Paska anyi Tshivulukilu—Ntshiepi tshiudi ne bua kusekelela?
PAKENKESHA kabundubundu butoke buaku mu dia 7 Tshisanga, miliyo ya bantu nebasekelele dituku diabu ditambe bunsantu dia ku tshidimu—Paska. Tshikondo kampanda dîna edi bavua batumika nadi bua lupolo lua matuku 120 a mafesto ne bijila bivua bituadija ne tshibilu tshivua tshibikidibua ne: Septuagesima ne bitua ku tshibungubungu mu tshivua tshibikidibua ne: Dituku dia Busatu. Lelu’eu badi batumika ne dîna edi bua dituku dimuepele didi divuluija dibiishibua dia Yezu—Dia lumingu dia Paska.
Bishilangane, mu dilolo kampanda ku ntuadijilu kua lumingu lumue lumue alu, miliyo mikuabu ya bantu nebadisangishe bua kusekelela Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu Kristo, tshimanya kabidi bu Didia dia Dilolo dia Mukalenge. Mmusekelelu uvua Yezu yeye muine mubanjije butuku buende bua ndekelu pa buloba. Pashishe wakambila bayidi bende ne: “Tungunukayi ne kuenza nunku bua kumvuluka.”—Luka 22:19, NW.
Ntshiepi tshiudi ne bua kusekelela?
Kudi Paska mufumine
Dîna Paska [Easter, mu Anglais], didibu batumika nadi mu matunga mavule, kadiena disanganyibua mu Bible. Mukanda wa Medieval Holidays and Festivals udi utulondela ne: “tshibilu etshi ntshinyikibue dîna dia Nzambi-mukaji wa bampangano wa Kabundubundu ne wa muvu wa Printemps, Eostre.” Ne nzambi-mukaji eu uvua nganyi? “Eostre ke uvua, bilondeshile mianu, munzulule biibi binene bia Valhalla bua kuakidila Baldur, udi mubikidibue ne: Nzambi Mutoke, bua bukezuke buende ne kabidi ne: Nzambi wa Dîba, bualu mpala wende uvua upetesha bukua-bantu butoke,” ke mudi mukanda wa The American Book of Days wandamuna. Udi usakidila ne: “Kakuena mpata bua se: Ekleziya mu matuku ende a ku ntuadijilu wakasungula bilele bia kale bia bampangano ne kubipa diumvuija dia Buena-nkristo. Bu muvua difesto dia Eostre tshibilu tshienza bua disekelela dipetulula dia muoyo mu muvu wa printemps bivua bipepele bua kudikudimuna tshibilu tshienza bua disekelela dibiishibua ku bafue dia Yezu, muena evanjeliyo uvuabu bayisha.”
Disungula edi didi diumvuija mushindu uvua bilele bia Paska mu amue matunga, bu mudi mayi a Paska, kalulu ka Paska, ne mampa a nkuruse a kapia, bituadije. Pa bidi bitangila tshilele tshia dienza mampa a nkuruse a kapia, “ne nsongo yawu mikunzuluke idi yengelela mitua tshitampi tshia . . . nkuruse,” mukanda wa Easter and Its Customs (Paska ne bilele biende) udi wamba ne: “Nkuruse uvua tshimanyinu tshia bampangano tshikondo tshile kumpala kua kupetaye diumvuija dia kashidi kumbukila ku malu a Ditanu Dinsantu, ne mampa ne kato bivua imue misangu bitua tshitampi tshia nkuruse mu bikondo bia kumpala kua Buena-nkristo.”
Kakuena muaba nansha umue udi bilele ebi bitela mu Mifundu, peshi kakuena tshijadiki nansha tshimue tshia se: bayidi ba kumpala ba Yezu bavua babitabuja. Bushuwa, mupostolo Petelo udi utulomba bua ‘tuetu kujinga mabele a muoyo, adi kaayi masambakaja ne tshintu, bua atukoleshe, atupeteshe lupandu.’ (1 Petro 2:2, MMM; disendamija miaku ndietu.) Nunku bua tshinyi ekleziya ya Bukua-buena-nkristo yakasungula bimanyinu bia mushindu’eu bidi bimueneka patoke ne: mbia bampangano mu mitabuja ne bienzedi biabu?
Mukanda wa Curiosité des coutumes populaires udi wandamuna se: “Ngenzelu ukena dishintuluka wa Ekleziya wa kumpala uvua wa kupesha bienzedi bia bampangano bionso bivua kabiyi bijimijibue diumvuija dia Buena-nkristo. Bivua mu mushindu wa pa buawu bipepele bua kupa Paska diumvuija dipiadipia. Disanka ku dipatuka dia dîba dia ku tshifukilu, ne ku dibiika dia bifukibua ku lufu lua muvu wa hiver, diakalua disanka ku dipatuka dia Dîba dia buakane, ku dibiishibua dia Kristo mu dijambu. Imue ya ku misekelelu ya bampangano ivua yenjibua pabuipi ne dia 1 Lumungulu yakashintuludibua payi bua kuakananganayi ne tshibilu tshia Paska.” Pamutu pa kuepuka bilele bia bampangano ne bienzedi bia majimbu bivua bitangalake, bamfumu bena malu a Nzambi bakabilekelela ne bakabipesha “diumvuija dia Buena-nkristo.”
‘Kadi kudiku njiwu kampanda mu muanda eu anyi?’ ke muudi mua kudiebeja. Bamue badi bela meji ne: tòo. “Padi tshitendelelu bu mudi Bukua-buena-nkristo tshifika kudi bantu ba nshidimukilu mukuabu, tshidi tshianyisha ne ‘tshibatiza’ bimue bia ku bilele bia ka-bukulu bidi bifumina ku bitendelelu bia kale,” ke muakamba Alan W. Watts, mfumu kampanda wa malu a Nzambi wa bena Mishonyi, mu mukanda wende wa Easter—Its Story and Meaning (Paska—Muyuki wende ne diumvuija diende) “Budi [Bukua-buena-nkristo] busungula ne bubueja mu malu a butendeledi misekelelu ya ka-bukulu idi imueneka bu idi yumvuija mêyi-maludiki amue amue a kuonso eku malongesha kudi Ekleziya.” Bua bavule, dianyishibua dia misekelelu eyi ne diangatshibua diayi bu minsantu kudi ekleziya wabu nkabingila kakumbanyine bua kuyanyisha. Kadi nkonko ya mushinga mmilengulula. Mmunyi mudi Nzambi umvua pa bidi bitangila bilele ebi? Mmutupeteshe mêyi-maludiki kampanda a kulonda mu bualu ebu anyi?
Dipeta mmuenenu wa Nzambi
“Dituku dia Paska, Difesto dia Dibiishibua dia Mukalenge Wetu, didi difesto ditambe onso a Ekleziya wa Buena-nkristo bunene,” ke muakamba Christina Hole mu mukanda wende wa Easter and Its Customs. Bafundi bakuabu badi batua ku tshiende. “Kakuena dituku dinsantu anyi difesto mu tshidimu tshia bena nkristo didi mua kufuanangana ku mushinga ne Dia lumingu dia Paska,” ke mudi Robert J. Myers uleja mu mukanda wa Celebrations. Kadi, abi bidi bijudija imue nkonko. Bikala kusekelela Paska ne mushinga nunku, bua tshinyi kakuena dîyi-dituma disunguluke mu Bible diela bua kuenza nanku? Kudiku muyuki kampanda wa bayidi ba Yezu ba kumpala udi uleja ne: bakasekelela Dia lumingu dia Paska anyi?
Ki nkuamba ne: Bible mmupange kufila mêyi-maludiki pa tshitudi ne bua kusekelela ne kubenga kusekelela. Nzambi kakadia mukana mu diambila ditunga dia Izalele dia kale bualu ebu, ne anu bu mutuamonyi nunku kuulu eku, mêyi-mashidimunyi masunguluke avua mafidibue bua bena nkristo kutungunuka ne kusekelela Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu. (1 Kolinto 11:23-26; Kolosai 2:16, 17) Dipatuka dia kumpala dia tshibungu tshia The Encyclopædia Britannica didi ditulondela ne: “Kakuena kamanyinu nansha kakese ka musekelelu wa difesto dia Paska mu Dipungila Dipiadipia, peshi mu mifundu ya Batatu balondi ba bapostolo. Bunsantu bua bikondo bisunguluke mbualu buvua kabuyi mu bieledi bia lungenyi bia bena nkristo ba kumpala. . . . Nansha Mukalenge nansha bapostolo bende kabakatuma dîyi bua kusekelela Paska peshi difesto dikuabu kayi dionso.”
Bamue badi bumvua ne: disanka dia ku mafesto a mushindu’eu ne milowo idiwu apetesha nkabingila kakumbanyine bua disekeledibua diawu. Kadi, tudi mua kulongela ku tshikondo tshivua bena Izalele basungule tshienzedi tshia malu a ntendelelu tshia bena Ejipitu ne kutshinyikulula dîna dia “difesto bua Yehowa.” Buobu pabu “bakasomba bua kudia ne kunua” ne “kujuka bua kutshionkomoka.” Kadi bienzedi biabu biakafiikisha Yehowa Nzambi munda bikole, ne wakabanyoka ne dîsu dikole.—Ekesode 32:1-10, 25-28, 35, NW.
Dîyi dia Nzambi didi diamba malu patoke. Kakuena mua kuikala didisanga dia “butoke” bua mitabuja malelela ne “midima” ya bulongolodi bua Satana; kakuena mua kuikala “kumvuangana” pankatshi pa Kristo ne ntendelelu ya bampangano. Mbatuambile ne: “Umbukayi munkatshi mua bantu abo, nusombe pa nkayenu. Kanulengi tshintu tshia mukandu nansha tshimue, nanku meme nennuakidile.”—2 Bena Korente 6:14-18, MMM.
Bu mudi disekelela dia Tshivulukilu—ki ndia Paska—dikale amu dimuepele didibu batumine bena nkristo dîyi mu Bible, tshidi ne bua kusekeledibua.