TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/10 dib. 23-26
  • Kulongesha mu buloba bua mashilangana

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kulongesha mu buloba bua mashilangana
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Dilubuluka dia lumu luimpe
  • Luibaku lua lukasa mu rejon ya kulekule
  • Mu njila batangile ku “Pointe Nord”
  • Alice Springs ne ku Nord-Est
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/10 dib. 23-26

Kulongesha mu buloba bua mashilangana

NYAMA ya kangourou, koala, wombat ne ornithorynque, Ayers Rock ne Grande Barrière, ke mêna atu alua mu lungenyi padi muntu wela meji ku ditunga dia Australie. Bidi mua kukemesha, kadi, bena Australie bavule kabatu pamu’apa banji kukumbula miaba bu mudi Ayers Rock anyi Grande Barrière; ne imue misangu, kabatu banji kupeta mushindu wa kumona nyama bu mudi koala, wombat anyi ornithorynque, pikalabi kabiyi mu zoo. Eyowa, bena ditunga buonso badi bantu 17 300 000, kadi, bantu 85 pa 100 ba kudibo mbasombele mu miaba minene itanu idi ku muelelu kua mbuu.

Tumbuki ku muelelu kua mbuu ne, kunyima kua luendu lua kilometre mitue ku 200 munda mua ditunga, tuafiki ku mikalu ya rejon muende lumu wa pankatshi. Mmuenekelu wa miaba washintuluki, meetu a muvu wa mvula ne wa mushipu pashishe ne madimi biashidi bibuashibuashi bia luya lukole bia tshipela muaba, mudi amu bipuka ne bisosa bidi biosha pambidi. Pabi, bantu mbase mu muaba eu. Kudi miaba minenanenayi mudibu bamuna mikoko anyi ngombe, ya bualabale bua nkama ya kilometre eku ne eku. Munkatshi mua ditunga dia Australie, mudi bipela bia luya lukole mutu bantu badi kabayi badimuke bafuilamu.

Dilubuluka dia lumu luimpe

Mu miaba ya mushindu’eu ke mudi lumu luimpe lua Bukalenge lumanyishibue, ku mikalu ya buloba. Tshidimu tshionso, binunu ne binunu bia bantu badi balengibua ku muoyo kudi dilaya dia bulongolodi buakane didi Yehowa mufile. Tshidimu tshishale, bungi bua bamanyishi ba Bukalenge buakafika ku bantu bapite pa 57 000, tuambe ne: bungi bupite misangu ibidi pa tshishiferi tshia bamanyishi bavuaku kukadi bidimu dikumi. Lumu luimpe ludi lulubuluka kabidi munda mua ditunga, nansha bikala bamanyishi badiunguije bikole mu bimenga bia ku muelelu kua mbuu, amu bu bantu bavule.

Tuanjayi kuya kufila umue wa ku batangidi ba distrike pamue ne mukajende mu makumbula abu muondoke a bisumbu bia ku Australie. Luendu elu nelutupeteshe mushindu wa kulabula mudimu wa buambi udi wenzeka mu buloba ebu bualabale bua mashilangana. Mutangidi ne mukajende badi ne bua kukumbula rejon wa Australie-Occidentale, tshitupa tshia rejon wa Queensland, ne wa Territoire du Nord, peshi tshipapu tshia bualabale bua kilometre miliyo 4 ne binunu 700. Abi bidi biakanangana ne tshia-bibidi tshia bualabale bua matunga wonso a ku Mputu masanga ntete, pa kumbusha ditunga dia kale dia Union soviétique

Luendu luetu ludi lutuadijila ku Perth, kapitale ka Australie-Occidentale. Tshimenga etshi tshipiatshipia tshidi ne bantu 1 200 000 tshidi ne bisumbu 49 bia Bantemu ba Yehowa. Pa kumbusha bisumbu bia muakulu wa anglais, kudi kabidi bisumbu bia miakulu eyi: tshiena-Espagne, tshiena-Greke, tshiena-Italie, tshimputulukeshi, ne bisumbu bia miakulu mikuabu. Kudi kabidi tshisumbu tshidi tshienza amu ne bena nkristo bena Australie badi benza madikolela bua kulongesha bena Australie ba ku tshilelelu. Bavule ba ku bena kudipuekesha aba badi bandamuna biakane ku mukenji wa Bukalenge. Kadi, nsombelu kayi udi mu miaba idi kule ne bimenga binene?

Tumbuki ku Perth bua kubuela mu mpuilu wa tshijengu ku Port Hedland, ku mutantshi wa kilometre 1 800 ku Nord. Bavule ba ku bateleji 289 bavua bafumina mu rejon ya kulekule ne bavua benze luendu lua kilometre mitue ku 200 too ne ku 700 bua kuyabu ku mpuilu. Bua kuya ku Nzubu wa Bukalenge uvua pabuipi ne muaba uvuabo basombele, bavua pamu’apa ne bua kuenza luendu lua kilometre 250, mu njila ya nsoka misongoloke ivua ishipa ndundu ya vwatire misangu mivule. Matuku adi panshi aa, bisumbu bisatu mbiase Nzubu ya Bukalenge bilondeshile ngibakilu wa lukasa.

Luibaku lua lukasa mu rejon ya kulekule

Kuibaka Nzubu wa Bukalenge mu tshimenga mbumue bualu, kuibaka mukuabu mu rejon eyi ke bukuabu bualu! Bushuwa, tshitupa tshinene tshia bintu bia mudimu wa luibaku bivua ne bua kuambuibua ku kaminyo ku Perth, ku mutantshi wa kilometre 1 600 ku Sud. Pakakumbana tshikondo tshia luibaku, nkama ne nkama ya bana betu ba balume ne ba bakaji badi benza luendu lua mutantshi awu, anyi kupita apu, bua kuibaka Nzubu wa Bukalenge, eku, kuenzeka munya mukole wa luya lua tshipimu tshia degré Celsius 40 anyi 45! Mu lokalité ya kulekule, difika dia bakuatshi ba mudimu bavule nenku didi difila bumanyishi bulenga. Mu tshikondo tshia diibaka dia Nzubu wa Bukalenge ku Tom Price, cité mukese wa bumbudi ba mbongo, tshikandakanda tshia bena ditunga tshiakamanyisha mu dibeji dia kumpala ne: “Tudi tujingila difika dilenga kudi bakuatshi ba mudimu buonso bena budisuile badi balue kudisangisha mu luibaku ‘bua matuku asatu’ dia Nzubu wa Bukalenge wa Bantemu ba Yehowa ku Tom Price.”

Pabuipi ne bena Tom Price buonso bavua bajinga pabu bua kuelesha diboko. Pamutu pa kufutshisha mfranga 45 000 ya bena France bua mushinga wa njila bua tone 50 ya bintu bionso bia luibaku, muena kaminyo, muntu wa kalolo, wakalomba amu mushinga mukese bua kusumba kasolonyi. Ba-antreprenere ba mu lokalité eu bakafila litre 100 ya mukubu. Matanda a dienza ne diupa minkoloji ya mâyi yakambuluisha bana betu ne bikasu ne bikuabu biamu bia mudimu, ne nkumpanyi wa bena mbonge wakabasombesha katumba kabu ka diambula bintu bia bujitu ne kubifikisha kuulu. Kabivua bipepele nansha bua kuladika ne kudiisha benyi 300, kadi, bena musoko bakambuluisha bikole bitambe; bamue bakafila too ne nzubu ya kulala. Muntu kampanda wakela telefone, diambedi kayi muanji kuya mu dijikija dia mukodi ku ndekelu kua lumingu, bua kuamba ne: neashiye tshiibi tshia nzubu wende buashi. Wakamba ne: “Ndi nshiya nzubu wanyi mu bianza bienu bua mutantshi wonso wanenga luibaku luenu.”

Muyuki wa tuseku: bana betu bavua ne bua kuya kukeba kaminyo ka diambula lusenge ne mabue ka tshijengu. Pafikilebu pa muaba uvuabo babaludike, bakakema bikole pa kubala miaku eyi ne: “Mbakandike bua bena malu a Nzambi.” Pabi, kaminyo kikalaku. Nenku, bakumvuija inabanza ne: bavua bajinga kuya ne mashinyi ende. Pakasukulabu kaminyo ne kumbusha bukoya buonso buvuamu, bakashisha kujingulula ne: kakavua ka tshijengu to! Pakalua muenaku, mukajende e kumulondela tshivua Bantemu ba Yehowa benze. Bana betu kabakanenga to bua kupingaja mashinyi munda mutupu ne kumvuija ditupakana diabu. Diyukidilangana dilenga diakatuadija, ne bantu’abu, batshivua babenga bulelela too ne mu tshikondo atshi, bakela nkonko mivule pa bidi bitangila Bantemu ne midimu yabu. Bavua mene ne mutshima kuulu-kuulu bua kuya kumona Nzubu wa Bukalenge mupiamupia.

Kuamba kua lumu luimpe mu teritware eu kudi kulomba dinanukila, bualu, bidi bikengela kuenda mitantshi mile. Mpanda-njila kampanda mukaji ne bayende batu benza kilometre 350 pa tshibidilu, mu njila ya lupuishi, mibaka ne buloba bukolesha ne mitutu: bituadijile ku Port Hedland, bavua baya batangile ku Marble Bar, kuvuabu bakumbula ne balombola malonga a Bible. Kabidi, Marble Bar udi mu umue wa ku rejon ya luya lukole ya Australie; eyowa, biangatshile ku ngondo wa Octobre too ne ku wa Mars, tshipimu tshia luya tshidi tshipita misangu mivule pa degré Celsius 50.

Mu njila batangile ku “Pointe Nord”

Mpuilu wa tshijengu wakalonda wakenzekela ku Darwin, ku kilometre 2 500 ku Nord. Mutangidi wa distrike pamue ne mukajende, batu bababidila ngendu eyi mile bua kumonabu mua kuenza dilonga diabu dia muntu pa nkayende dia Bible. Diambedi, badi babala ne bumvuija texte du jour. Pashishe, badi bateleja tusete tudi ne dibala dia Bible. Bu mudibo bashilangana mu diendesha diabu dia mashinyi, eu udi kayi wendesha udi ne upeta tshikondo tshia kubala biena-bualu bia Tshibumba tshia Nsentedi ne bia Réveillez-vous!

Dibaya dia dimanyisha divua didimuija ba-kanyemesha bua kumanyabu dipita dia “mashinyi a mukokakoka.” Tutumba etu ne tuminyo tusatu anyi tunayi tuvuatu tukoka bivua mua kuenza mulongo wa metre 55. Nenku, bivua bikengela muaba munene bua kupita mashinyi makuabu. Mashinyi aa badi batumika nawu bua kuambula bimuna ne bia kupangisha baya nabi too ne mu bimenga bia kulekule.

Kutu kuenzeka luya lukole matuku wonso mu rejon eu, ne mitshi itu’amu miûme pa tshibidilu. Buloba, buwule tente ne bilundu bitue mulongo, bidi bimuenesha muaba eu bu lupangu lua nkita lunenanenayi. Mubidi wa bilundu mmufuanangane ne wa buloba budibo babiibake nabu; ne bidi ne bule bua metre umue anyi abidi ne tshitupa. Bena luendu betu badi bamona mabaya mavule a bimanyinu mafunda ku bianza, padibo basabuka musulu wa Victoria. Pa tshimue tshia ku bimanyinu ebi, tudi tubala ne: “Wadimuka! Mu musulu eu mudi ngandu midianganyi, diowela ndikandika!” Apu, badi bangata dipangadika ne meji wonso bua kuya kuikishila kukuabu

Ndekelu wa bionso, kasumbu kakese aka kafiki ku Nord wa Australie. Darwin, kapitale ka Territoire du Nord, udi mpindieu ne bisumbu bibidi binene bia Bantemu ba Yehowa. Darwin ntshimenga tshidi ne bantu ba dikoba dionso dia mubidi; pa kuamba mene, tudi mua kudimuenena muanda eu kakuyi lutatu mu mpuilu ya tshijengu. Tudiayi malanda ne Charles, muena bidimu 30 ne muena Timor, tshimue tshia ku milongolongo ya bidiila bia ku Est, bia Indonésie, mudi mvita yitua ipela. Baledi bende bavua bamulongeshe bilondeshile ntendelelu wa bankambua. Uvua kabidi mutambe kudifila ne kasuki mu kulonga diluangana mvita. Kabivua bipepele to bua Charles kulekela malu aa bualu uvua kabidi ku buenzeji bukole bua dipaka manga. Kadi, bu muvuaye mubueje bikole mu lungenyi luende dilaya divua Yezu muenze, dia se: “bulelela nebunupikule,” wakalekela bibidilu biende bia kale. (Yone 8:32) Udi wamba ne: “Lelu’eu, ndi ne kuondo ka muoyo kakezuke ku mêsu kua Yehowa, ne ndi musadidi wa midimu. Ndi kabidi ndima dijinga dia kubuela mu Ecole de formation ministérielle.”

Mpindieu, tudi tupetangana ne mukaji kampanda, diende n’Beverly, muena Papouasie-Nouvelle-Guinée. Udi usokolola ne: “Ku ntuadijilu, mvua ntshinyi bua kulongesha batoke, bualu anglais ki mmuakulu wanyi wa ku tshilelelu to; ku luseke lukuabu, mvua ne lutatu lua kujingulula bimue biambilu ne bua kuibidilangana ne ngakuilu wa bena Australie. Meme kuvuluka se: Bible udi utukankamija bua kueyemena Yehowa, bua kulabula ne bua kumona se: Yehowa udi muimpe; nenku, nakatuadija mudimu wa bumpanda-njila mu Janvier 1991. Mpindieu, muntu wa kumpala umvua mulongeshe Bible udi mpanda-njila. Babidi ba ku bana bende ba bakaji banyishi pabu bulelela, ne umue wa kudibo mmuditue pende ne kasuki mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba pamue ne bayende.”

Kumpala kua kumbuka ku Darwin, netukumbule ne lukasa luonso Parke munene wa ditunga wa ku Kakadu, udi ku kilometre 250, ku Est. Mu Parke eu muende lumu bua nyunyu mivule idimu ya kuenza nayi makebulula, mudi musanganyibua Debbie, mukaji mumanyishi umuepele wa lumu luimpe bua rejon eu mujima. Tudi tumulomba bua atumvuije mushindu udiye ufika ku dilama makanda ende a mu nyuma malenga, nansha mudiye nkayende ku muaba mule. Udi wandamuna ne: “Ndi nsambila bikole. . . . Kabidi, ntu nkoleshibua bikole pandi mbala imue mvese, bu mudi Yeshayi 41:10 udi wamba ne: ‘Kutshinyi, bualu ndi nebe. Kutangidi eku ne kuaka, bualu ndi Nzambi webe. Nenkukoleshe. Nenkuambuluishe menemene. Nenkukuate bikole ne tshianza tshianyi tshia balume tshia buakane.’”

Ku Jilkmingan, ku kilometre 450 ku Sud wa Darwin, tudi tupetangana ne kasumbu ka bena musoko. Munkatshi mua bidimu bivule, kominoté eu wakangatshibua bu kominoté wa Bantemu ba Yehowa bualu bavule ba kudibo bavua babuela pa tshibidilu mu mpuilu mishilangane, nansha muvuabu kabayi banji kutambushibua. Bena kominoté eu bavua bende lumu bua mankenda abu. Bivua disanka dinene pakaditeka bamue ba kudibu ku luseke lua bulelela ne kutambushibua. Bena nkristo aba badi mu milongo ya bena musoko ba kumpala badi basombele kule ne bimenga bakanyisha bulelela. Bantu aba bena kudipuekesha, bakimansha bilele bia bankambua ne mikiya ya bumpaka-manga ya tshisa tshiabu, bakaleja patoke dikima dikole ne dieyemena dishindame bua spiritu munsantu wa Yehowa.

Alice Springs ne ku Nord-Est

Dîba diakumbanyi bua tuetu kumbuka ku “La Pointe” ne kuenza luendu lule lua kilometre 1 600 batangile ku Alice Springs, ku Sud, [munkatshi peshi] mu “mutshima mukunze” wa kontinã wa Australie, pabuipi ne Ayers Rock, tshimenga tshiende lumu. Bisumbu bibidi bia mu rejon eu bidi bidisangishila mu Nzubu wa Bukalenge muibaka bimpe bitambe, muikale ne biamu bifidi bia kapepa peshi klimatizere, wa ku Alice Springs. Batu kabidi batumika ne nzubu eu mu bikondo bia mpuilu muvua bantu bapite pa 130 babuela. Musangu eu kabidi, bidi bienza disanka bua kumona bena ditunga dia Polynésie, bena ku Mputu ne bena ditunga badisangisha mu dîku dimue dia bena nkristo.

Ndekelu wa bionso, tudi tumbuka ku Alice Springs ne tutuadija tshitupa tshia ndekelu tshia luendu luetu pamue ne mutangidi muena-luendu ne mukajende. Musangu eu, netuende mutantshi wa kilometre 2 000 ne tukosolola kontinã wa Australie, baye batangile ku Nord-Est. Mu diya, tudi tulaya bena rejon ya munda mua ditunga bua se: bashale bimpe, bualu tudi tubuela mpindieu mu meetu manene a ku Queensland. Ku luseke lua Nord wa Queensland​—rejon udi ku muelelu kua musulu wa Grande Barrière—​bisumbu bidi bilubuluka ne bungi bua Bantemu mbubandile pa kutangila bungi bua bena ditunga.

Kumpala kua kujikija luendu luetu, tudi tubuela tshiakabidi mu mpuilu wa tshijengu. Nenku, tudi tubuela mu ndeke ku Cairns​—tshimenga tshia mvula ne mushipu tshia Queensland tshitumbe amu bua musulu wa Grande Barrière​—tudi tumbuka kontinã wa Australie, ndeke wetu udi upitshila muulu ku Pointe Nord wa tshidiila tshia York ne ukosolola munkoloji wa Torres bua kutuluka mu tshipalu tshia tshidiila tshia Thursday. Tshisumbu tshikese tshia mu tshidiila tshidi’amu ne bamanyishi 23. Ndisanka kayipu dia kumona bantu 63 babuele mu mpuilu uvua mufikishe luendu luetu ku tshibungubungu!

Tudi batekemene se: nudi bapete disanka pa kujingulula mushindu udi mudimu wa buambi wa Bukalenge wenjibua mu buloba ebu bua mashilangana. Dimue dituku, pamu’apa newupete mushindu wa kukumbula ditunga edi didi dijula ntema ya kumanya bia bungi, didi dia muamua dia buloba. Nenku, nudi mua kumanyangana ne bana betu ba balume ne ba bakaji badi bakumbaja ne lulamatu mudimu wabu mu teritware wa mashilangana.

[Karte/​Tshimfuanyi mu dibeji 23]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Port Hedland

Canberra

Tom Price

Marble Bar

Newman

Darwin

Katherine

Alice Springs

Ayers Rock

Thursday Island

Cairns

Adelaide

Melbourne

Hobart

Sydney

Brisbane

Perth

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Perth, kapitale ka Australie-Occidentale

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Bumanyishi mu misesu budi bupatuisha bipeta

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu