Nkonko ya babadi
Luapolo ya bimue bidimu idi ileja ne: bungi bua badi badia ne banua mu Tshivulukilu buvua bubande kakese. Abi bidi bisua kumvuija ne: bapiabapia bavule batshidi bedibua manyi a spiritu munsantu anyi?
Kudi kabingila kimpe bua kuitaba ne: bungi bua bena nkristo 144 000 bela manyi bukavua bukumbane kukadi makumi a bidimu.
Mu Bienzedi 2:1-4, tudi tubala pa bidi bitangila bantu ba kumpala ba mu kasumbu aka kakese ne: ‘Pakalua dituku dia Pentekoste, buonso buabu bavua popamue mu muaba umue. Tshiona tshiakafuma lubilu mulu bu tshipepele tshikole tshipita, tshiakuuja mu nzubu muonso muvuabu bashikame tente. Ndimi mipanduluke yakamueneka kudibu, ivua bu kapia, yakashikama pa mutu pa muntu ne muntu. Buonso buabu bakuula tente ne [“spiritu munsantu,” NW], bakabanga kuakula miaku mikuabu bu muakabapa [“spiritu,” NW] dîyi dia kuambabu.’
Pashishe, Yehowa wakasungula bakuabu, ne kubelaye manyi a spiritu wende munsantu. Binunu bia bakuabu biakasakidibua mu bidimu bia ntuadijilu mene wa Buena-nkristo. Mu musekelelu wa Tshivulukilu mu matuku etu aa, ngamba-malu utu pa tshibidilu ukoka ntema ku mêyi a mupostolo Paulo adi mu Lomo 8:15-17 (NW), adi amba ne: bela manyi badi ‘bapeta spiritu wa bumpianyi bu bana.’ Paulo wakasakidila ne: spiritu munsantu udibu bapeta udi ‘umanyishangana ne spiritu wabu ne: badi bana ba Nzambi, bapianyi pamue ne Kristo.’ Aba badi bela manyi a spiritu eu bushuwa mbamumanye ne dishindika dionso. Ki ndijinga dia patupu peshi dileja dia mpampakenu ne muenenu wabu bikena bilelela.
Tudi tujingulula ne: dibikila edi dia mu diulu divua dienda dipueka munkatshi mua nkama ya bidimu, nansha muvua bungi bua bela manyi mua kuikala menemene bukepele mu kupita kua tshidi tshibikidibua ne: Tshikondo tshia Mîdima.a Mu diasuludibua dia Buena-nkristo bulelela pabuipi ne ku ndekelu kua siekele mushale, bavule bakabikidibua ne kusungudibua. Kadi mbimueneke se: munkatshi mua bidimu bia 1930, bungi busanga bua bantu 144 000 bukavua bukumbane menemene. Nunku kuakabanga kumueneka tshisumbu tshia bena nkristo bena bulamatshi badi ne ditekemena dia muoyo pa buloba. Yezu wakababikila ne: “mikoko mikuabu,” idi idisangisha mu ntendelelu pamue ne bela manyi bu tshisumbu tshimue tshia mikoko tshianyishibue.—Yone 10:14-16.
Malu mapite munkatshi mua makumi a bidimu bishale, adi aleja dijika dia dibikila dia bela manyi ne mabenesha a Yehowa pa bena mu “musumba munene” udi wenda udiunda, badi ne ditekemena dia kupanduka ku “dikenga dinene.” (Buakabuluibua 7:9, 14, NW) Tshilejilu, mu musekelelu wa Tshivulukilu mu 1935, muakabuela bantu 63 146, aba bakadia ne kunua bimanyinu bu tshijadiki tshia dileja diabu patoke mudibu bedibue manyi bavua 52 465. Bidimu 30 pashishe, peshi mu 1965, bungi bua bavua babuele mu tshibiilu buvua bua 1 933 089, eku bungi bua bavua badie bimanyinu buakakepela too ne ku bantu 11 550. Bidimu 30 batangile mu matuku etu aa, mu 1995 bungi bua bavua babuelamu buakasambuka pa 13 147 201, kadi, anu bantu 8 645 ke bakadia diampa ne kunua mvinyo. (1 Kolinto 11:23-26) Mbimueneke patoke ne: mu kupita kua makumi a bidimu, bungi bua aba bàvuà badileja patoke mudibu ba ku bashadile buakakepa bikole—bantu pabuipi ne 52 400 mu 1935; 11 500 mu 1965; 8 600 mu 1995. Nansha nanku, aba badi ne ditekemena dia muoyo pa buloba mbabeneshibue, ne bungi buabu mbudiunde bikole.
Luapolo lua ndekelu lumanyisha patoke ndua mu 1995, ne ludi luleja bantu 28 kupita tshidimu tshishale bavua badia ne banue, eku bungi bua badi badie ne banue mbukepele bushuwa ku bua aba badi babuele patupu. Pa kutangila malu onso bimpe, pikala bantu bungi bukese basungule bua kudia ne kunua bimanyinu, ki mbualu budi ne bua kutupampakaja nansha. Mu kupita kua bidimu bamue bantu, too ne bapiabapia bavua bafuma ku ditambuishibua mene bakabanga diakamue kudia ne kunua. Misangu ya bungi, panyima pa mutantshi mukese, bakajingulula ne: tshivua tshilema. Bamue bakajingulula ne: bakadia ne kunua bu diandamuna dia mu mpampakenu difumine ku buenzeji kampanda bukole bua ku mubidi peshi bua mu lungenyi. Kadi bakafika ku dijingulula ne: kabavua menemene babikidibue bua muoyo wa mu diulu to. Bakalomba bujinguludi bua luse bua Nzambi. Ne mbatungunuke ne kumusadila bu bena nkristo bimpe, ba bulamatshi, bikale ne ditekemena dia muoyo wa kashidi pa buloba.
Kabiena bitangila yonso wa kutudi nansha umue padi muntu ubanga kudia ne kunua bimanyinu peshi padiye ulekela kuenza nunku. Bushuwa ki mbualu buetu bu pikala muntu kampanda muedibue manyi a spiritu munsantu ne mubikidibue bua muoyo wa mu diulu peshi kayi mubikidibue. Vulukayi dishindika dikole dia Yezu dia se: “Ndi mulami muimpe wa mikoko; ndi mumanye [mikoko] yanyi.” Anu bu mudibi bileja mu mushindu mushindika, Yehowa mmumanye aba badiye musungule bu bana ba mu nyuma. Kudi kabingila kalelela bua kuitaba ne: bungi bua bela manyi nebutungunuke ne kukepela bu mudi bukulakaje ne malu akena mindila akosa muoyo wabu wa pa buloba. Kadi, nansha pikala bela manyi aba balelela badileje bena lulamatu too ne ku lufu, ne ditekemena dia kupeta tshifulu tshia difutu dia muoyo, mikoko mikuabu, idi misukule mizabi yayi mu mashi a Muan’a mukoko, idi payi mua kutekemena dipanduka ku dikenga dinene dikadi pa kulua.—2 Timote 4:6-8; Buakabuluibua 2:10, NW.
[Mêyi adi kuinshi]
a Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Luabanya 1965, mabeji 191-192, (Angl.).