TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/10 dib. 15-19
  • Mulume ne mukulu—Ditshintshija majitu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mulume ne mukulu—Ditshintshija majitu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bukulu ne dibaka mbiumvuangane
  • ‘Mulume udi musele mmudiabanye’
  • Balume bimpe eku kabidi bakulu bimpe
  • Majitu a mu Mifundu bua mukaji
  • “Makenga mu mubidi”
  • Bakaji badibudishi ba amue masanka
  • Tatu ne mukulu—Dikumbaja midimu yonso ibidi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Kupanduludi tshidi Nzambi mubumbakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Mibelu mimpe bua badi mu dibaka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Bantemu ba Yehowa batu bashipa mabaka anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2009
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/10 dib. 15-19

Mulume ne mukulu​—Ditshintshija majitu

‘Mutangidi udi ne bua kuikala mulume wa mukaji umue.’​—1 TIMOTE 3:2, NW.

1, 2. Bua tshinyi bujike bua bansaserdose kabuena bulonda Mifundu?

MU SIEKELE wa kumpala, bena nkristo ba lulamatu bavua baditatshisha mu ditshintshija majitu abu mashilashilangane. Pakamba mupostolo Paulo ne: muena nkristo udi ushala mujike “neenze bimpe bitambe,” uvua umvuija ne: muntu wa nunku uvua mua kutamba kuakanyina bua kusadila bu mutangidi mu tshisumbu tshia bena nkristo anyi? Uvua bushuwa uvuija bujike bualu bulomba bua kusadila bu mukulu anyi? (1 Kolinto 7:38, NW) Bujike mbualu bulomba bua bamfumu ba malu a Nzambi bena Katolike. Kadi bujike bua bansaserdose budi bulonda Mifundu anyi? Ekleziya ya Ortodokse ya ku Est idi yanyishila bansaserdose babu ba parwase bua kuikala balume basele, kadi kabiena nanku bua bepiskopo babu to. Abi bidi mu diumvuangana ne Bible anyi?

2 Bavule ba ku bapostolo 12 ba Kristo, bàdì benze tshishimikidi tshia tshisumbu tshia bena nkristo, bavua balume basele. (Matayo 8:14, 15; Efeso 2:20) Paulo wakafunda ne: “Katuena petu mua kuya ku luendu ne mukaji muena Yezu bu mudibo benza kudi batumibue ba Mfumu [bapostolo] bakuabo, kudi bana babo ne Mfumu ne kudi Kefase [Petelo] anyi?” (1 Bena Korente 9:5, MMM) Tshibungu tshia bena Katolike (New Catholic Encyclopedia) tshidi tshitaba ne: “dîyi dia bujike ndifumine ku malu a ekleziya” kabidi se: “ba-ministre ba mu T[shiovo] T[shipiatshipia] kabavua benzejibue bua kuikala bajike.” Bantemu ba Yehowa badi balonda tshitembelu tshia mu Mifundu pamutu pa dîyi dia ekleziya.​—1 Timote 4:1-3.

Bukulu ne dibaka mbiumvuangane

3. Mmalu kayi mu Mifundu àdì aleja ne: batangidi bena nkristo badi mua kuikala balume basele?

3 Pamutu pa kulomba ne: balume bàdì batekibua batangidi bikale kabayi basele, Paulo wakafundila Tito ne: “Bua kabingila aka mvua mukushiye mu Krete, bua wewe kulongolola malu avua kâyi makane, ne bua kuteka bakulu [tshiena-Greke, pre·sbyʹte·ros] mu tshimenga ne mu tshimenga, bu mumvua mukutumine mêyi; pikalaku muntu udi kayi mua kubandibua, mulume wa mukaji umue, muikale ne bana bena kuitabuja bavua kabayi babandibue bua buendenda anyi kabayi ba mutu mukole. Bualu mutangidi [tshiena-Greke, e·piʹsko·pos, kudi kufumine muaku “muepiskopo”] kêna ne bua kubandibua bu mudiye mulami muteka kudi Nzambi.”​—Tito 1:5-7, NW.

4. (a) Mmunyi mutudi bamanye se: dibaka ki mbualu bulomba bua batangidi bena nkristo? (b) Ndiakalenga kayi didi nadi muanetu mujike udi mukulu?

4 Ku lukuabu luseke, dibaka ki mbualu bulomba mu Mifundu bua bukulu. Yezu wakashala mujike. (Efeso 1:22) Paulo, mutangidi wa mushinga mukole wa mu tshisumbu tshia bena nkristo tshia mu siekele wa kumpala, kavua musele tshikondo atshi to. (1 Kolinto 7:7-9) Lelu’eu, kudi bena nkristo bajike ba bungi bàdì basadila bu bakulu. Bidi mua kuikala se: bujike buabu budi bubashiila dîba dia bungi bua kukumbaja majitu abu a butangidi.

‘Mulume udi musele mmudiabanye’

5. Mbualu kayi bua mu Mifundu budi bana betu basele ne bua kumanya?

5 Padi mulume muena nkristo usela, udi ne bua kumanya ne: udi wambula majitu mapiamapia ikala ne bua kumulomba dîba ne ntema. Bible udi wamba ne: “Mulume udi kayi musele udi usumpakana bua bintu bia Mukalenge, bua mushindu udiye mua kupeta dianyishibua kudi Mukalenge. Kadi mulume udi musele udi usumpakana bua bintu bia mu bulongolodi ebu, bua mushindu udiye mua kupeta dianyishibua kudi mukajende, ne mmudiabanye.” (1 Kolinto 7:32-34, NW) Mmu ngumvuilu kayi mudiye mudiabanye?

6, 7. (a) Mmu mushindu kayi umue mudi mulume musele “mudiabanye”? (b) Mmubelu kayi udi Paulo upesha bena nkristo bàdì basele? (c) Mmunyi mudibi mua kuikala ne buenzeji pa dipangadika dia mulume bua kuitaba mudimu kampanda mumupesha?

6 Tshilejilu, mulume udi musele udi ujimija bukokeshi bua mubidi wende. Paulo wakumvuija patoke bualu ebu ne: “Mukaji kêna ne bukokeshi bua mubidi wende, apu, bayende ng’udi nabu; bia muomumue kabidi, mulume kêna ne bukokeshi bua mubidi wende, apu, mukajende ng’udi nabu.” (1 Kolinto 7:4, NW) Bamue bàdì bajinga kubuela mu dibaka badi mua kumona se: mubelu eu udi anu ne mushinga mukese bualu diangatangana kadiakuikala muanda mukole mu dibaka diabu. Kadi, bu mudi bunonoke kumpala kua dibaka buikale bualu bulomba mu Mifundu, bena nkristo ki mbamanye bushuwa majinga a ku mubidi a bena dibaka nabu kumpala kua dibaka.

7 Paulo udi uleja ne: nansha mene bena dibaka bàdì ‘bajalamija bieledi biabu bia lungenyi pa bintu bia spiritu,’ badi ne tshia kutangila majinga a disangila ku mubidi a umue ne mukuabu. Wakabela bena nkristo ba ku Kolinto ne: “Mulume apeshe mukaji tshidi bu tshiende; kadi mukaji enze pende bia muomumue kudi bayende. Kanuikadi nupangishangana tshintu etshi, anu pikalabi ku diumvuangana bua tshikondo tshifunda, bua numone mua kufila dîba ku masambila ne kupinganyinangana kabidi pamue, bua Satana kamonu mua kutungunuka ne dinuteta bua dipanga dienu dia didikanda.” (Lomo 8:5; 1 Kolinto 7:3, 5, NW) Bia dibungama, kuvua bilumbu bivule bia dienda masandi pavua mubelu eu kauyi mulondibue. Nunku, muena nkristo udi musele udi ne bua kupima malu bimpe bimpe kumpala kua kuitaba mudimu kampanda mumupesha wikala mua kumuabulula ne mukajende bua lupolo lule lua tshikondo. Kêna kabidi ne budikadidi bua kuenza malu bu buvuaye nabu patshivuaye mujike.

8, 9. (a) Ntshinyi tshivua Paulo usua kumvuija pakambaye ne: bena nkristo bàdì basele badi ‘basumpakana bua bintu bia mu bulongolodi ebu’? (b) Ntshinyi tshidi bena nkristo bena dibaka ne bua kusumpakena bua kuenza?

8 Mmu ngumvuilu kayi mutudi mua kuamba ne: balume bena nkristo bàdì basele, pamue ne bakulu bine, badi ‘basumpakana bua bintu bia mu bulongolodi [koʹsmos] ebu’? (1 Kolinto 7:33, NW) Mbimueneke patoke menemene se: Paulo kavua wakula bua bintu bibi bia mu bulongolodi ebu, bìdì bena nkristo bonso balelela ne bua kuepuka. (2 Petelo 1:4; 2:18-20; 1 Yone 2:15-17) Dîyi dia Nzambi didi ditulongesha bua “kulekela majinga akena a buena-Nzambi ne a mu bulongolodi [ko·smi·kosʹ] ebu ne bua kuikala ne nsombelu ne mmuenenu muimpe wa tshieledi tshia lungenyi ne buakane ne bulamate kudi Nzambi mu ndongoluelu eu wa malu.”​—Tito 2:12, NW.

9 Pa nanku, muena nkristo udi musele “udi usumpakana bua bintu bia mu bulongolodi ebu” bualu udi uditatshisha bilondeshile mêyi bua bintu bia panu bia nsombelu wa pa tshibidilu wa bena dibaka. Bidi bikonga muaba wa kulala, biakudia, bilamba, didiolola​—kusakidila ku ntatu mikuabu mivulavulayi padiku bana. Kadi nansha bua bena dibaka bàdì kabayi ne bana, bua dibaka kulubulukadi, bubidi buabu mulume ne mukaji badi ne bua kusumpakana bua “kupeta dianyishibua” kudi muena dibaka nende. Ebu mbualu bua mushinga wa pa buawu bua bakulu bena nkristo bu mudibu batshintshija majitu abu.

Balume bimpe eku kabidi bakulu bimpe

10. Bua muena nkristo kukumbajaye malu malomba bua kusadila bu mukulu, ntshinyi tshidi bana babu pamue ne bantu ba pambelu ne bua kumona?

10 Nansha mudi dibaka kadiyi bualu bulomba bua bukulu, pikala muena nkristo kampanda musele, kumpala kua kulombabu ditekibua diende bu mukulu, bushuwa udi ne bua kufila tshijadiki tshia mudiye wenza madikolela bua kuikala mulume muimpe, wa dinanga, padiye ukumbaja midimu ya bumfumu buakane. (Efeso 5:23-25, 28-31) Paulo wakafunda ne: “Pikala muntu wipatshila mudimu wa mutangidi, udi ujinga mudimu mulenga. Pa nanku mutangidi udi ne bua kuikala kayi mua kubandibua, mulume wa mukaji umue.” (1 Timote 3:1, 2, NW) Bidi ne bua kujadikibua se: mukulu udi wenza muende muonso bua kuikala mulume muimpe, nansha bikala mukajende kayi muena nkristo anyi muena nkristo. Bushuwa, nansha bantu ba pambelu pa tshisumbu badi ne bua kumona se: udi utabalela mukajende bimpe pamue ne majitu ende makuabu. Paulo wakasakidila ne: ‘Budiye nabu mbua kuikala ne lumu luimpe kudi badi kabayi munkatshi mua bena ditabuja; bua kaponyi biende mu malu adi avuija bipendu ne mu buteyi bua Diabolo.’​—1 Timote 3:7.

11. Ka-tshiambilu “mulume wa mukaji umue” kadi kumvuija tshinyi, nunku mbudimu kayi budi bakulu ne bua kuikala nabu?

11 Bushuwa, ka-tshiambilu “mulume wa mukaji umue” nkabenge dibaka-mpangu, apu kadi kabidi kumvuija lulamatu mu dibaka. (Ebelu 13:4) Nangananga bakulu badi ne bua kuikala badimuke mu mushindu wa pa buawu padibu bambuluisha bana betu ba bakaji mu tshisumbu. Badi ne bua kuepuka dikala nkayabu padibu bakumbula muanetu wa bakaji udi ukengela mibelu ne disambibua. Badi ne bua kuya pamue ne mukulu mukuabu, musadidi wa mudimu, anyi mene ne mukaji wabu pikalabi anu bua kuenza dikumbula dikankamiji.​—1 Timote 5:1, 2.

12. Mmalu kayi adi bakaji ba bakulu ne basadidi ba mudimu ne bua kuditatshisha bua kukumbaja?

12 Diakalenga, mu ditela malu malomba bua bakulu ne basadidi ba mudimu, mupostolo Paulo uvua kabidi ne ndambu wa mibelu bua bakaji ba aba bàdì bangatshibue bua midimu ya nunku. Wakafunda ne: “Bakaji pabo bikale badinemeka, kabayi bajanangana, badia pa ndilu, banua pa nnuinu, bena [lulamatu] mu bionso.” (1 Timoteyi 3:11, MMM) Mulume muena nkristo udi mua kuenza bivule bua kuambuluisha mukajende bua kukumbaja malu au.

Majitu a mu Mifundu bua mukaji

13, 14. Nansha bikala mukaji wa mukulu kayi Ntemu nende, bua tshinyi udi ne bua kushala nende ne kuikala mulume muimpe?

13 Bushuwa, mibelu eyi mifila kudi bakaji ba bakulu anyi basadidi ba mudimu mmidianjile kutshinka se: bine bakaji aba mbena nkristo baditshipe. Pa tshibidilu, bitu nanku bualu bena nkristo badi ne bua kuselangana “anu mu Muk[a]lenge.” (1 Kolinto 7:39) Kadi bidi munyi bua muanetu ukavua ne mukaji udi kayi muena kuitabuja pakalambulaye muoyo wende kudi Yehowa, anyi muena mukaji udi ulenduka mu njila wa bulelela kabiyi ku tshilema tshia mulume?

14 Bualu ebu, amu pa buobu, kabuena mua kumupangisha bua kuikala mukulu nansha. Ne kabidi, kabuena mua kubingisha didiabulula ne mukajende anu bualu kêna ne mitabuja a mumue ne ende to. Paulo wakabela ne: “Udi musuikakaja kudi mukaji anyi? Kukebi mua kudilamuna kabidi to.” (1 Kolinto 7:27, NW) Wakamba kabidi ne: ‘Bikala muanetu . . . ne mukaji udi kayi muena ditabuja, ne mukaji eu udi usanka bua kuikala nende, mulume kamulekedi nansha. Kadi biumuka muntu udi kayi muena ditabuja, umuke biende; bualu bua muanetu mulume anyi muanetu mukaji . . . kêna ushala ku bupika mu malu a nunku; Nzambi wakanubikila bua nuenu nuikale mu ditalala. Bualu, wewe, mukaji, udi mumanye munyi, né kuena mua kusungila mulume webe anyi? Anyi wewe, mulume, udi mumanye munyi, né kuena mua kusungila mukaji webe anyi?’ (1 Kolinto 7:12, 15, 16) Nansha bikala mukajende kayi Ntemu, mukulu udi ne bua kuikala mulume muimpe.

15. Mmubelu kayi udi mupostolo Petelo upesha balume bena nkristo, ne mbipeta kayi bidi mua kuikalaku bikala mukulu umueneka mulume muena kalèngù?

15 Nansha mukajende muikale muena ditabuja anyi kayi muena ditabuja, mukulu muena nkristo udi ne bua kumanya ne: mukajende udi ukengela ntema yende ya dinanga. Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Nuenu balume, nutungunuke ne kusomba nabu [bakaji benu] bia muomumue bilondeshile dimanya, pa kubapa lumu bu dibungu dia butekete, dibungu dia buntu-bukaji, bualu nuenu penu nudi bapianyi nabu pamue ba bulenga bukena-butuakanyine bua muoyo, bua masambila enu kaapumbishibu.” (1 Petelo 3:7, NW) Mulume udi ku bukole upanga bua kutabalela bidi mukajende ukengela udi uteka malanda ende yeye muine ne Yehowa mu njiwu; bidi mua kupumbisha disemena diende kudi Yehowa bienze bu ‘ne ditutu, ne kakuyi mutendelelu udi mua kufika kudiye.’ (Muadi 3:44) Bidi mua kumufikisha ku dikala katshiyi mukumbane bua kusadila bu mutangidi muena nkristo.

16. Mbualu kayi bua mushinga budi Paulo uleja, ne mmunyi mudi bakulu ne bua kubumona?

16 Anu bu mutuabimonu, buenzeji bunene bua dijadika dia Paulo bua se: padi muntu usela, udi ujimija ndambu wa budikadidi buvuaye nabu pavuaye mujike, buvua bumupetesha mushindu wa kuikala “mu mudimu wa Mukalenge misangu yonso kakuyi ditanaja.” (1 Kolinto 7:35, NW) Luapolo idi ileja ne: bamue bakulu basele kabatu misangu yonso ne nkatshinkatshi mu dielangana meji pa mêyi a Paulo menzeja kudi spiritu. Mu dijinga diabu dia kukumbaja tshidibu bamona se: ke tshidi bakulu bimpe ne bua kuenza, badi mua kupepeja amue a ku majitu abu a balume. Bidi mua kukolela bamue bua kubenga disanka kampanda dia mudimu wa mu tshisumbu, nansha padi ditaba dine disanka edi mua kumueneka patoke se: didi dinyanga nsombelu wa mu nyuma wa bakaji babu. Mbasue masanka àdì dibaka dituala, kadi mbadiakaje bua kukumbaja majitu adidi dituala anyi?

17. Ntshinyi tshidi tshienzekele bamue bakaji, ne mmunyi muvuabi mua kuikala biepuka?

17 Bushuwa, lukunukunu lua mudiye mukulu nduakanyine ka-lumbandi. Kadi, muena nkristo mmukulu muena nkatshinkatshi padiye ulengulula majitu ende a mu Mifundu bua mukajende mu dikumbaja majitu ende a mu tshisumbu anyi? Nansha muikale ujinga bua kukuatshisha aba badi mu tshisumbu, mukulu muena nkatshinkatshi neikale ne bua kuditatshisha kabidi pa bidi bitangila makanda a mu nyuma a mukajende. Bamue bakaji ba bakulu mbalue kuteketa mu nyuma, bamue mbafike ku ‘dipueka ne mâyi’ mu nyuma. (1 Timoteyi 1:19, MMM) Nansha mudi mukaji ne bujitu bua kutumika bua lupandu luende yeye muine, mu imue nsombelu lutatu elu lua mu nyuma luvua kuikala luepuka bu bikala mukulu uvua ‘mudiishe ne mukube’ mukajende, “anu mudi Kristo wenzela tshisumbu tshiende.” (Efeso 5:28, 29, NW) Bua kujadika bualu ebu, bakulu badi ne tshia ‘kudilama buobu bine ne tshisumbu tshionso tshia mikoko.’ (Bienzedi 20:28, NW) Pikalabu basele, ebi bidi bikonga too ne bakaji babu.

“Makenga mu mubidi”

18. Ng’imue mishindu kayi ya “makenga” idi bena nkristo basele bapeta, ne mmunyi mudibi mua kuikala ne buenzeji pa midimu ya mukulu?

18 Mupostolo wakafunda kabidi ne: “Biasela muntu utshidi kamama, kakuenza mpekatu nansha. Tshidibi, aba badi basela nebikale ne makenga mu mubidi. Pabi, meme ndi nnuepulawu.” (1 Kolinto 7:28, NW) Paulo uvua ujinga kuepula aba bavua mua kulonda tshilejilu tshiende tshia bujike ku masumpakana adi alua kakuyi buepuki pamue ne dibaka. Nansha bua bena dibaka bàdì kabayi ne bana, masumpakana aa adi mua kukonga masama anyi ntatu ya malu a mfranga pamue ne majitu a mu Mifundu bua baledi bakulakaje ba muena dibaka nabu. (1 Timote 5:4, 8) Bu tshilejilu tshimpe, mukulu udi ne tshia kuambula majitu aa, ne ebi ku misangu bidi mua kuikala ne buenzeji pa midimu yende ya mutangidi muena nkristo. Diakalenga, bavule ba ku bakulu badi benza mudimu mulenga mu dikumbaja majitu a dîku ne a tshisumbu.

19. Ntshinyi tshivua Paulo usua kumvuija pakambaye ne: “Aba badi ne bakaji bikale bu badi kabayi nabu”?

19 Paulo wakasakidila ne: “Tshikondo tshidi tshishale ntshipidile. Kubangila ku lelu, aba badi ne bakaji bikale bu badi kabayi nabu.” (1 Kolinto 7:29, NW) Eyowa, pa kumona bikavuaye mufundile bena Kolinto mu nshapita eu, mbimueneke patoke se: kavua usua kuamba ne: bena nkristo basele bavua mu mushindu kampanda ne bua kulengulula bakaji babu. (1 Kolinto 7:2, 3, 33) Wakaleja tshivuaye usua kumvuija, pakafundaye ne: “Aba badi batumika ne bulongolodi ebu bikale bu aba badi kabayi batumika nabu tshishiki; bualu tshimuenekelu tshia bulongolodi ebu tshidi tshienda tshishintuluka.” (1 Kolinto 7:31, NW) Nansha mpindieu kabidi kupita mu tshikondo tshia Paulo anyi tshia mupostolo Yone, “bulongolodi ebu budi bujimina.” (1 Yone 2:15-17, NW) Pa nanku, bena nkristo basele bàdì bumvua dikengela dia kudibudisha amue masanka pa kulonda Kristo kabena anu ne bua kudiina menemene mu masanka ne majitu bia mu dibaka.​—1 Kolinto 7:5.

Bakaji badibudishi ba amue masanka

20, 21. (a) Ndidibudisha kayi dia amue masanka didi bakaji bena nkristo ba bungi benza ku budisuile? (b) Ntshinyi tshidi mukaji mua kutekemena mu mushindu muakanyine kudi bayende, nansha bikalaye mukulu?

20 Anu bu mudi bakulu badibudisha amue masanka bua kumona mua kusankisha bakuabu, bakaji ba bungi ba bakulu mbenze madikolela bua kutshintshija majitu abu a mu dîku ne bipatshila bia Bukalenge bia mushinga mukole. Binunu bia bakaji bena nkristo badi ne disanka dia kueleshangana diboko ne babayabu bua kumonabu mua kukumbaja majitu abu bu batangidi. Yehowa mmubanange bua bualu ebu, ne udi ubenesha mmuenenu eu mulenga udibu baleja. (Filemona 25) Nansha nanku, mibelu mitshintshikila ya Paulo idi ileja ne: bakaji ba batangidi badi mua kutekemena mu mushindu muakanyine dîba ditshintshikila ne ntema ya kudi babayabu. Mbujitu bua mu Mifundu bua bakulu bàdì basele bua kulamina bakaji babu dîba dikumbanyine bua kumona mua kutshintshija majitu abu a balume ne batangidi.

21 Kadi nebikale munyi pikala mukulu muena nkristo ki ng’anu mulume, kadi kabidi tatu? Ebi bidi bisakidila ku majitu ende ne biunzulula tshitupa tshikuabu tshia butangidi, anu bu mutuabimona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

Bua kuambulula

◻ Mmalu kayi a mu Mifundu àdì aleja ne: mutangidi muena nkristo udi mua kuikala mulume udi musele?

◻ Padi mukulu udi mujike usela, ntshinyi tshidiye ne bua kuvuluka?

◻ Mmu mishindu kayi mudi muena nkristo musele “usumpakana bua bintu bia mu bulongolodi ebu”?

◻ Mmunyi mudi bakaji bavule ba batangidi baleja mmuenenu mulenga wa didibudisha amue masanka?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Nansha muikale ne bia bungi bia kuenza mu midimu ya teokrasi, mukulu udi ne tshia kutabalela mukajende ne dinanga

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu