Bakenza disua dia Yehowa
Filipe udi ubatiza munene muena Ethiopie
PAVUAYE wenda mu ditempu diende, muena Ethiopie kampanda uvua utumika ne dîba diende mu mushindu wa meji. Uvua wenda ubala ne dîyi dikole—tshibidilu tshitangalake munkatshi mua bena ngendu ba mu siekele wa kumpala. Mulume eu wa wende mushindu uvua munene kampanda ‘wa bukokeshi bunene kunyima kua Kandase, mfumu mukaji wa bena Ethiopie.’a Uvua ‘ku mutu kua tshibutshilu tshiende tshionso’—bushuwa, uvua ministre wa malu a mfranga. Munene eu uvua wenda ubala mu Dîyi dia Nzambi bua kupeta dimanya.—Bienzedi 8:27, 28.
Mumuangalaji wa evanjeliyo Filipe uvua pabuipi ne muaba eu. Uvua muludika kuineku kudi muanjelu, ne pashishe kumuambilabu ne: “Kolesha, upete ditempu diadia.” (Malu Menza 8:26, 29, MMM) Tudi mua kufuanyikija Filipe muikale udiebeja ne: ‘Muntu eu nnganyi? Udi ubala tshinyi? Bua tshinyi mbandudike kudiye?’
Pakaya Filipe lukasa pabuipi ne ditempu, wakumvua muena Ethiopie eu ubala mêyi aa: “Bavua baye nende ku tshishipelu bu mukoko, bu mudi muana wa mukoko kumpala kua udi uukosa buoya, ke muvuaye kayi ubulula mukana. Bavua bamupuekeshe milongo, kunyangabo tshilumbu tshiende. Nganyi wakula bua ndelanganyi yende? Bualu mbamumbushe pa buloba bua ba muoyo.”—Malu Menza 8:32, 33, MMM.
Filipe wakasokolola diakamue mufundu’eu. Uvua muangata mu mukanda wa Yeshaya. (Yeshaya 53:7, 8) Muena Ethiopie eu wakapeta lutatu bua bivuaye ubala. Filipe kuasa diyukidilangana pa kumukonka ne: “Udi mujingulule bualu bûdi ubala, anyi?” Muena Ethiopie e kuandamuna ne: ‘Ndi mua kujingulula munyi, bikala muntu kayi mundeje?’ Pashishe wakasengelela Filipe bua kusomba nende mu ditempu diende.—Bienzedi 8:30, 31.
“Tshidi tshimpumbisha bua kubatijibua ntshinyi?”
Muena Ethiopie wakambila Filipe ne: “Muprofete udi wamba nganyi? Udi udiamba, anyi udi wamba muntu mukuabo?” (Bienzedi 8:34) Dikondakajibua dia muena Ethiopie eu kadivua dikemesha, bualu disunguluja dia “mukoko,” anyi “musadidi,” wa mu mulayi wa Yeshaya diakashala bua mutantshi mule muanda musokome. (Yeshaya 53:11) Mmunyipu muakatokeshibua bualu ebu pakamanyisha Filipe muena Ethiopie eu ‘lumu luimpe lua Yezu’! Katupa kîpi kunyima muena Ethiopie eu wakamba ne: ‘Apu ke mâyi aa; tshidi tshimpumbisha bua kubatijibua ntshinyi?’ Nunku Filipe wakamubatiza amu apu diakamue.—Bienzedi 8:35-38.
Bivua tshienzedi tshia lukasa lukasa anyi? Nansha kakese! Muena Ethiopie eu uvua muena kuitabuja muenyi wa malongesha a bena Yuda.b Nunku ukavua mumane kuikala mutendeledi wa Yehowa muikale ne dimanya kampanda dia Mifundu, pa kusangisha ne milayi ivua itangila Masiya. Kadi, dimanya diende kadivua dikumbane. Nunku bu muakapetaye mamanyisha aa a mushinga avua atangila mudimu wa Yezu Kristo, muena Ethiopie eu wakumvua tshivua Nzambi umulomba ne wakadiakaja bua kutshikumbaja. Batismo uvua mukumbanyine.—Matayo 28:18-20; 1 Petelo 3:21.
Ndekelu wa bionso, ‘nyuma wa Mukalenge wakangata Filipe, wakaya nende.’ Wakatungunuka ne mudimu mukuabu. Muena Ethiopie ‘wakaya biende mu njila usanka.’—Bienzedi 8:39, 40.
Dilongesha buetu
Bu mutudi basadidi ba Yehowa ba matuku a lelu, tudi ne tshia bua kuambuluisha bantu badi ne mutshima mululame bua kulonga bulelela bua Dîyi dia Nzambi. Bavule mbapete masanka mu dimanyisha bakuabu lumu luimpe pavuabu mu luendu anyi mu nsombelu mikuabu ya mu mpukapuka. Bu tshipeta tshia mudimu wa dimanyisha Bukalenge, ku tshidimu tshionso bantu binunu nkama badi baleja tshimanyinu tshia diditshipa diabu kudi Yehowa Nzambi pa kubatijibua.
Bushuwa, bapiabapia kabena ne bua kufidibua lukasa ku batismo. Kumpala badi ne bua kuanji kupeta dimanya dijalame dia Yehowa Nzambi ne dia Muanende, Yezu Kristo. (Yone 17:3) Pashishe badi ne bua kunyingalala, pa kulekela ngikadilu mubi ne pa kumubenga bua kudiakaja ku mêyi-makulu a Nzambi. (Bienzedi 3:19) Ebi bidi mua kunenga, nangananga bikala ngelelu wa meji mubi ne ngikadilu mubi bikale bijame mu buondoke. Padi bapiabapia ne bua kukonkonona ne muoyo umue mushinga wa dikala muyidi muena nkristo, mabenesha manene adi mua kupeteka ku dibuela mu malanda a diditshipa ne Yehowa Nzambi. (Fuanyikija ne Luka 9:23; 14:25-33.) Aba bàdì Bantemu ba Yehowa badi baludika bapiabapia ba mushindu’eu ne musangelu wonso ku bulongolodi bùdì Nzambi utumika nabu bua kukumbaja disua diende. (Matayo 24:45-47) Anu bu muena Ethiopie eu, buobu aba badi basanka bikole pa kulonga ne pa kudiakaja ku malu adi Nzambi ubalomba.
[Mêyi adi kuinshi]
a “Kandase” ki ndîna dia muntu kadi mmuanzu (wa muomumue ne “Faraone” anyi “Kezare”) mutumika nawu bua mulongolongo wa bakalenge-bakaji bena Ethiopie.
b Bena kuitabuja benyi bavua bantu bakena bena Izalele bavua basungule bua kulamata Mikenji ya Mozese.—Lewitiki 24:22.
[Kazubu mu dibeji 8]
Bua tshinyi udi ubikidibua ne: mutungula?
Mu bule bua muyuki mufunda mu Bienzedi nshapita wa 8, muena Ethiopie eu mmutela bu “mutungula.” Kadi, bu muvua Mikenji ya Mozese kayiyi yanyisha mulume mupakula mu tshisumbu, mbimueneke se: mulume eu kavua mutungula mu ngakuilu wa ku dîna. (Dutelonome 23:1) Muaku wa tshiena-Greke bua “mutungula” udi mua kufunkuna muntu kampanda wa muanzu mutumbuke. Nenku, muena Ethiopie eu uvua muntu munene muinshi mua mukalenge-mukaji wa Ethiopie.