TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/7 dib. 3-4
  • Ekleziya mudiabulule: Bubi budi penyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ekleziya mudiabulule: Bubi budi penyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Didiabulula dia Ekleziya ndijima anyi?
  • Majitu abidi, bipimu bibidi
  • “Kakuikadi matapuluka munkatshi muenu”
  • Ekleziya mudiabulule: Udi mua kupanduka anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/7 dib. 3-4

Ekleziya mudiabulule: Bubi budi penyi?

“ANU bu dîku dinene dipapija ne buôwa, disombele mu nzubu wa kale munyanguke udi tshimana tshia mpala tshifume ku diupuka, mbimueneke bu se: diyoyo didi dienzeka mu tshibambalu pabuipi ne tshionso​—‘bana ba Yezu’ badi bimba ngoma ne bela mbila bua kutontolola bendi ba masandi a mulume ne mulume, mukaji ne mukaji, bena Katolike ba ku Angleterre, badi bavuale mizapi mifike ya buanda bua soie.”​—The Sunday Times, Londres, dia 11 Tshisanga 1993.

Dîku edi ke Ekleziya wa ku Angleterre. Diyoyo ndikeba kudi tshilumbu tshia ditekibua dia bakaji pa muanzu wa bansaserdose. Mêyi a mu tshimfuanyi adi kuulu aa, adi aleja bimpe bitambe didiabulula dijima didi dienzeke mu Ekleziya anglican, mmalamika kabidi bukua-buena-nkristo bujima. Bu mudi bakulu ba Ekleziya Ortodokse pamue ne pape bapiishe dipangadika dia kuteka bakaji bu bansaserdose, “tshilota tshia didisanga tshiakabidi ne bitupa bikuabu bia bukua-buena-kristo ntshimueneke katshiyi mua kukumbana nansha kakese kunyima kua bidimu bikese,” ke mudi luapolo kampanda lukomesha.

Didiabulula dia Ekleziya ndijima anyi?

Anu mutudi tubibala mu Matayi 7:21, Yezu Kristo wakamba ne: bavule nebambe mudibo bamuitabuja bu Mukalenge, kadi bapanga ‘kuenza disua dia Tatuende.’ Tshikandakanda tshia Maclean’s tshidi tshijadika ne: “Babadi ba [Evanjeliyo wa] Matayi bakebi ba lupandu badi mua kufuidibua luse bua dipanga kujingulula bimpe tshidi bushuwa disua dia Nzambi, bualu bena nkristo pamue ne Ekleziya yabo badi ne mmuenenu mishilangane bikole pa tshilumbu etshi.” Bilondeshile makebulula menza ku Canada, tshikandakanda etshi tshidi tshifila nkomenu eu: “kudi bungi budi bukemesha bua mitabuja ne bilele kudi bena nkristo ba ku Canada​—kudi dishilangana dikole munkatshi mua bena tshisumbu tshimue kupita ne edi didi pankatshi mene pa tshisumbu ne tshisumbu.”

Bilondeshile bipeta bia mu tshi-bungi, bena Katolike 91 pa lukama badi banyisha dibabidila ntumikilu mibengangane ne ya ku tshifukilu bua kutshintshikila dilela dia bana nansha mudi ngenzelu eu upiishibua kudi Ekleziya wabu; 78 pa lukama badi bela meji ne: bakaji badi ne bua kuanyishibua bua kutekibua bansaserdose; ne 41 pa lukama badi banyisha ditula mêmi “mu imue nsombelu.” Tshikandakanda tshia Maclean’s tshidi tshiamba ne: “Dishilangana dia mmuenenu pa nkonko bungi buvule ya malu a Nzambi didi dikoleshisha matapuluka adi apandulula Ekleziya ya kalekale.”

Majitu abidi, bipimu bibidi

Pa bidi bitangila nsombelu wa bikadilu bilenga, kudi majitu abidi, bipimu bibidi, kabidi ne mikenji mibengangane. Bamue badi bamba mudibo batumikila mêyi-maludiki a mu Bible, eku bakuabu baadiatakaja mu makasa. Nunku, bu tshilejilu, dibanjija dia “dibaka” pankatshi pa bakaji babidi mu Ekleziya wa bepiskopo ba Ortodokse, divua mu diumvuangana ne disua dia Nzambi anyi? Ke muvua bakaji aba babidi basedianganyi bela meji, bualu bakajadika ne: “Tudi basue kuenza patoke difesto dia dinangangana dietu ku mesu kua bantu ne kua Nzambi.”

Mufundi kampanda wa mianda ya kale wakebeja bua tshinyi “muepiskopo munene wa bena Katolike uvua mupete matontolola mavule a dipiisha nawu bansaserdose bendi ba masandi ne bana batekete wakabatuma mu parwase mikuabu muvuabo ne bua kupetangana ne bana bakuabu bimbi ba misambu.” Nsaserdose Andrew Greeley udi utshinka ne: bansaserdose batue ku 2 000 too ne ku 4 000 nebikale bena tshibawu tshia dinyanga bana 100 000, misangu mivule kakuyi mapangadika makole adi angatshibua.

Ekleziya mudiabulule udi upatula tshisamba tshipanduluke. Mu Balkans, “bena nkristo” ba-Serbe ne ba-Croate badi bela meji se: Kristo udi nabo mu mvita yabo “miakane.” Bavule badi bavuala nkuruse padibo baya mu mvita; ne bakalonda se: umue wa kudibo “uvua wela nkuruse wende mukana matuku wonso pavua mvita ikola menemene.”

“Kakuikadi matapuluka munkatshi muenu”

Bushuwa, Bible udi ushila kuondo ka muoyo muaba bua kutulombolaku mu amue malu, kadi kakêna ne bua kutufikisha ku matapuluka a mushindu’eu nansha. Mupostolo Paulo wakajadika bimpe bitamba ne: “Buonso buenu nuakule [ne nuenze malu] mu diumvuangana, ne . . . kakuikadi matapuluka munkatshi muenu.”​—1 Kolinto 1:10, NW; Efeso 4:15, 16.

Dikonkonona mu bululame buonso midimu ya “Bukua-buena-nkristo” bidimu bitue ku binunu bibidi kunyima kua difundibua dia mêyi aa kudi mupostolo Paulo didi dijudija imue nkonko minene. Bua tshinyi “bena nkristo” mbadiabulule mushindu’eu? Ekleziya mudiabulule udi mua kupanduka anyi? Bukua-buena-nkristo nebudisangeku dimue dituku anyi? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiandamune ku nkonko eyi.

[Tshimfuanyi mu dibeji 3]

Luendu kudi bansaserdose bua kutontolola ditula dia mêmi

[Mêyi a dianyisha]

Tshizúbu ne kuulu: Eleftherios/​Sipa Press

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu