TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/8 dib. 27-30
  • Epafrodite—Mutumibue wa bena Filipoi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Epafrodite—Mutumibue wa bena Filipoi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • “Musadidi wanyi bua bindi nkengela”
  • ‘Uvua muteke anyima wende mu njiwu’
  • Tunyinganyinga tuende
  • “Nuikale nunemeka bantu ba bu yeye”
  • Ikala ukolesha bena mu tshisumbu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2010
  • Dikoleshibua ku muoyo bua bena tunyinganyinga tukole
    Dikoleshibua ku muoyo bua bena tunyinganyinga tukole
  • Bena Kristo badi dijinga ne bana babu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Malu adi mu mukanda wa bena Filipoyi
    Bible—Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/8 dib. 27-30

Epafrodite​—Mutumibue wa bena Filipoi

“NUMUAKIDILE ne disanka dionso mu dina dia Mfumu, nuikale nunemeka bantu ba bu yeye,” ke muvua Paulo mufundile bena Filipoi. Kabiyi mpata, tudi mua kusanka bikala mutangidi kampanda muena nkristo mua kuakula bualu buetu ne musangelu nunku. (Bena Filipi 2:29, MMM) Kadi nnganyi uvua Paulo wakula bualu buende? Ne ntshinyi tshivua muntu eu muenze bua kuakanyina dianyisha bu edi dia musangelu?

Diandamuna ku lukonko lua kumpala didi ne: ng’Epafrodite. Bua kuandamuna ku luibidi, tuanji kumona malu avua masake Paulo ku difunda mêyi aa.

Bu mu 58 B.B., bena Filipoi bakumvua ne: ku Yeruzaleme, bavua bapatule Paulo mu ntempelo ne bamutute kudi musumba wa benzavi, uvua mukuatshibue kudi bakokeshi ba ditunga ne, kunyima kua diedibua mu buloko kakuyi bualu, bakamutuma ku Roma musuika nkanu. (Bienzedi 21:27-33; 24:27; 27:1) Mu dielakana pa nsombelu uvuaye mua kuikala nende, bena Filipoi bavua ne bua kuikala badiebeje tshivuabu mua kumuenzela. Ku mubidi, bavua bapele ne basombele mutantshi mule ne Paulo, nanku diambuluisha diabu divua mua kuikala anu dikese. Kadi, bena Filipoi batshivua amu ku buenzeji bua musangelu uvua mubasake bua kumukuatshisha mu mudimu wende ku kale; ne kupita apu, uvua mu nsombelu mukole.​—2 Kolinto 8:1-4; Filipoi 4:16.

Bena Filipoi bavua ne bua kuikala bakebe né kuvua mushindu bua umue wa kudibu kuyaye kukumbula Paulo ne dipa kampanda ne kumukuatshisha bikalaye dijinga ne tshintu kansanga. Kadi bivua luendu lule ne lutshiokesha bikole, ne dimukuatshisha divua ne bua kuikala ne njiwu! Joachim Gnilka mmufunde se: “Bivua bikengela dikima bua kukumbula muena buloko kampanda, ne nangananga muena ‘tshilumbu’ tshivua tshimueneka katshiyi tshianji kumanyika bimpe.” Mufundi wa mikanda Brian Rapske udi wamba ne: “Kuvua njiwu ya pa mutu ya pa kuikala amu mulunda wa pa muoyo wa muena buloko anyi pa kuleja diumvuangana nende anyi peshi ne ngenyi yende. . . . Dîyi anyi tshienzedi kampanda tshia mu mpukapuka bivua mua kufikisha ki ng’anu ku lufu lua muena buloko, kadi kabidi ne lua mumuambuluishi.” Nnganyi uvua bena Filipoi mua kutuma?

Tudi mene mua kuela meji ne: luendu lua mushindu’eu luvua mua kuikala lujuule kanyinganyinga ne dilubakana, kadi Epafrodite (kayi kufuanyikijibua ne Epafrase wa ku Kolosai) uvua musue kukumbaja mudimu au mukole. Pa kumona dîna diende, didi ne Afrodite munda muadi, Epafrodite uvua ne bua kuikala Mumpangano mulue kuitaba Buena-nkristo​—muana wa baledi bakukuidi ba nzambi-mukaji wa dinanga ne wa lulelu wa bena Greke. Pavua Paulo mufundile bena Filipoi ne disakidila bua kalolo kabu, wakafunda bualu bua Epafrodite bu “mutumibue wenu ne musadidi wanyi bua bindi nkengela.”​—Filipoi 2:25, NW.

Bilondeshile tshidi Bible wamba bua Epafrodite, tudi mua kujingulula ne: nansha mudi lukunukunu luende luakanyine ka-lumbandi mu bualu ebu, bua kusadila Paulo ne tshisumbu tshiende yeye muine, Epafrodite uvua ne ntatu ya muomumue itudi mua kuikala nayi. Tuanji kutangila tshilejilu tshiende.

“Musadidi wanyi bua bindi nkengela”

Katuena bamanye malu onso mu tunungu, kadi tudi mua kuela meji ne: Epafrodite wakafika ku Roma mupungile ne luendu. Misangu mikuabu, wakayila dia Via Egnatia, njila munene wa bena Roma uvua upitshila ku Macédoine. Uvua mua kuikala musabukile mbuu wa Adriatique ku “tshikankanyi” tshia Italie, ne pashishe kutungunukaye ne luendu mu Njila wa Appienne mutangile ku Roma. Tshivua luendu lua dipungi dia bungi (kilometre 1 200 mu diya) luvua luangata pamu’apa ngondo mujima.​—Tangila kazubu mu dibeji dia 29.

Epafrodite wakatuadija luendu elu ne meji kayi? Uvua mutumibue bua kupetesha Paulo “dikuatshisha” anyi lei·tour·giʹa. (Filipoi 2:30) Muaku eu wa tshiena-Greke uvua uleja kumpalampala mudimu wa Mbulamatadi muenza ku budisuile kudi muena ditunga kampanda. Pashishe, wakalua kumvuija mushindu au wa mudimu uvua Mbulamatadi wenzeja bena ditunga ku bukole, aba bavua nangananga bakumbaja malu malomba bua kuenza mudimu eu. Pa ditumika ne muaku eu mu mifundu ya tshiena-Greke, mushikuluji kampanda udi wamba ne: “Muena nkristo mmuntu udi wenzela Nzambi ne bantu mudimu, tshia kumpala bualu udi ujinga kuenza nunku, ne muoyo wende wonso, ne tshibidi, bualu mmusakibue bua kuenza nunku, bualu dinanga diende bua Kristo didi dimuenzeja nanku.” Eyo, mmeji mimpe kayipu avua Epafrodite muleje!

‘Uvua muteke anyima wende mu njiwu’

Pa kutumika ne umue muaku wa bena manaya, Paulo udi wamba ne: Epafrodite uvua ‘muteke [pa·ra·bo·leu·saʹme·nos] anyima wende mu njiwu,’ anyi ku muaku ku muaku, “munaye” ne muoyo wende bua mudimu wa Kristo. (Filipoi 2:30, NW) Katuena ne bua kuela meji ne: Epafrodite uvua muenze bualu bua dipaala nansha; kadi dikumbaja dia mudimu wende wa tshijila divua ne njiwu kampanda. Uvua pamu’apa mutete kuenza luendu elu lua diambuluisha mu muvu mukole munkatshi mua tshidimu anyi? Wakananukila pa kuteta bua kulujikija pakasamaye mu njila anyi? Mu mishindu yonso, Epafrodite ‘wakasama pepi ne lufu.’ Misangu mikuabu, uvua ne bua kushala matuku a bungi ku Roma bua kuambuluisha Paulo, nunku mbimueneke se: mupostolo uvua usua kumvuija tshivuaye upinganyina kumpala kua dîba.​—Filipoi 2:27.

Nansha nanku, Epafrodite uvua muntu wa dikima uvua ujinga bua kudifila yeye muine kakuyi budinangi bua kuambuluisha aba bavua mu dikengela.

Tuvua petu mua kudiebeja ne: ‘Mmu bualabale kayi mundi mua kuenza meme muine madikolela bua kuambuluisha bana betu ba mu nyuma badi mu nsombelu mikole?’ Meji aa a didiakaja bua kuenza malu bu nunku ki mbualu bua didisunguila kudi bena nkristo. Yezu wakamba ne: “Ndi nnupesha dîyi-dituma dipiadipia: nunangangane bamue ne bakuabu; amu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane bamue ne bakuabu.” (Yone 13:34, NW) Epafrodite wakakumbaja mudimu wende ‘pepi ne lufu.’ Nunku, Epafrodite uvua tshilejilu tshia muntu uvua ne ‘meji a munda’ avua Paulo ukankamija bena Filipoi bua kuikala nawu. (Filipoi 2:5, 8, 30) Tudiku mua kuikala petu badiakaje bua kuenza nunku anyi?

Kadi, Epafrodite wakapeta tunyinganyinga tukole. Bua tshinyi?

Tunyinganyinga tuende

Diteka wewe muine pa muaba wa Epafrodite. Paulo wakamanyisha ne: “Udi unudidila nuenu bonso bua kunumona, mmubungame bua panudi bumvue lumu lua kusama kuende.” (Bena Filipi 2:26, MMM) Epafrodite wakamanya ne: bana babu mu tshisumbu tshiende bavua bamanye ne: uvua musame, ne nunku kavua mukokeshe bua kuambuluisha Paulo mushindu uvuabu batekemene. Bushuwa, mbimueneke se: Epafrodite wakakebela Paulo midiabakenu ya pa mutu. Pamu’apa munganga Luka, muinende wa Paulo, uvua ne bua kulekela malu makuabu onso bua kutangila bualu bua Epafrodite.​—Filipoi 2:27, 28; Kolosai 4:14.

Mbimueneke se: bu tshipeta, Epafrodite wakapeta tunyinganyinga tukole. Pamu’apa wakela meji ne: bana babu mu tshisumbu tshiende bavua bamuangata bu uvua kayi muakanyine. Bumue uvua udiumvua bu muena tshibawu ne uvua ‘udila’ bua kubamona bua kubajadikila lulamatu luende. Paulo wakatumika ne muaku mukole wa tshiena-Greke, a·de·mo·neʹo, “kuikala ne tunyinganyinga,” bua kumvuija nsombelu wa Epafrodite. Bilondeshile mushikuluji J. B. Lightfoot, muaku eu udi mua kumvuija “ngikadilu mulubakane, ukena diikisha, muasakane, udi mukebesha kudi disama kampanda dia ku mubidi, anyi kudi dikenga kansanga dia mu tshieledi tshia lungenyi, bu mudi kanyinganyinga, bundu, dipangila, ne bikuabu.” Ditumika dikuabu dimuepele ne muaku eu mu Mifundu ya tshiena-Greke ndisuikakaja ku dibungama dikole dia Yezu mu budimi bua Getesemane.​—Matayo 26:37.

Paulo wakakoma se: bivua bitambe buimpe bua kualuja Epafrodite kudi bena Filipoi ne mukanda umvuija dipingana lukasa dia mutumibue wabu. Pa kuamba ne: “Ndi mumone se: ndi ne bua kunupingajila muanetu Epafrodite,” Paulo udi udiangatshila bujitu bua dipingana diende, pa kumbusha dielelangana meji mabi kayi dionso divua mua kuikalaku dia se: Epafrodite kavua mukumbaje mudimu wende. (Bena Filipi 2:25, MMM) Bishilangane, Epafrodite wakamba kufua anu bua kukumbaja mudimu wende! Ne luya luonso, Paulo udi umuakuila wamba ne: “Numuakidile ne disanka dionso mu dina dia Mfumu, nuikale nunemeka bantu ba bu yeye. Bushuwa, uvua muambe kufua bua mudimu wa Kristo, wasua kujimija muoyo wende bua kunupingana mu mudimu unuvua kanuyi mua kungenzela nuenu.”​—Bena Filipi 2:29, 30, MMM.

“Nuikale nunemeka bantu ba bu yeye”

Balume ne bakaji badi ne meji a munda bu a Epafrodite badi ne bua kuanyishibua bushuwa. Mbadifile buobu bine bua kusadila. Ela meji bua badi badifile bua kusadila kule ne ku mabu bu ba-misionere, batangidi bena ngendu anyi ku bimue bia ku biro bia filiale bia Société Watch Tower. Bikala mpindieu bukulakaja anyi makanda a mubidi makepele bipangisha bamue bua kuenza bivuabu benza ku kale, mbakanyine amu kanemu ne diangatshibua ne mushinga bua bidimu biabu bia mudimu wa lulamatu.

Nansha nanku, disama kampanda ditekeshi dia mubidi didi mua kulua mpokolo wa tunyinganyinga anyi didiumvua bu muena tshibawu. Muntu udi mua kujinga kuenza bipitshidile. Mmunyipu mudibi bibungamija! Badi mu nsombelu wa mushindu’eu badi mua kulongela kudi Epafrodite. Mu bionso ebi, tshilema tshivua tshiende bu muvua disama dimukuate anyi? Nansha kakese! (Genese 3:17-19; Lomo 5:12) Epafrodite uvua ujinga kusadila Nzambi ne bana babu, kadi disama diakamupangishisha.

Paulo kakadiwula Epafrodite bua kusama kuende to, kadi wakambila bena Filipoi bua kushalabu nende pamue. Bia muomumue, tudi mua kusamba bana betu padibu ne tunyinganyinga. Pa tshibidilu, tudi mua kubatumbisha bua tshilejilu tshiabu tshia lulamatu mu mudimu. Mêyi mimpe akamba Paulo bua Epafrodite avua ne bua kuikala mamusambe, pa kukepesha tunyinganyinga tuende. Tuetu petu tudi mua kujadika se: ‘Nzambi ki mmupange buakane, bua kupuaye mudimu wetu muoyo ne dinanga dituakaleja bua dîna diende, bu mutuvua basadile bansantu ne mutudi tutungunuka ne kubasadila.’​—Ebelu 6:10, NW.

[Kazubu mu dibeji 29]

Ntatu ya mu luendu

Lelu’eu, luendu luenza pankatshi pa bimenga bibidi binene bia ku Mputu, bu elu luakenza Epafrodite, kaluena mua kulomba madikolela a bungi. Ludi mua kuenjibua bimpe ku ndeke bua dîba dimue anyi abidi. Mu siekele wa kumpala bivua bualu bukole bua kuenza luendu elu. Tshikondo atshi, kumbuka pa muaba bua kuya ku mukuabu kuvua lutatu. Ku makasa, muena luendu kampanda uvua mua kuenda kilometre 30 anyi 35 ku dituku, mu njiwu ya mivu ne mikuabu ya bungi, bu eyi ya kudi “banyengi.”​—2 Kolinto 11:26.

Netuambe munyi bua bitudilu bua kulala ne didipetela biakudia?

Mushikuluji wa malu a kale Michelangelo Cagiano de Azevedo udi wamba se: mu bule bua njila ya bena Roma, “kuvua mansiones, anyi nzubu ya tshilala-benyi, ivua ne nzubu ya bintu bia kupana, bikumbi, ne miaba milongolola bua bena mudimu bayi; pankatshi pa mansiones ibidi milondangane, pavua mutationes, peshi bitudilu bungi kampanda, miaba ivua bantu mua kushintulula tubalu anyi matempu ne kupeta biakudia.” Bilala-benyi ebi bivua biende lumu lubi menemene bualu bantu batambe bupele bavua balalamu. Pa kumbusha bena ngendu bibianganyi, balami ba nzubu eyi bavua bavudija pa difutu diabu mfranga ya pa mutu mipetela kudi bandumba. Mufundi wa tusala wa bena Latin Juvenal wakela nseka ne: bantu kayi bonso bàvuà ne bua kutudila mu nzubu wa mushindu’eu, bavua mua kudisangana “mu bulalu bumue ne mukoshanganyi wa muminu, pamue ne bambuidianganyi ba mabuki, bivi, ne bapika banyeme, pamue ne bafiekedianganyi ne benji ba mishete ya bafue . . . Bantu bonso badi banuina mu dikopo dimue; kakuena muntu udi ne bulalu buende yeye muine, nansha mesa matapuluke ne a bakuabu.” Bafundi bakuabu ba kale bavua badiabakena bua mâyi mabi ne bibambalu, bivua biûle tente ne bantu, ne manyanu, bitalale ne bimena tuishi.

[Karte/​Tshimfuanyi mu dibeji 27]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Roma

[Tshimfuanyi]

Muena luendu mu bikondo bia bena Roma

[Mêyi a dianyisha]

Karte: Mountain High Maps® Copyright © 1995 Digital Wisdom, Inc.; Muena luendu: Da originale del Museo della Civiltà Romana, Roma

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu