TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 15/4 dib. 2-6
  • Bulelela mu malu a ntendelelu budi mua kupetshibua anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bulelela mu malu a ntendelelu budi mua kupetshibua anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Nkindi ne bulelela
  • Dibulula dia bulelela didi dikengedibua anyi?
  • Ntendelelu ne bulelela
  • ‘Blé ne lupela’
  • Bena Kristo badi batendelela mu nyuma ne mu bulelela
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Bua tshinyi kukebulula bulelela?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tuidikijayi Nzambi wa bulelela
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • “Bulelela nebunupe budikadidi”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 15/4 dib. 2-6

Bulelela mu malu a ntendelelu budi mua kupetshibua anyi?

MU Suède mulume kampanda mudikonki pa malu a mu nyuma mu université wa mu tshimenga tshia Uppsala wakapangadija bua kulonga mitabuja a bitendelelu bishilashilangane mu tshimenga tshiende, kuya too ne ku miaba ya ditendelela. Uvua uteleja muvua balombodi ba bitendelelu bayisha, ne wela bantu benamu nkonko. Wakamona se: anu Bantemu ba Yehowa ke bavua ne dishindika dia se: bavua “bapete bulelela.” Pa kutangila bungi bupite bua mmuenenu ya bitendelelu idiku, wakadiebeja mushindu uvua Bantemu bamba nenku.

Udi nkayebe wela meji se: kudi mushindu wa kupeta bulelela pa ntendelelu anyi? Kudiku mushindu wa kujadika tshidi ne bua kubikidibua bulelela bua menemene anyi?

Nkindi ne bulelela

Aba badi balonge nkindi mbapete lungenyi lua se: bukua-bantu kabuena mua kufika ku bulelela bua menemene to. Tuanji kumanya se: nkindi mbamumvuije bu “sianse udi ukeba mua kumvuija mfukilu wa buikadi ne wa muoyo.” Kadi, bushuwa, utu imue misangu usambuka mikalu ayi. Mu mukanda wa Filosofins Historia (Muyuki wa nkindi), mufundi muena Suède Alf Ahlberg wakafunda ne: “Ngikadilu wa nkonko mivule ya nkindi kêna upetesha nansha mushindu wa kufila mandamuna majadika to. . . . Bantu bavule mbatuishibue se: malu wonso adi atangila dikalaku [adi makuatakaja ku mêyi-maludiki a bangabanga a bintu] ng’a mu . . . tshisumbu etshi.”

Nenku, bantu badi badiambuluishe ne nkindi bua kumona mua kuandamuna ku nkonko ya mushinga pa muoyo mbafike misangu mivule ku dibula disankishibua anyi ku dipampakana. Mu mukanda wende wa Tankelinjer och trosformer (Njila ya meji ne ditabuja dia ntendelelu), Mufundi muena Suède Gunnar Aspelin wakamba ne: “Tshintu tshimue tshitudi tumona ntshia se: bufuki kabutshiena kabidi butabalela muntu bu mudibu butabalela tshibeyibeyi ne kamue . . . Katuena ne bukole, bulelela katuena ne bukole, mu ditutakena ne makole a bufuki adi ne buenzeji bumue pa bukuabo mu bukua-mabulunge ne mu bulongolodi buetu’ebu. Ke mmuenenu wa muoyo udi ulejibua mu mikanda pabuipi ne ndekelu wa siekele mudi bantu bateke ditabuja mu dilubuluka ne balota matuku atshilualua malenga.”

Dibulula dia bulelela didi dikengedibua anyi?

Bidi bimueneka patoke se: madikolela a bantu nkayabo kaena malubuluke mu dipeta dia bulelela pa bidi bitangila muoyo, ne bidi bimueneka se: kaakubupeta nansha. Nenku, kudi kabingila kimpe bua kukoma ne: dibulula dia mushindu kampanda dia kudi Nzambi didi dikengedibua. Tshidi bavule babikila ne: mukanda wa bufuki tshidi tshifila dibulula dia mushindu kansanga. Nansha mudiwu kawuyi ufila tunungu tua nkomesha pa mfuki wa muoyo, udi uleja se: kudi tshintu tshikuabo tshipitshidile diumvuija muoyo ku diambuluisha dia bintu bidi bimueneka. Dibeji dia dishinda didi dikola didi bulelela dilonda mikenji mishilangane ne eyi idi ilombola mushiki wa mabue mu tshina tshiupuka. Mu bufuki, bintu bidi ne muoyo bidi biibaka ne bidilongolola nkayabi mudi bintu bikena ne muoyo kabiyi mua kuenza. Nunku mulongi muenda lumu kampanda wa mikenji ne ntendelelu uvua ne kabingila bua kukomesha se: ‘Malu [a Nzambi] akadi kâi mua kumueneka katshia buloba buafukibua, . . . adi amueneka bimpe, bualu bua adi ajinguluka ku bintu biakafukibua.’​—Lomo 1:20.

Kadi bua kujingulula udi kunyima kua diibaka ne dilongolola edi, tudi tukengela dibulula dia pa mutu. Katuenaku mua kutekemena dikalaku dia dibulula dia mushindu’eu anyi? Kabiena bia meji bua kutekemena se: Eu udi mufuka muoyo pa buloba adibulule kudi bifukibua biende anyi?

Bible udi wamba mudiye dibulula adi. Mu tshibejibeji etshi tutu tufila tubingila tuimpe bua kuitabuja bualu ebu, ne bantu ba meji bavule mbabuitabe. Diditatshisha dia bantu bakafunda Bible bua kuleja ne: kavua wabo diodio nkayadi didi dikemesha. Misangu mipite pa 300, tudi tupeta baprofete ba mu Bible batumika ne biambilu bu mudi, “Nunku Yehowa udi wamba.” (Yeshaya 37:33; Yelemiya 2:2; Nahuma 1:12) Bumue udi mumanye se: balume ne bakaji batu bafunda mikanda anyi biena-bualu batu bazuka bua kubitua tshiala. Kadi, aba bakafunda Bible bakadipuekesha; imue misangu mbikole bua kujadika wakafunda bimue bitupa bia Bible.

Ngikadilu mukuabo munene wa Bible uudi mua kusokolola ndiumvuangana didi pankatshi pa mikanda idimu. Mbualu bua dikema menemene, pa kutangila se: mikanda 66 ya Bible ivua mifunda mu tshipolo tshia bidimu bipite pa 1 600. Mbienze bu wewe muye ku tshilaminu tshia mikanda e kusungula mikanda ya malu a Nzambi 66 mifunda munkatshi mua tshipolo tshia siekele 16. Mpindieu udi ne mikanda ayi mibumbakaja mu tshibungu tshimue. Udi mua kutekemena se: tshibungu atshi tshidi mua kuikala ne: mutu wa bualu wa muomumue ne malu adi umvuangana anyi? Tòo. Nebikengela tshishima. Tangila bualu ebu: Mikanda ya Bible idi ne mutu wa bualu umue, ne idi ituangana ku mikolo umue ne mukuabo. Ebi bidi bileja se: kudi mufidi umue wa lungenyi, anyi mufundishi, wakalombola tshivua bafundi ba Bible bafunde.

Kadi, neupete ngikadilu kampanda udi ujadika se: Bible mmufume kudi Nzambi kupita tshintu tshikuabo kayi tshionso. Milayi​—malu mamana kufunda pa bialua kufika mu matuku adi kumpala. Biambilu bu mudi, “Bidi ne tshia kufika mu dituku adi” ne, “Bidi ne tshia kufika mu tshitupa tshia ku ndekelu tshia matuku” bitu bia pa buabi mu Bible. (Yeshaya 2:2, NW; 11:10, 11, NW; 23:15; Yehezekele 38:18; Hoshea 2:21-23; Zekâya 13:2-4) Nkama mivule ya bidimu kumpala kua Yezu kulua pa buloba, milayi ya mu Mifundu ya tshiena-Ebelu ivua ifila tunungu pa muoyo wende​—kumbukila ku diledibua diende too ne ku lufu luende. Kakuena nkomenu munga udi mua kufidibua mushilangane ne eu wa se: Bible ke mpokolo wa bulelela pa muoyo. Yezu nkayende udi ujadika muand’eu padiye wamba ne: “dî diebe mbulelela.”​—Yone 17:17.

Ntendelelu ne bulelela

Nansha bavule badi banyisha Bible badi bitabuja se: bulelela bua menemene kabuena mua kupetshibua to. Mpasata wa mu Etats-Unis John S. Spong wakumvuija ne: “Tudi ne bua . . . kumbusha lungenyi lua se: tudi ne bulelela ne bakuabo badi ne bua kutua ku mmuenenu wetu wa dijingulula se: tuetu buonso katuena mua kupeta bulelela bua menemene.” Mufundi kampanda muena Katolike, Christopher Derrick, wakafila kabingila kamue bua mmuenenu eyi mibi pa bidi bitangila dipeta bulelela ne: “Ditela dionso dia [muaku] ‘bulelela’ mu malu a Nzambi ndikuatakaja ku didiamba [se: ndi] mumanye . . . udi usua kuamba ne: muntu mukuabo udi mua kuikala bumue mu ntupakanyi; ne kêna nansha bia munyi mua kuanyishibua to.”

Kadi, bu muntu wa meji, mbimpe kutangila imue nkonko ya mushinga. Bu bulelela kabuyi mua kupetshibua, bua tshinyi Yezu uvua mua kuamba ne: “Nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupe budikadidi”? Ne bua tshinyi umue wa ku bapostolo ba Yezu uvua mua kuamba ne: disua dia Nzambi didi se: “bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela”? Bua tshinyi muaku “bulelela” udi upeteka misangu mipite pa lukama mu Mifundu ya Buena-nkristo ya tshiena-Greke mukuatakaja ku ditabuja? Eyowa, mbua tshinyi, bikala bulelela kabuyi mua kupetshibua?​—Yone 8:32, NW; 1 Timote 2:3, 4, NW.

Bushuwa, Yezu kakaleja amu se: bulelela budi mua kupetshibua kadi wakaleja kabidi ne: kubupeta kudi kukengedibua bua ntendelelu wetu kuanyishibua kudi Nzambi. Pakebeja mukaji muena Samariya tshivua mushindu wa ntendelelu mulelela​—ntendelelu muenza kudi bena Yuda mu Yeruzaleme anyi wa bena Samariya muenzela pa Mukuna wa Gerizim—​Yezu kakamuandamuna pa kuamba se: bulelela kabuena mua kupetshibua to. Kadi, wakamba ne: “Batendeledi balelela nebatendelele Tatu ne nyuma ne bulelela. Bualu, bushuwa, Tatu udi ukeba bantu ba mushindu’eu bua kumutendelela. Nzambi udi Nyuma, ne badi bamutendelela badi ne bua kutendelela ne nyuma ne bulelela.”​—Yone 4:23, 24, NW.

Bantu bavule batu bamba ne: ‘Bible udi mua kumvuijibua mishindu mivule, nenku muntu kêna mua kujadika tshidi bulelela to.’ Kadi Bible mmufundibue mu mushindu wa naka udi kawuyi mua kukufikisha ku dijadika mushindu wa kumumvua anyi? Bushuwa, ngakuilu mukuabo wa tshiprofete ne wa bimanyinu udi mua kuikala mukole bua kumvua. Tshilejilu, Nzambi wakambila muprofete Danyele se: mukanda wende, uvua ne ngakuilu wa bungi wa tshiprofete, uvua ne tshia kujinguludibua nkong anu ku “tshikondo tshia kunshikidilu.” (Danyele 12:9) Ne mbulelela se: bimue bifuanyikijilu ne bimanyinu bidi bikengela kumvuijibua.

Kadi, mbimueneke patoke se: bua malongesha a nshindamenu a Buena-nkristo ne bienzedi bilenga bidi bikengedibua bua kutendelela Nzambi mu bulelela, Bible udi wakula buludiludi menemene. Kêna ushiya muaba bua mumvuija adi abengangana to. Mu mukanda kudi bena Efeso, badi bakulamu bua ditabuja dia Buena-nkristo “dimue,” bileja ne: kakuvua ne bua kuikala mitabuja mavule nansha. (Efeso 4:4-6) Bumue udi mua kudiebeja ne: ‘Bikalabu kabayi ne bua kumvuija Bible mu mishindu mishilashilangane, bua tshinyi kudi “bitendelelu bia Buena-nkristo” bivule nunku?’ Bu tuetu mua kuela dîsu kunyima, tshikondo tshîpi kunyima kua lufu lua bapostolo ba Yezu pakatuadija butontolodi ku ditabuja dia Buena-nkristo dilelela, netupete diandamuna.

‘Blé ne lupela’

Yezu ukavua mumane kuakula bua butontolodi ebu mu tshifuanyikijilu tshiende tshia blé ne lupela. Yezu nkayende wakumvuija ne: “blé” udi umvuija bena nkristo balelela; “lupela” ludi lumvuija bena nkristo ba dishima, anyi batontolodi. “Pavua bantu balale tulu,” ke muakamba Yezu, “muluishi” kampanda wakakuna lupela mu budimi bua blé. Dikuna edi diakabanga kunyima kua bapostolo bamane kulala tulu mu lufu. Tshifuanyikijilu etshi tshidi tshileja ne: dibuejakaja edi dia bena nkristo balelela ne ba dishima divua ne bua kutungunuka too ne “ku nkomenu wa ndongoluelu wa malu eu.” Nenku, munkatshi mua siekele mivule, dijinguludibua dia bena nkristo balelela divua dibuitshidija bualu malu a Nzambi avua mu bianza bia bena nkristo ku dîna. Kadi, ku “nkomenu wa ndongoluelu wa malu eu,” dishintuluka divua ne bua kufika. “Muana wa muntu” uvua ne bua “kutuma banjelo bende” bua kutapalula bena nkristo ba dishima ku bena nkristo balelela. Ebi bidi biumvuija ne: bivua bilue bipepele bua kujingulula tshisumbu tshia buena-nkristo, bualu tshivua ne bua kuikala ne ngikadilu yatshi ya mu tshikondo tshia bapostolo.​—Matayi 13:24-30, 36-43, NW.

Milayi ya Yeshayi ne Mika mmimane kuakula bua didisangishilula dia batendeledi balelela dia nunku “mu matuku [a ku nshikidilu, NW].” Yeshayi udi wamba ne: ‘Mu matuku [a ku nshikidilu, NW] mukuna wa nzubu wa Yehowa neujadikibue bu mukuna mupite mikuabo bule, neubandishibue pa mutu pa mikuna mikese; ne ba mu bisamba bionso nebabuelemu. Bantu ba bungi nebayeku, nebambe ne, Luai bienu, tubande ku mukuna wa Yehowa, tubuele mu nzubu wa Nzambi wa Yakoba; bua yeye atuyishe bienzedi biende, ne bua tuetu tuende mu njila yende.’ Dîsu diela bimpe ku malu adi amueneka didi dileja ne: mulayi wa Yeshayi eu udi wenda ukumbajibua mu tshikondo tshietu etshi.​—Yeshaya 2:2, 3; Mika 4:1-3.

Kadi, dikola dia tshisumbu tshia Buena-nkristo kadiena dienzeka ku bukole bua muntu. Yezu wakadianjila kumanyisha se: ‘neatume banjelo bende’ bua kuenza mudimu wa disangisha. Uvua kabidi muleje tshipatshila tshia pa buatshi tshia dikola edi ne: “Dituku diadia bantu bakane nebakenke bu diba mu bukelenge bua tatu wabo.” (Matayo 13:43) Ebi bidi bileja ne: mudimu wa ditokesha, anyi dishidimuna, uvua ne tshia kuenjibua mu buloba bujima kudi tshisumbu tshia Buena-nkristo.

Bantemu ba Yehowa badi bamona dikumbajibua dia milayi eyi mu mudimu wa dishidimuna udibu benda bakumbaja mu matunga 232 lelu’eu. Pa kufuanyikija mitabuja, mêyi-makulu pa ngikadilu, ne ndongoluelu bia Bantemu ne Bible, bantu bakêna ne kansungansunga badi bamona patoke se: bidi mu diumvuangana ne bia tshisumbu tshia Buena-nkristo tshia mu siekele wa kumpala. Bantemu badi bakula bua ditabuja diabo bu “bulelela” kadi ki nku tshidibamba tshia ku bukole bua kuikala ku mutu to. Bishilangane, badi bamba nenku bualu mbalonge bikole Dîyi dia Nzambi, Bible, ne badi badilonda bu dîyi-dikulu dimuepele didi ntendelelu mua kupimibua bimpe.

Bena nkristo ba kumpala bavua bakula bua ditabuja diabo bu “bulelela.” (1 Timote 3:15; 2 Petelo 2:2; 2 Yone 1) Tshivua bulelela buabo tshidi ne bua kuikala bulelela buetu kabidi lelu’eu. Bantemu ba Yehowa badi balomba muntu yonso bua kudijadikila bualu ebu pa kulonga Bible. Tudi tuela meji ne: pa kuenza nunku neupete kabidi disanka didi difumina ku dipeta ki ng’anu tshitendelelu tshidi tshipite bikuabo kadi dia ku dipeta bulelela!

[Kazubu mu dibeji 5]

IMUE NKINDI IDI IBENGA BULELELA

POSITIVISME: Mmuenenu wa se: ngenyi yonso idi itangila ntendelelu kayena yumvuika ne kayena mua kujadikibua ne se: tshipatshila tshia nkindi tshidi tshia kusangisha pamue sianse miashila pa bintu bidi bimueneka patoke bua kuenza tshintu tshimue.

EXISTENTIALISME: babingishi bende bavua benzejibue bikole menemene kudi bintu bibi bikuate buôwa bia Mvita Mibidi ya Buloba Bujima ne nunku kulua ne mmuenenu wa dielakana pa muoyo. Udi wela kashonyi pa dikonkonona dia buôwa bua muntu kumpala kua lufu ne butupu bua muoyo. Mufundi muena Existentialisme Jean-Paul Sartre wakamba ne: bu mudiku kakuyi Nzambi, muntu mmulekelela ne bufuki kabuena nende bualu menemene to.

SCEPTICISME: Udi witaba se: kakuena mushindu wa kufika ku dimanya kayi dionso dia patoke ne dia bintu bionso ku dibandila ne ku dielelela meji​—bulelela kayi buonso—​pa buikadi.

PRAGMATISME: Udi utshinka mushinga mulelela wa mitabuja etu anu ku mudimu udiwu wenzela majinga a bantu, bu mudi diakajilula dia bushidimunyi, bikadilu, ne tshididi. Udi umona se: bulelela pa nkayabu kabuena ne mushinga nansha umue to.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 2]

Dibeji 3: Second from left: Courtesy of The British Museum; Right: Sung Kyun Kwan University, Seoul, Korea

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu