Mabenesha anyi milawu—Kudi disungula!
“Ndi muteke muoyo ne lufu kumpala kuebe, dibenesha ne mulawu; ne udi ne bua kusungula muoyo bua ushale ne muoyo.”—DUTELONOME 30:19, NW.
1. Bantu bavua bapeshibue bukokeshi kayi?
YEHOWA NZAMBI wakatuenza tuetu—bifukibua biende bia lungenyi—bua kuikala ne budikadidi bua kudisunguila tshitudi basue. Katuvua bafukibue bu biamu bienza bua kudiendesha nkayabi, peshi ba-robot, kadi tuvua bapeshibue muabi ne bujitu bua kuenza masungula. (Musambu wa 100:3) Bantu ba kumpala—Adama ne Eva—bavua ne budikadidi bua kusungula nsombelu wa kuikalabu nende, ne bavua ne bua kuandamuna kudi Nzambi bua disungula diabu.
2. Ndisungula kayi diakenza Adama, ne divua ne tshipeta kayi?
2 Mufuki mmupeteshe bantu bintu bivulavulayi bua kuikalabu ne muoyo udi ne mabenesha a kashidi mu buloba bua mparadizu. Bua tshinyi dilongolola adi ki ndianji kukumbajibua? Bualu Adama wakenza disungula dibi. Yehowa uvua mutumine muntu dîyi edi: “Ku mutshi wonso wa mu budimi udi mua kudia mamuma pa nzala yebe. Kadi bua mutshi wa dimanya dia malu mimpe ne mabi kuena ne bua kukudia, bualu dituku diwakudia neufue bulelela.” (Genese 2:16, 17, NW) Bu Adama musungule bua kutumikila, baledi betu ba kumpala bavua mua kuikala babeneshibue. Bupidia buakakebesha lufu. (Genese 3:6, 18, 19) Nunku mpekatu ne lufu mbisambulujibue kudi ndelanganyi yonso ya Adama.—Lomo 5:12.
Mabenesha adi mua kupetshibua
3. Mmunyi muakapetesha Nzambi dishindika dia se: dilongolola diende bua bukua-bantu divua ne bua kukumbajibua?
3 Yehowa Nzambi wakalongolola mushindu kampanda ùvuà dilongolola diende bua dibenesha bukua-bantu ne bua kukumbajibua ndekelu wa bionso. Wakadianjila kumanyisha yeye muine bua Dimiinu kampanda, pa kuamba mu mulayi mu Edene se: “Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji ne pankatshi pa dimiinu diebe ne dimiinu diende. Neakutape ku mutu ne wewe neumutape ku tshikankanyi.” (Genese 3:15, NW) Nzambi wakalaya pashishe ne: mabenesha avua ne bua kuluila bukua-bantu buena butumike ku butuangaji bua Dimiinu edi, kankanunuina ka Abrahama.—Genese 22:15-18.
4. Nndongoluelu kayi udi Yehowa muenze bua dibenesha bukua-bantu?
4 Dimiinu adi dilaya dia dibenesha divua Yezu Kristo. Pa bidi bitangila mudimu wa Yezu mu ndongoluelu wa Yehowa bua kubenesha bukua-bantu, mupostolo muena nkristo Paulo wakafunda ne: “Nzambi udi utulomba dinanga diende yeye muine bualu, patutshivua benji ba mpekatu, Kristo wakatufuila.” (Lomo 5:8, NW) Mabenesha nebaalabule kudi aba ba mu bukua-bantu buena mpekatu badi batumikila Nzambi ne bababidila buobu bine mushinga wa mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu Kristo. (Bienzedi 4:12) Neusungule butumike ne mabenesha anyi? Bupidia nebufikishe ku tshintu tshishilangane menemene.
Netuambe tshinyi pa bidi bitangila milawu?
5. Muaku “mulawu” udi umvuija tshinyi?
5 Dibenesha ndibengangane ne mulawu. Muaku “mulawu” udi ne ngumvuilu wa kuakula bibi bua kampanda anyi kumupatuila mêyi mabi. Muaku wa tshiena-Ebelu qela·lahʹ mmufumine ku muaku wa pa muanda qa·lalʹ, ùdì umvuija ku muaku ku muaku “kuikala mupepele.” Kadi padibu batumika nawu mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, udi umvuija ‘kutshipa’ anyi ‘kuleja kapetu.’—Lewitiki 20:9; 2 Samuele 19:43.
6. Mbualu kayi buvua butangila Elisha buakenzeka pabuipi ne Betele wa kale?
6 Tangila tshilejilu kampanda tshia dibungama tshia tshienzedi tshiakalomba mulawu. Bualu ebu buakenzeka pavua muprofete wa Nzambi Elisha wenda ufumina ku Yeriko mutangile ku Betele. Muyuki udi wamba ne: ‘Pakadiye uya mu njila, bana ba balume bakalupuka mu musoko, bakamuseka, bakamuambila ne: Banda biebe, muena lubala! Banda biebe, muena lubala! Yeye wakatshunguluka, wakabatangila, wakabela mulawu mu dîna dia Yehowa. Bakaji ba ourse babidi bakalupuka muitu, bakatuanya bana ba balume makumi anayi ne babidi bavua munkatshi muabu.’ (2 Bakelenge 2:23, 24) Tshivua Elisha muambe menemene pakelaye mulawu awu pa kutshipa bana bavua bamuseka abu ki ntshimanyike. Nansha nanku, mêyi mapatula au akatuala bipeta bualu avua makula mu dîna dia Yehowa kudi muprofete wa Nzambi pa kutumika mu diumvuangana ne disua diende.
7. Ntshinyi tshiakenzekela bana bavua baseka Elisha, ne mbua tshinyi?
7 Mbimueneke se: kabingila kanene bua diseka edi kavua ka se: Elisha uvua muvuale tshilamba tshia mudimu tshia Eliya, ne bana kabavua basue kumona mupinganyi kayi yonso wa muprofete au pabuipi nabu. (2 Bakelenge 2:13) Bua kuandamuna ku mutobo wa dikala diende bu mupinganyi wa Eliya ne kulongesha bansongalume aba ne baledi babu kanemu kakanyine bua muprofete wa Yehowa, Elisha wakela tshisumbu tshia baseki aba mulawu mu dîna dia Nzambi wa Eliya. Yehowa wakaleja muakanyishaye Elisha bu muprofete wende pa kutuma nyama ibidi ya ourse bua kupatukayi muitu ne kutuanya bana 42 ba ku basekianganyi aba. Yehowa wakenzeja malu ne dipangadika bua dipanga diabu dibiadibi dia kanemu bua njila wa dimanyishila malu uvuaye utumika nende pa buloba mu tshikondo atshi.
8. Ntshinyi tshiakitaba tshisamba tshia Izalele bua kuenza, ne bivua ne matekemena kayi?
8 Bidimu bivule kumpala, bena Izalele bakaleja dipanga kanemu dia muomumue bua ndongoluelu ya Nzambi. Mona mushindu wakenzekabi: Mu 1513 K.B.B., Yehowa wakaleja bena Izalele luse pa kubapikula ku bupika bua bena Ejipitu bienze amu bu ‘pa mapuapua a nyunyu wa mukanku.’ Katupa kîpi pashishe, bakalaya bua kutumikila Nzambi. Bambisha mushindu uvua butumike busuikakaja bikole ku dipeta dianyishibua dia kudi Nzambi. Yehowa wakamba ku butuangaji bua Mozese ne: ‘Binuatumikila dîyi dianyi, ne binuanemeka tshipungidi tshianyi, nuenu nenuikale bantu banyi ba munkatshi mua bantu bonso; bualu bua buloba buonso mbuanyi.’ Pashishe, tshisamba etshi tshiakandamuna pa kuanyisha, tshiamba ne: ‘Netuenze mêyi onso akatuambila Yehowa.’ (Ekesode 19:4, 5, 8; 24:3) Bena Izalele bakamba muvuabu banange Yehowa, baditshipe kudiye, ne kulayabu bua kutumikila dîyi diende. Dienza nunku divua ne bua kufikisha ku mabenesha manene.
9, 10. Pavua Mozese ku mukuna wa Sinai, ntshinyi tshiakenza bena Izalele, ne kuakalua bipeta kayi?
9 Kadi, diambedi mêyi-makulu a nshindamenu a tshipungidi atshi kaayi manji kufunda pa mabue kudi “munu wa Nzambi,” milawu ya kudi Nzambi yakakengedibua. (Ekesode 31:18) Bua tshinyi malu mabi a mushindu’eu avua makanyine kubavuila? Bena Izalele kabavuaku baleje dijinga dia kuenza mêyi onso akabambila Yehowa anyi? Eyowa, ku dîyi bavua bakeba mabenesha, kadi ku bienzedi biabu bakasungula njila uvua muakanyine milawu.
10 Munkatshi mua lupolo lua matuku 40 pavua Mozese ku Mukuna wa Sinai bua kupeta Mêyi-matuma Dikumi, bena Izalele bakanyanga dilaya diabu dia kumpala dia bulamatshi kudi Yehowa. Muyuki mufunda udi wamba ne: “Bena Israele bamona muvua Mozese ujingakana ku mukuna, kuyabo kunguila Arone, bamuamba ne: ‘Utuenzele [nzambi, NW] udi wenda kumpala kuetu, bualu katuena bamanye tshidi tshienzekele Mozese, muntu uvua mutupatule mu ditunga dia Ejipitu awu to.’” (Tshimuangi 32:1, MMM) Etshi ntshilejilu tshikuabu tshia mmuenenu ukena wa kanemu muleja bua muntu uvua Yehowa utumika nende tshikondo atshi bua kuludika ne kulombola tshisamba tshiende. Bena Izalele bakalobeshibua bua kuidikija ditendelela dia mpingu dia bena Ejipitu ne bakapola bipeta bibiabibi pakapona ku muele mu dituku dimue bantu bu 3 000 ba kudibu.—Ekesode 32:2-6, 25-29.
Dimanyisha dia mabenesha ne milawu
11. Mmêyi kayi avua atangila mabenesha ne milawu akakumbaja Yoshua?
11 Pabuipi ne ndekelu wa luendu lua bidimu 40 lua Izalele mu tshipela, Mozese wakafunda liste wa mabenesha avuabu mua kupola pa kusungula njila wa butumike kudi Nzambi. Wakatela kabidi ku umue ku umue milawu ivua bena Izalele ne bua kumona bu buobu basungule bua kubenga kutumikila Yehowa. (Dutelonome 27:11–28:10) Katupa kîpi kunyima kua Izalele mumane kubuela mu Buloba Bulaya, Yoshua wakakumbaja mêyi matuma kudi Mozese avua atangila mabenesha aa ne milawu. Bisa bisambombo bia Izalele biakiimana kuinshi kua Mukuna wa Ebal, ne bikuabu bisambombo biakiimana pa muaba wabi kumpala kua Mukuna wa Gerizime. Bena Lewi bakiimana pankatshi mu tshibandabanda. Mbimueneke se: bisa bìvuà biimane kumpala kua Mukuna wa Ebal bivua biamba “Amen!” ku milawu, ivuabu babala batangile luseke alu. Bikuabu bivua biandamuna ku mabenesha avua bena Lewi babala batangile luseke luvuabi kuinshi kua Mukuna wa Gerizime.—Yoshua 8:30-35.
12. Ng’imue milawu kayi yakatelabu kudi bena Lewi?
12 Fuanyikija ne: udi umvua bena Lewi bamba se: “Muntu musonge lupingu nansha mulufule mu kapia, muenze tshintu tshidi [Yehowa, NW] mubenge ne tshidibo benza ku bianza kudi nsenda, nansha mulusokoke pa muaba, ngwa mulawu! . . . Muntu udi upepeja tatuende nansha mamuende, ngwa mulawu! . . . Muntu udi utentula mikalu ya budimi bua mukuabo, ngwa mulawu! . . . Muntu udi upambula mpofu mu njila, ngwa mulawu! . . . Muntu udi unyanga tshilumbu tshia muenyi, nansha tshia muana wa nshiye, nansha tshia mukaji mukamba, ngwa mulawu! . . . Muntu udi wenza malu a bundu ne mukaji wa tatuende, uvuula . . . tatuende bilamba [pa kuenza nunku, NW], ngwa mulawu! . . . Muntu udi wenza malu a bundu ne nyama, ngwa mulawu! . . . Muntu udi wenza malu a bundu ne muanabo wa bakaji, . . . muana wa tatuende, nansha wa mamuende, ngwa mulawu! . . . Muntu udi wenza malu a bundu ne mamuende muenu, ngwa mulawu! . . . Muntu udi ushipa mukuabo mu musokoko, ngwa mulawu! . . . Muntu udi wanyisha mabuejilu bua kushipa muntu udi kayi ne bualu, ngwa mulawu! . . . Muntu udi kayi ulama Diyi edi, kayi udikumbaja, ngwa mulawu!” Kunyima kua mulawu wonso, bisa bidi kumpala kua Mukuna wa Ebal bidi biamba: “Amen!”—Diyi Dielulula 27:15-26, MMM.
13. Mu mêyi ebe nkayebe, mmunyi muudi mua kumvuija amue mabenesha avua bena Lewi batele?
13 Mpindieu fuanyikija ne: udi umvua aba bàdì kumpala kua Mukuna wa Gerizime bandamuna ne dîyi dikole ku dibenesha dionso padi bena Lewi bamba ne dîyi dikole ne: “Neubeneshibue mu tshimenga, ne neubeneshibue mu budimi. Tshimuma tshia munda muebe ne tshimuma tshia buloba buebe ne tshimuma tshia nyama yebe ya ku mbelu, muana wa ngombe webe ne ndelanganyi ya mikoko yebe nebibeneshibue. Bisaka biebe ne malonga ebe awudi wenzela mampa nebibeneshibue. Neubeneshibue paudi ubuela, ne neubeneshibue paudi upatuka.”—Dutelonome 28:3-6, NW.
14. Mpa tshishimikidi kayi pavua bena Izalele mua kupetela mabenesha?
14 Ntshishimikidi kayi tshivuaku bua kupeta mabenesha aa? Muyuki udi wamba ne: ‘Binuananukila kutumikila mêyi a Yehowa, Nzambi wenu, bua kuenza mikenji yende yonso indi nnuambila lelu, pashishe Yehowa, Nzambi wenu, neanuteke ku mutu kua bisamba bionso bia panshi pa buloba; ne [mabenesha, NW] aa onso nealue kunudi, neanupete, binuatumikila dîyi dia Yehowa, Nzambi wenu.’ (Dutelonome 28:1, 2) Eyowa, nsapi wa dilabula mabenesha a kudi Nzambi uvua butumike kudi Nzambi. Kadi bidi bishi buetu lelu’eu? Netusungule muntu ne muntu mabenesha ne muoyo pa kutungunuka ne ‘kuteleja dîyi dia Yehowa’ anyi?—Dutelonome 30:19, 20.
Dikonkonona mu mushindu mutambe kujalama
15. Mbualu kayi bua mushinga buvua buzangika mu dibenesha difunda mu Dutelonome 28:3, ne mmunyi mutudi mua kubabidilaku?
15 Tuanjayi kuela meji pa amue mabenesha avua muena Izalele kampanda mua kulabula bua ditumikila Yehowa. Tshilejilu, Dutelonome 28:3 (NW) udi wamba ne: “Neubeneshibue mu tshimenga, ne neubeneshibue mu budimi.” Dibeneshibua kudi Nzambi kadiena disuikakaja ku muaba kampanda anyi ku mudimu kansanga. Bamue badi mua kudiumvua bu bakuatshibue mu buteyi mu nsombelu yabu, pamu’apa bualu mbasombele mu muaba mùdì malu a mpetu mikale makole anyi mu ditunga mùdì mvita itua ipela. Bakuabu badi mua kujinga bua kusadila Yehowa mu muaba mukuabu mushilangane. Bamue balume bena nkristo badi mua kutekeshibua mu maboko bualu ki mbatekibue bu basadidi ba mudimu anyi bu bakulu mu tshisumbu. Imue misangu, bakaji bena nkristo badi bashikila mutshima bualu kabena ne mushindu wa kudifila mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba bu bampanda-njila anyi ba-misionere. Pabi, muntu yonso udi ‘utumikila mêyi a Yehowa bua kuenza ne ntema malu onso adiye ulomba’ neabeneshibue mpindieu ne tshiendelele.
16. Mmunyi mudi dîyi-diludiki dia mu Dutelonome 28:4 dikumbana mu bulongolodi bua Yehowa lelu’eu?
16 Dutelonome 28:4 (NW) udi wamba ne: “Tshimuma tshia munda muebe ne tshimuma tshia buloba buebe ne tshimuma tshia nyama yebe ya ku mbelu, muana wa ngombe webe ne ndelanganyi ya mikoko yebe nebibeneshibue.” Ditumika ne muaku mufunkunyi muena tshintu wa tshiena-Ebelu ku bumue udi mukudimuna ne: “-ebe” didi dileja ne: ebi bivua ne bua kuikala bualu bùdì muena Izalele kampanda muena butumike ne bua kudimuenena pa nkayende. Netuambe tshinyi bua basadidi bena butumike ba Yehowa lelu’eu? Divulangana ne didiunda bìdì bitungunuka amu kutungunuka mu bulongolodi bua Bantemu ba Yehowa bidi tshipeta tshia dibenesha dia Nzambi pa madikolela menza ne muoyo umue kudi bamanyishi ba lumu luimpe lua Bukalenge bapite pa 5 000 000. (Mâko 13:10) Ne ditekemena bua divulangana dipite bunene ndimueneke patoke bualu bantu bapite pa 13 000 000 bavua babuele mu disekelela dia Didia dia Dilolo dia Mukalenge mu 1995. Udiku ulabula mabenesha a Bukalenge anyi?
Disungula diakenza Izalele divua dishilangane
17. ‘Dipetshibua’ kudi mabenesha anyi kudi milawu divua dilomba bualu kayi?
17 Bushuwa, mabenesha avua ne bua kuluila muena Izalele muena butumike. Kuvua dilaya edi: ‘[Mabenesha, NW] aa onso nealue kuudi, neakupete.’ (Dutelonome 28:2) Bia muomumue, bavua bambe bua milawu ne: ‘Milawu eyi yonso neilue kuudi, neyikukuate.’ (Dutelonome 28:15) Bu wewe muena Izalele wa mu bikondo bia kale, uvua mua ‘kukuatshibua’ kudi mabenesha anyi kudi milawu? Abi bivua ne bua kuikala bilondeshile muuvua mua kuikala utumikila Nzambi anyi kuyi umutumikila.
18. Mmunyi muvua bena Izalele mua kuepuka milawu?
18 Mu Dutelonome 28:15-68, bipeta bibi bia bupidia mbifunda bu milawu. Bimue mbibengangane menemene ne mabenesha bua butumike matela mu Dutelonome 28:3-14. Misangu mivule, bena Izalele bakapola bipeta bibiabibi bia milawu bualu bakasungula bua kulonda ntendelelu wa dishima. (Ezela 9:7; Yelemiya 6:6-8; 44:2-6) Mmunyipu mudibi bia dibungama! Bipeta bia mushindu’eu bivua mua kuepukibua pa kuenza disungula dimpe, edi dia butumike ku mikenji mimpe ne mêyi-maludiki bia Yehowa, bìvuà bisunguluja patoke malu mimpe ne malu mabi. Bavule lelu’eu badi bakenga bua bisama ne dibungama bualu mbasungule bua kuenza malu adi mabengangane ne mêyi-maludiki a mu Bible pa kulamata bitendelelu bia dishima, pa kuditua mu tshiendenda tshia masandi, pa kutumika ne bintu bia lulengu bikena bilonda mikenji, pa kunekesha mu dinua maluvu makole, ne bikuabu. Anu bu mu Izalele ne Yuda bia ku kale, dienza masungula mabi a mushindu’eu didi difikisha ku dibenga kuanyishibua kudi Nzambi ne bisama bia mutshima bia patupu.—Yeshaya 65:12-14.
19. Umvuija nsombelu milabula pakasungula Yuda ne Izalele bua kutumikila Yehowa.
19 Mabenesha avua mavulavulayi ne bupole buvuaku amu pavua Izalele utumikila Yehowa. Tshilejilu, pa bidi bitangila matuku a Mukalenge Solomo, tudi tubala ne: “Yuda ne Izalele bavua bavule, bu tutete tua lusenga lua ku muelelu wa mbuu bua bungi buabu, badia, banua ne basanka. . . . Ne Yuda ne Izalele bakatungunuka ne kusomba mu dikubibua, muntu yonso muinshi mua muonji wende wa mvinyo ne muinshi mua mutshi wende wa mfigi, kumbukila ku Dan too ne ku Ber-sheba, mu matuku onso a Solomo.” (1 Bakelenge 4:20-25, NW) Nansha mu tshikondo tshia Mukalenge Davidi, tshivua buluishi bua bungi bua kudi bena lukuna ba Nzambi butambe kumueneka, bantu bakumvua muvua Yehowa ubakuatshisha ne ubabenesha pavuabu basungula bua kutumikila Nzambi wa bulelela.—2 Samuele 7:28, 29; 8:1-15.
20. Nzambi udi ne dieyemena kayi pa bidi bitangila bantu?
20 Neutumikile Nzambi, anyi neubenge kumutumikila? Bena Izalele bavua ne bua kusungula. Nansha mutudi buonso buetu bapiane dinyikibua ku mpekatu dia kudi Adama, tudi petu bapete tshipedi tshia didisunguila malu. Nansha mudiku Satana, bulongolodi ebu bubi, ne mapanga bupuangane etu, tudi mua kuenza disungula dimpe. Kupita apu, Mutufuki udi ne dieyemena dia se: mu dituilangana mpala ne mpala ne diteta anyi ditetshibua kayi dionso, nekuikale aba bàdì benza disungula dimpe, kabiyi anu ku dîyi kadi kabidi ne ku bienzedi. (1 Petelo 5:8-10) Newikale munkatshi muabu anyi?
21. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?
21 Mu tshiena-bualu tshìdì tshilonda, netukumbane mua kukonkonona ne ntema yonso mmuenenu ne bienzedi bietu ku diambuluisha dia bilejilu bia ku kale. Yonso wa kutudi andamune ne dianyisha dionso ku mêyi a Nzambi aa ku butuangaji bua Mozese: “Ndi muteke muoyo ne lufu kumpala kuebe, dibenesha ne mulawu; ne udi ne bua kusungula muoyo bua ushale ne muoyo.”—Dutelonome 30:19, NW.
Newandamune munyi?
◻ Mmunyi mùdì Yehowa muenze bua mabenesha kupetshibuawu bua bantu bena mpekatu?
◻ Milawu ntshinyi?
◻ Mmunyi muvua bena Izalele mua kupeta mabenesha pamutu pa milawu?
◻ Mmabenesha kayi akalabula Izalele mu ditumikila Nzambi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 15]
Bena Izalele bakadisangisha kumpala kua Mukuna wa Gerizime ne Mukuna wa Ebal
[Mêyi a dianyisha]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.