Ukadi mupete tshitendelelu tshilelela anyi?
“Ntendelelu udi mukezuke ne kayi katoba ku mesu kua Nzambi ne Tatu, nyewu.”—YAKOBO 1:27.
1, 2. (a) Mu ngelelu wa meji wa bantu bavule, ntshinyi tshidi tshijadika bikala tshitendelelu tshiabu tshilelela? (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kutangila ne ntema mu dikonkonona tshitendelelu?
TUDI MU tshikondo tshidi bantu bavule bashiila ntendelelu muaba mukese mu nsombelu wabu. Bamue badi mua kubuela mu masangisha anyi mu misa, kadi bakese ba kudibu ke batu babuelamu pa tshibidilu. Bantu bavule kabena bitabuja se: bikuabu bitendelelu bionso mbia dishima kadi tshiabu ke tshidi tshilelela. Badi anu bela meji patupu se: tshitendelelu tshiabu ntshimpe buabu buobu nkayabu.
2 Nenku, lukonko elu: Ukadi mupete tshitendelelu tshilelela anyi? ludi lumvuija patupu se: wapetshi tshitendelelu tshidi tshikusankisha anyi? Tshisankisha dîku diebe? Balunda bebe? Mutshima webe wewe muine? Ukadiku mukonkonone mmuenenu wa Nzambi pa bualu ebu anyi?
Mmunyi mutudi mua kumanya mmuenenu wa Nzambi?
3. (a) Bua tuetu kumanya mmuenenu wa Nzambi, ntshinyi tshitudi ne bua kuikala natshi? (b) Nnkonko kayi itudi ne bua kudiebeja bua kumanya bituikala tuetu bine tuitabuja se: Bible mmufume kudi Nzambi?
3 Bua tuetu kumanya tshidi Nzambi nkayende wela meji, kudi ne bua kuikala amue mamanyisha a kudiye. Bible mmukanda wa kale menemene uvua Nzambi mufundishe ku spiritu wende. (2 Timote 3:16, 17) Kadi, tudi mua kuamba kakuyi ntupakanyi se: mukanda eu bishilangane ne mikuabu yonso, udi ne mukenji wa Nzambi mutumina bukua-bantu buonso anyi? Mmunyi muudi mua kuandamuna ku lukonko alu, ne mbua tshinyi? Mbua padi baledi bebe ne mmuenenu eu anyi? Mbua mmuenenu wa balunda bebe anyi? Ukadi mukonkonone bijadiki wewe muine anyi? Bua tshinyi kubenga kuenza nenku mpindieu, pa kulonda bijadiki binayi ebi?
4. Bua dimuangalaka diende, ntshinyi tshidi tshileja ne: Bible, kupita mukuabu mukanda kayi wonso, mmufume kudi Nzambi?
4 Mupepele kupeta: Mukenji udi ufumina bushuwa kudi Nzambi ne udi bua dîku dijima dia bukua-bantu udi ne bua kuikala mupepele kupeta kudibu. Bidi nanku bua Bible anyi? Tangila ebi: Bible mujima anyi tshitupa tshiende, mmupatula mpindieu mu miakulu bungi bupite pa 2 000. Bilondeshile American Bible Society, kukadi pabuipi ne makumi a bidimu miakulu ivuabu bapatule Bible ivua mua kufikisha bantu 98 pa lukama pa buloba bujima bua kumubala. Anu bu muakabileja mukanda wa Guinness Book of World Records, Bible udi kabiyi mpata “mukanda udi mutambe kuabanyibua pa buloba bujima.” Ke tshitudi ne bua kutekemena bua mukenji wa kudi Nzambi mutumina bisamba bia mekala ne matunga wonso ne miakulu yonso. (Fuanyikija ne Buakabuluibua 14:6.) Kakuena mukanda mukuabu pa buloba udi mumuangalake nenku.
5. Bua tshinyi nshindamenu wa Bible mu miyuki ya kale udi ne mushinga?
5 Mianda ya kale milelela: Dikonkonona dia miyuki ya kale didi dileja patoke mushindu mukuabu udi Bible mushilangane ne mikuabu mikanda idi idiamba mudiyi minsantu. Bible udi ne mianda ya kale milelela, ki mmianu idi kayiyi mua kujadikibua. Irwin Linton (Tshilejilu, tangila 1 Bakalenge 14:25; Yeshaya 36:1; Luka 3:1, 2.) Bua bantu badi bakudimuka kudi tshitendelelu kabiyi bua kuepuka nsombelu mubi, apu bua bulelela, ebu mbualu bua kuangata ne mushinga.
6. (a) Mmunyi mudi Bible wambuluisha menemene muntu udi ne ntatu ya mu nsombelu? (b) Mmu mishindu kayi isatu idi Bible wambuluisha muntu bua kumona mua kupita ne ntatu mikole?
6 Bulenga buende: Aba badi bakonkonona Bible ne muoyo umue badi bajingulula ne lukasa luonso se: mêyi-matuma ende ne mêyi-maludiki ende, ki mmela bua kubadia tshintu kampanda. Kadi, mmela bua kuleja mushindu wa nsombelu udi mua kupetesha aba badi balamataku bipeta bilenga. (Yeshaya 48:17, 18) Dikankamija didiwu upetesha aba badi mu dikenga ki ndia munda mutupu, dishindamene pa filozofi ya tshianana. Kadi, didi diambuluisha bantu bua kutantamena ntatu mikole ya mu nsombelu. Mmushindu kayi? Mmu mishindu isatu: (1) pa kufila mibelu milenga pa mushindu wa kupita ne ntatu, (2) pa kumvuija mushindu wa kupeta diambuluisha diuwule tente ne dinanga didi Nzambi upetesha bamusadidi bende lelu’eu, ne (3) pa kumanyisha matuku atshilualua a dikema adi Nzambi mulongoluele aba badi bamusadila, kufila bijadiki bilenga bia kueyemena malaya ende.
7. (a) Pa kuangata mvese mitela mu note kuinshi kua dibeji, umvuija diandamuna dia mu Bible pa tshimue tshia ku bilumbu binene bidi bitangila bantu lelu’eu. (b) Leja mushindu udi mibelu ya mu Bible itukuba peshi ituambuluisha mua kupita ne nsombelu kampanda mukole.
7 Nansha mudi mibelu ya mu Bible kayiyi mianyishibue munkatshi mua aba badi babenga bukokeshi ne bipatshila nsombelu wa budisankishi, bavule mbafike ku dimona se: nsombelu wa mushindu’eu ki mmubafikishe ku disanka dilelela to. (Galatia 6:7, 8) Bible udi ufila mandamuna muololoke pa bidi bitangila nkonko bu mudi ditula mafu, dishipa dibaka ne masandi a balume ne balume anyi bakaji ne bakaji. Mibelu yende idi bukubi ku dinua dia diamba ne bunuavi bua maluvu ne ku dipia disama dia SIDA dituala ku dipingaja dia mashi anyi ku tshiendenda. Udi utuleja mushindu wa kuikala ne mêku a disanka. Udi ufila mandamuna adi mua kuambuluisha muntu bua kutantamena malu makole mu nsombelu, ne kupanga kunangibua kudi bena dîku, disama dikole, ne lufu lua munangibue. Udi utuambuluisha bua kusunguluja bipatshila bia kumpala bua nsombelu wetu ikale muwujibue tente ne bintu bia mushinga mukole pamutu pa kanyinganyinga.a
8, 9. (a) Mmulayi kayi udi ukukemesha bu tshijadiki tshia se: Bible mmufundisha ku spiritu? (b) Milayi ya mu Bible idi ijadika tshinyi pa bidi bitangila kudiyi mifumine?
8 Milayi: Bible mmukanda wa pa buawu wa milayi, mukanda udi umanyisha bienzeka mu matuku atshilualua, ne wenza nenku nansha mu tunungu tukese. Wakamanyisha kabutu ka Tire wa kale, dikuluka dia Babilone, diibakulula dia Yeruzaleme, dibanda ne dikuluka bia bakalenge ba Medo-Perse ne Grèce, ne mianda mivule mu nsombelu wa Yezu Kristo. Wakamanyisha kabidi too ne mu tunungu tukese nsombeIu udi mupatuke mu siekele eu, ne udi umvuija mushinga wende. Udi uleja mushindu udi ntatu mitambe bamfumu ba bantu makanda ne bua kujikijibua, ne udi ufunkuna Mulombodi watuadila bukua-bantu ditalala dia kashidi ne bukubi bulelela.b—Yeshaya 9:6, 7; 11:1-5, 9; 53:4-6.
9 Bia mushinga, Bible udi uleja bukole bua kumanyisha mianda mijalame itshilualua bu tshijadiki tshia Bunzambi. (Yeshaya 41:1–46:13) Eu udi mua kuenza nenku peshi udi mua kuela bakuabu spiritu bua kuenza nenku kêna mua kuikala lupingu kaluyi muoyo. Kêna munangi wa ditendelela. Udi Nzambi mulelela, ne mukanda udi ne milayi ya mushindu’eu udi Dîyi diende.—1 Tesalonike 2:13.
Buonso badi benza mudimu ne Bible mbalongeshi ba ntendelelu mulelela anyi?
10, 11. Anu bu mudibi bileja kudi Yezu, nansha mfumu kampanda wa tshitendelelu mua kuenza mudimu ne Bible, ntshinyi tshidi mua kuvuija tshitendelelu tshidiye utungunuja tshia patupu?
10 Mbia meji anyi—kupita pine apu, mbiumvuangane ne Mifundu—bua kukomesha se: bitendelelu bionso bidi bienza mudimu ne Bible bidi bilongesha ntendelelu mulelela anyi? Muntu yonso udi muambule anyi utela Bible udi wenza ntendelelu mulelela anyi?
11 Bavule ba ku bamfumu ba bitendelelu, nansha mudibu ne Bible, badi bangata tshitendelelu bu mushindu wa kuditumbisha. Badi batuuyisha malelela makezuke pa kuasambakaja ne bilele ne filozofi ya bantu. Ntendelelu wabu mushindu’eu mmuanyishibue kudi Nzambi anyi? Bua bamfumu ba bitendelelu ba Yeruzaleme wa mu siekele wa kumpala bavua benza nenku, Yezu Kristo wakabalamikilamu menemene dîyi dia Nzambi ku butuangaji bua muprofete Yeshaya ne: “Tshisa etshi tshidi tshinnemeka ne mishiku, kadi muoyo watshio kawena kundi, udi kule. Dinnemeka diabo didi tshianana; bidibo balongesha mmiaku tshianana ya bantu.” (Matayo 15:8, 9, Mukenji mulenga; 23:5-10) Mbimueneke patoke se: ntendelelu wa mushindu au kêna mulelela nansha.
12, 13. (a) Mmunyi mudi ngikadilu wa bena mu ekleziya mua kuambuluisha bua kujingulula bikala tshitendelelu tshiabu tshikale tshilelela? (b) Mmunyi mudi Nzambi mua kumona ntendelelu wetu bituikala mua kusungula bu balunda, bantu badiye mubenge? (2 Kulondolola 19:2)
12 Netuambe tshinyi pikala mamuma mapatula kudi malongesha a bimue bitendelelu, bu mudiwu amueneka mu nsombelu wa benamu badi banemekibue, mikale mabole? Mu Diyuki diende pa Mukuna, Yezu wakadimuija ne: “Nuende badimuke kudi baprofete badi ne mashimi . . . Nenubajingulule ku mamuma abo. . . . Nunku, mitshi yonso idi mimpe itu yakuama mamuma mimpe; kadi mitshi mibi itu yakuama mamuma mabi.” (Matayo 7:15-17) Mbulelela bua se: muntu ku muntu udi mua kuenza tshilema ne kuikala dijinga ne mibelu. Kadi mbishilangane padi bena mu ekleziya, nansha bamfumu, baditue mu masandi, mvita, bukuatshiki, budiavi, dishima, dipaka dia manga, ditendelela mpingu—tshimue anyi bionso bia ku bintu ebi—eku pabi kakuyi kufidibua mibelu ne manyoka, ne aba badi batungunuka ne ngenzelu eu kabayi bipatshibue mu tshisumbu. Bible udi uleja patoke se: aba benza bintu bia mushindu’eu badi ne bua kuipatshibua mu tshisumbu; kabakuikala ne muaba mu Bukalenge bua Nzambi nansha. (Galatia 5:19-21) Ntendelelu wabu kêna usankisha Nzambi to, nansha wetu ntendelelu kêna mua kumusankisha bituikala basungule bu balunda aba badiye mubenge.—1 Kolinto 5:11-13; 6:9, 10; Buakabuluibua 21:8.
13 Mbulelela bua se: ki mbisumbu bionso bidi bidiamba mudibi bitumikila Bible bidi bienza ntendelelu mulelela nansha. Kadi, mpindieu, ntshinyi tshidi Bible mufunde bu bimanyinu bia kusunguluja nabi tshitendelelu tshilelela?
Bimanyinu bia tshitendelelu tshilelela
14. (a) Malongesha wonso a tshitendelelu tshilelela mmiibakila pa tshinyi? (b) Mmunyi mudi malongesha a Bukua-buena-nkristo pa bidi bitangila Nzambi ne anyima mua kutshimuna diteta edi?
14 Malongesha atshi mmashindamene bikole pa Mifundu Minsantu. “Mufundu wonso mmufunda ku spiritu wa Nzambi ne udi ne mushinga bua kulongesha, bua kubela, bua kupingajilula malu mu bulongame.” (2 Timote 3:16, NW) Kadi nkuepi kudi Bible Munsantu wakula bua Busatu-Bunsantu bua mu Bukua-buena-nkristo? Ne nkuepi kudi Bible ulongesha, bu bamfumu ba bitendelelu, se: bantu badi ne anyima udi ushala ne muoyo kunyima kua lufu lua mubidi? Ukadiku muebeje mfumu kampanda wa tshitendelelu bua kukuleja malongesha awu mu Bible webe anyi? Tshibungu tshia The New Encyclopædia Britannica tshidi tshiamba ne: “Nansha muaku Busatu-Bunsantu nansha tshidiwu umvuija kabiena bimueneka mu Tshiovo tshipiatshipia.” (1992, Micropædia, Volime 11, dibeji 928) Ne tshibungu tshia New Catholic Encyclopedia tshidi tshitaba ne: “Munkatshi mua Batatu-Bapostolo, kamuvua tshintu nansha tshimue tshivua nansha mua kusemena pabuipi ne mmuenenu eu.” (1967, Volime XIV, dibeji 299) Pa bidi bitangila anyima udi utapulukangana ne mubidi kunyima kua lufu, bena meji ba ekleziya badi banyisha se: bakasomba lungenyi elu ku filozofi ya bena Grèce. Kadi, ntendelelu mulelela kêna upepeja bulelela bua mu Bible pa kuangata filozofi ya bantu.—Genese 2:7; Dutelonome 6:4; Yehezekele 18:4; Yone 14:28.
15. (a) Mmunyi mudi Bible usunguluja Kampanda umuepele udibu ne bua kutendelela? (b) Mmunyi mudi batendeledi balelela badiumvua pa bidi bitangila kusemena pabuipi ne Yehowa?
15 Tshitendelelu tshilelela tshidi tshikuata ne manza abidi ntendelelu wa Nzambi mulelela umuepele, Yehowa. (Dutelonome 4:35; Yone 17:3) Mu kuamba kuenda kua mêyi adi mu Dutelonome 5:9 ne 6:13, Yezu Kristo wakamba ne dikima ne: “Yehowa Nzambi webe ke uwudi ne bua kutendelela, amu yeye nkayende ke uwudi ne bua kusadila ne mudimu munsantu.” (Matayo 4:10, NW) Mu diumvuangana ne abi, Yezu wakamanyisha dîna dia Tatuende kudi balongi bende. (Yone 17:26) Tshitendelelu tshiebe ntshikulongeshe mua kutendelela Yehowa anyi? Ukadiku mufike ku dimanya Bumuntu busuikakaja ku dîna edi—bipatshila biende, midimu yende, bikadilu biende bilenga—bua wewe kudiumvua se: udi mua kusemena pabuipi nende anyi? Pikala tshitendelelu tshiebe tshilelela, diandamuna didi eyowa.—Luka 10:22; 1 Yone 5:14.
16. Ditabuja Kristo didi diumvuija tshinyi kudi aba badi babuele mu tshitendelelu tshilelela?
16 Tshitupa tshinene tshia ntendelelu tshidi tshisankisha Nzambi tshidi ditabuja Muanende, Yezu Kristo. (Yone 3:36; Bienzedi 4:12) Ebi kabiena biumvuija anu kuitabuja ne: uvua ne muoyo ne uvua muntu wa mushinga mukole. Didi kabidi diumvuija diela tuasakidila bua bidi Bible ulongesha pa mulambu wa muoyo wa bumuntu bupuangane wa Yezu ne kuanyisha muanzu wende lelu’eu bu Mukalenge wa mu diulu. (Musambu 2:6-8; Yone 3:16; Buakabuluibua 12:10) Wewe muikale mu diumvuangana ne aba badi benza ntendelelu mulelela, udi mumanye ne: mu nsombelu wa ku dituku ne ku dituku, badi benza madikolela ne muoyo umue bua kutumikila Yezu, kuidikija tshilejilu tshiende, ne kuenza ne mitalu mudimu wakafundilaye balongi bende. (Matayo 28:19, 20; Yone 15:14; 1 Petelo 2:21) Pikalabi kabiyi nanku bua aba baudi utendelela pamue nabu, udi ukengela kukeba kua patupu.
17. Bua tshinyi batendeledi balelela badi ne bua kudilama kabayi katoba ku bulongolodi ebu, ne abi bidi biumvuija kabidi tshinyi?
17 Ntendelelu mulelela kêna munyanga ne dibuelakana mu tshididi ne mu ndululu ya bena mu bulongolodi ebu. (Yakobo 1:27) Mbua tshinyi? Bualu Yezu wakamba pa bidi bitangila bamulondi bende ne: “Kabena ba mu bulongolodi ebu amu bu mundi meme tshinyi wa mu bulongolodi ebu.” (Yone 17:16, NW) Yezu kavua mubuelakane mu tshididi, ne wakakandika bamulondi bende bua kabatumiki ne bingoma bia mubidi. (Matayo 26:52) Aba badi balame mu mutshima wabu tshidi Dîyi dia Nzambi diamba ‘kabatshiena balonga mvita.’ (Yeshaya 2:2-4) Pikala tshitendelelu tshiwudi, nansha ku dîna patuku, katshiyi tshikumbanyine diumvuija edi, dîba diakumbanyi bua wewe kuditapululaku.—Yakobo 4:4; Buakabuluibua 18:4, 5.
18. (a) Ntshinyi tshidi Yone 13:35 usunguluja bu tshimanyinu tshinene tshia tshitendelelu tshilelela? (b) Mmunyi muwudi mua kuambuluisha muntu bua kusunguluja tshisumbu tshidi tshitumikila menemene Yone 13:35?
18 Tshitendelelu tshilelela tshidi tshilongesha ne tshienza bienzedi bia dinanga didi kadiyi tshia kasombela. (Yone 13:35; 1 Yone 3:10-12) Dinanga dia mushindu’eu ki ndia ku mishiku patupu. Didi disemeja pabuipi bantu ba mekala wonso, babanji ne bapele, ba miakulu yonso, ba matunga wonso, mu buena-muntu bulelela. (Buakabuluibua 7:9, 10) Tshidi tshitapulula bena nkristo balelela ku bulongolodi budi bubanyunguluke. Biwikala kuyi muanji kuenza nenku, buela mu bisangilu mu Nzubu wa Bukalenge wa Bantemu ba Yehowa, ne mu mpuilu minene. Ubamone mudibu benza midimu pamue bua kuasa Nzubu yabu ya Bukalenge. Utangile mudi bienzedi biabu kudi bakulakaje (ne bakaji-bakamba) ne bansonga (pamue ne aba badi kabayi ne muledi umue anyi buonso babidi). (Yakobo 1:27) Fuanyikija biwudi umona ne biwakamona mu tshitendelelu kayi tshikuabu tshionso. Pashishe, udiebeje ne: ‘Mbanganyi badi benza tshitendelelu tshilelela?’
19. (a) Ntshijikiji kayi tshia ntatu ya bukua-bantu tshidi tshitendelelu tshilelela tshitua nyama ku mikolo? (b) Ntshinyi tshidi bena mu tshisumbu tshilelela ne bua kuenza?
19 Tshitendelelu tshilelela tshidi tshimanyisha Bukalenge bu tshijikiji tshia ntatu ya bukua-bantu. (Danyele 2:44; 7:13, 14; 2 Petelo 3:13; Buakabuluibua 21:4, 5) Kudi ekleziya ya mu Bukua-buena-nkristo idi yenza nenku anyi? Mmusangu kayi wa ndekelu uwakumvua mfumu wa ekleziya kampanda umvuija Bukalenge bua Nzambi ne bialuabu kukumbaja? Bulongolodi buudi budi bukukankamija bua kuakula ne bakuabu pa Bukalenge bua Nzambi, ne pikalabi nanku, tshisumbu tshijima tshidi tshienza nanku anyi? Yezu wakafila bumanyishi bua mushindu’eu; balongi bende ba ku ntuadijilu bakenza nenku. Udi pebe mua kuikala ne disanka dia kuenza mudimu eu. Ke mudimu mutambe bunene udi wenjibua pa buloba lelu’eu.—Matayo 24:14.
20. Pa kusakidila ku disunguluja dia tshitendelelu tshilelela, ntshinyi tshitudi kabidi ne bua kuenza?
20 Nansha mudiku binunu ne binunu bia bitendelelu, Bible udi utuambuluisha ne lukasa luonso bua kuumusha dibuejakaja bua kusunguluja tshilelela. Kadi tudi ne bua kuenza bukuabu bualu kunyima kua bamane kutshisunguluja. Bidi ne mushinga bua kutshitumikila. Mushindu wa kutshitumikila mmumvuija mu bule ne butshiama mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.
[Mêyi adi kuinshi]
a Ditula mafu: Bienzedi 17:28; Musambu wa 139:1, 16; Ekesode 21:22, 23. Kushipa dibaka: Matayo 19:8, 9; Lomo 7:2, 3. Masandi a balume ne balume anyi bakaji ne bakaji: Lomo 1:24-27; 1 Kolinto 6:9-11. Dinua dia diamba ne bunuavi bua maluvu: 2 Kolinto 7:1; Luka 10:25-27; Nsumuinu 23:20, 21; Galatia 5:19-21. Mashi ne masandi: Bienzedi 15:28, 29; Nsumuinu 5:15-23; Yelemiya 5:7-9. Dîku: Efeso 5:22–6:4; Kolosai 3:18-21. Dibengibua: Musambu wa 27:10; Malaki 2:13-16; Lomo 8:35-39. Disama: Buakabuluibua 21:4, 5; 22:1, 2; Tito 1:2; Musambu wa 23:1-4. Lufu: Yeshaya 25:8; Bienzedi 24:15. Bia kuteka pa muaba wa kumpala: Matayo 6:19-34; Luka 12:16-21; 1 Timote 6:6-12.
b Bua kupeta bilejilu bia milayi ya mushindu’eu ne dikumbana diayi, tangila mikanda ya La Bible—Parole de Dieu ou des hommes?, mabeji 117-133, 134-148, 149-161; ne Comment raisonner à partir des Écritures, mabeji 53-55, 89-95, 335-342. Bubidi buayi mmipatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Mmunyi muudi mua kuandamuna?
◻ Mu disunguluja tshitendelelu tshilelela, mmuenenu udi ne mushinga ng’wa nganyi?
◻ Mbijadiki kayi binayi bidi bileja se: Bible udi Dîyi dia Nzambi?
◻ Bua tshinyi bitendelelu bionso bidi bienza mudimu ne Bible ki mbianyishibue kudi Nzambi?
◻ Mbimanyinu kayi bisambombo bidi bisunguluja tshitendelelu tshilelela tshimuepele?
[Kazubu mu dibeji 10]
Bantemu ba Yehowa . . .
◆ Mbibakile malongesha abu wonso pa Bible.
◆ Badi batendelela Nzambi umuepele mulelela, Yehowa.
◆ Nsombelu wabu udi mu diumvuangana ne ditabuja Yezu Kristo.
◆ Ki mbabuelakane mu tshididi ne mu ndululu ya mu bulongolodi ebu.
◆ Badi bakeba mua kuleja dinanga didi kadiyi tshia kasombela ku dituku dionso.
◆ Mbatue Bukalenge bua Nzambi nyama ku mikolo bu tshijikiji tshia kashidi tshia ntatu ya bukua-bantu.
[Tshimfuanyi mu dibeji 9]
BIBLE—ntshinyi tshidi tshileja ne: mudi mukenji wa Nzambi mutumina bukua-bantu?