Muanebe udi ne bua kuya mu enterna anyi?
ELABI meji ne: udi musombele mu tshimenga tshikese mu ditunga didi dienda dilubuluka. Udi ne bana bavule mu tulasa tupuekele, kadi padibu bakumbaja bidimu 12, nebatungunuke ne tulasa tubandile. Mu muaba uudi, bilongelu bia tulasa tubandile mbiûle tente, kabiyi ne bia-mudimu bidi bikengedibua, ne kabiyi ne balongeshi bakumbane. Imue misangu dikosa dia mudimu didi dikangisha tulasa munkatshi mua mbingu ne ngondo musangu umue.
Muntu kampanda udi ukupesha broshire udi ukoka ntema uleja enterna kansanga mu tshimenga. Udi umona bimfuanyi bia balongi basangale, bavuale mushindu munonoke, balonga mu tulasa tuakaja bimpe, laboratware, ne bilaminu bia mikanda. Balongi badi batumika ne ordinatere ne biikishila mu nzubu ya tshiladilu mikezula ne milengele. Udi ubalamu ne: tshimue tshia ku bipatshila bia tshilongelu atshi ntshia kuambuluisha balongi bua “kupeta ndongeshilu mutambe buimpe wa tshidibu bakumbane mua kuenza.” Udi ubala kabidi ne: “Balongi bonso mbalombibue bua kulonda mikenji ya nsombelu mifuanangane ne eyi idi mitekemenyibue pa tshibidilu mu dîku mùdì kashonyi kedibue pa bukalanga, kanemu, dinemeka baledi ne bantu bakulumpe, dieleshangana diboko, lutulu, bulenga, bululame ne muoyo-mutoke.”
Badi batela mêyi a nsongalume wa mimuemue wamba ne: “Baledi banyi mbampeteshe disanka dia pa buadi dia kubuela mu tshilongelu tshitambe buimpe.” Nsongakaji udi wamba ne: “Tshilongelu tshidi tshisonsola ne tshisankisha. Emu mmukumbanyine dilongela.” Udi mua kutuma muanebe wa balume peshi wa bakaji mu enterna bu nunku anyi?
Dimanya-mukanda ne malu a mu nyuma
Baledi bonso bimpe mbasue kupesha bana babu ntuadijilu muimpe mu nsombelu, ne bua kukumbaja tshipatshila atshi dimanya-mukanda tshishiki, dia nkatshinkatshi didi ne mushinga. Misangu mivule dimanya-mukanda mu malu a ku mubidi ditu diunzulula tshiibi ku mushindu wa kupeta mudimu mu matuku atshilualua ne diambuluisha bansonga bua kudiunda mu buntu bukole bikale ne bukokeshi bua kuditabalela buobu bine ne mêku abu bua matuku atshilualua.
‘Bikala enterna ufila dimanya-mukanda dimpe pamue ne buludiki bua malu a nsombelu wa tshitembu, bua tshinyi kubenga kumubabidila?’ ke muudi mua kudikonka. Pa kuandamuna ku lukonko alu, baledi bena nkristo badi ne bua kukonkonona ne muoyo mujima bualu bua mushinga mukole—diakalenga dia mu nyuma dia bana babu. Yezu Kristo wakebeja ne: “Kupeta bintu bionso bia pa buloba bujima kudi kuenzela muntu bualu kayi, padiye ujimija muoyo wende?” (Markuse 8:36, MMM) Bushuwa, kamuena bulenga nansha bukese. Nunku, bangabanga ne kuangata dipangadika dia kutuma bana babu ku enterna, baledi bena nkristo badi ne bua kukonkonona buenzeji budi bualu ebu ne bua kuikala nabu pa matekemena a bana babu bua muoyo wa kashidi.
Buenzeji bua balongi bakuabu
Imue enterna idi mua kuikala ne mêyi-makulu a dikema bua malonga. Kadi bidi munyi bua mêyi-makulu a nsombelu wa tshitembu wa aba badi babuelamu peshi pamu’apa nansha wa aba badi balombola bilongelu bu nunku? Pa bidi bitangila mushindu wa bantu bavua mua kuvulangana mu ‘matuku aa a ku nshikidilu,’ mupostolo Paulo wakafunda ne: “Mu matuku a ku nshikidilu bikondo bikole mua kupita nabi nebikaleku. Bualu bantu nebikale badinangi, banangi ba mfranga, badiambi, baditumbishi, bapendianganyi, bashikukidi ba baledi, kabayi disakidila, kabayi balamatshi ku mikenji, kabayi ne disuangana dia ku tshilelelu, kabayi kupunga nabu, bashiminyinyanganyi, kabayi ne didikanda, bena luonji, kabayi ne dinanga dia buimpe, batungidianganyi, bena mutu mukole, bûle ne lutambishi, banangi ba masanka pamutu pa banangi ba Nzambi, bikale ne tshimuenekelu tshia bulamate kudi Nzambi kadi eku babenge bukole buabu; ne kudi buobu aba umbuke.”—2 Timote 3:1-5, NW.
Diteketa edi dia malu a nsombelu wa tshitembu ne a mu nyuma nditampakane kuonso, difila lutatu kudi Bantemu ba Yehowa mu dikala ne nsombelu mumvuangane ne mêyi-maludiki a mu Bible. Balongi badi mu tshilongelu tshia balukila kumbelu dituku dionso batu bamona se: nansha malunda abu àdì ne mikalu ne balongi nabu ba mu bulongolodi ebu adi mua kuikala ne buenzeji bubi bukole pa malu abu a mu nyuma. Dijikila buenzeji abu didi mua kuikala amu mvita bua bana ba Bantemu, nansha bikale ne dikuatshisha dia dituku dionso, mibelu, ne dikankamija bia kudi baledi babu.
Nenku, nnsombelu kayi utu nende bana badi batumibue mu enterna mitantshi mile ne nzubu yabu? Mbaditole, babule dikuatshisha dia pa tshibidilu dia mu nyuma dia baledi bena dinanga. Bu mudibu basomba ne balongi nabu mêba 24 ku dituku, difimpakaja dia kuenza malu mu diumvuangana ne dingumba didi ne buenzeji bukole pa bieledi biabu bitekete bia lungenyi ne mitshima kupita mudibi pamu’apa mua kuenzeka pa balongi badi basombele ku mabu. Mulongi umue wakamba ne: “Pa bidi bitangila nsombelu wa tshitembu, mulongi údí mu enterna udi mu njiwu butuku ne munya.”
Paulo wakafunda ne: “Kanudingibu; malunda mabi adi anyanga malu makane a bantu.” (1 Kolinto 15:33) Baledi bena nkristo kabena ne bua kudingibua pa kuela meji ne: bana babu kabakukenga bualu kampanda bubi mu malu a mu nyuma bikalabu mu malunda a matuku onso ne aba bakena basadila Nzambi. Mu bungi bua matuku, bana banemeki ba Nzambi badi mua kupapisha mutshima ku manême a Buena-nkristo ne badi mua kujimija dianyisha dionso bua malu a mu nyuma. Imue misangu ebi kabitu bilua kumanyika kudi baledi too ne panyima pa bana babu bamane kumbuka mu enterna. Nenku misangu mivule malu atu alongama panyima menemene.
Malu mamonamona a Clement ng’a tshilejilu. Udi ulonda ne: “Bangabanga ne kuya mu enterna, mvua munange bulelela ne mvua mpatuka mu mudimu wa budimi ne bana betu. Mvua nsankidila mu mushindu wa pa buawu didifila mu dilonga dietu dia Bible dia mu dîku ne Dilonga dia Mukanda dia Tshisumbu. Kadi, diakamue pangakaya mu enterna ne bidimu 14, ngakalekela bulelela buonso nkong. Mu bidimu bitanu bingakapitshisha mu enterna, tshiakabuela mu bisangilu. Bu tshipeta tshia malunda mabi, ngakabuelakana ne bintu bia lulengu, dinua makanya, ne dinua dinekesha dia maluvu.”
Buenzeji bua balongeshi
Mu tshilongelu kayi tshionso mudi mua kuikala balongeshi banyanguke mu nsombelu wa tshitembu bàdì banyanga mianzu yabu ya bunême. Bamue mbena luonji ne dîsu dikole, padi eku bakuabu bakengesha balongi babu bua bitupa bia lulelu. Mu enterna ya bungi bienzedi bia balongeshi bu nunku bidi mua kushala kabiyi bimanyisha.
Nansha nanku, balongeshi bavule badi benza madikolela ne muoyo umue bua kulongesha balongi bua kuluabu bapatudi ba bipeta bimpe mu nsangilu wa bantu, bua kubabueja mu bulongolodi ebu budi bubanyunguluke, bua kuendabu nabu mu diumvuangana. Kadi pa bine ebi kudi tshilumbu tshikuabu bua bana ba Bantemu. Manême a bulongolodi ebu kaena akumbanangana misangu yonso ne mêyi-maludiki a Buena-nkristo to. Padi eku balongeshi bakankamija balongi bua kubuelabu mu bulongolodi ebu, Yezu wakamba ne: balondi bende kabavua mua kuikala “bena mu bulongolodi ebu.”—Yone 17:16, NW.
Bidi munyi bikala bilumbu bijuke padi bana balonda mêyi-maludiki a mu Bible? Bikala bana babuela mu tshilongelu kampanda tshia muaba udibu ne basombele kumbelu, badi mua kuyukidilangana malu bu nunku ne baledi babu. Ku luabu luseke, baledi badi mua kulombola bana babu ne kuoku mushindu kuyukila ne balongeshi. Bu tshipeta, bilumbu ne dipanga kumvuangana bitu misangu mivule bijandudibua pa lukasa.
Mu enterna mbualu bushilangane. Balongi bu nunku badi muinshi mua dikenketshibua ditungunuke dia balongeshi babu. Bikala bana mua kuditeka ku luseke lua mêyi-maludiki a Buena-nkristo, badi ne bua kuenza nunku kakuyi dikuatshisha dia baledi babu dia ku dituku ne ku dituku. Imue misangu, bana badi mua kuenza bua kushalabu ne lulamatu kudi Nzambi muinshi mua nsombelu bu nunku. Kadi, misangu mivule kabatu benza nanku. Muana udi pamu’apa ne bua kukokela ku disua dia mulongeshi.
Ditambakana dikepesha
Bishilangane ne université, mudi balongi bikale misangu yonso ne budikadidi bua kubuela ne kupatuka bu mudibu basue, enterna idi ikepesha ditambakana dia bana. Bivule bia ku bilongelu ebi kabitu bitabila balongi bua kupatuka mu lupangu lua tshilongelu pa kumbusha mu Dia lumingu, ne bimue kabitu nansha bibitabila. Eru, mulongi kampanda wa bidimu 11 wa mu enterna udi wamba ne: “Bamfumu ba tshilongelu kabatu batuitabila nansha kakese bua kuya mu bisangilu, nansha mu mudimu wa budimi muine. Munda mua tshilongelu mutu masangisha a malu a Nzambi anu bua bena Katolike ne ba-Mizilma. Mulongi yonso udi ne bua kusungula tshimue tshia ku bibidi ebi peshi kuakama lukuna lua kudi balongeshi ne balongi. Balongi mbenzejibue kabidi bua kuimba musambu wa ditunga pamue ne misambu ya mu ekleziya.”
Padi baledi bafundisha bana babu mu tshilongelu tshia nunku, mmeji kayi adibu bafila kudi bana babu? Meji adi mua kuikala bimpe ne: dimanya-mukanda dia malu a ku mubidi didi ne mushinga mutambe bunene kupita didisangisha bua kutendelela ne kuditua mu mudimu wa kuenza bayidi—nansha ditambe kuikala ne mushinga mene kupita muoyo-mutoke kudi Nzambi.—Matayo 24:14; 28:19, 20; 2 Kolinto 6:14-18; Ebelu 10:24, 25.
Mu imue enterna, balongi Bantemu badi badienzeja bua kulonga Bible pamue, kadi nansha dienza nunku ndikole misangu yonso. Nsongakaji kampanda mubikidibue ne: Blessing, wa bidimu 16, udi wamba nunku bua mu enterna mudiye: “Dituku dionso bena nkristo ba ku dîna batu badisangisha bua kusambila. Tuetu Bantemu tutu tuteta kufiatutuka nabu bua tuetu kumona mua kuenza dilonga dietu, kadi balongi bakulumpe batu batuambila ne: tshitendelelu tshietu ki ntshimanyike. Pashishe badi bateta bua kutuenzeja ku bukole bua tuetu kusambila nabu. Bituabenga, badi batunyoka. Difunda kudi balongeshi didi dikolesha malu menemene. Batu batubikila mêna a mishindu yonso ne bambila balongi bakulumpe bua kutunyoka.”
Dimanyika bu mushilangane ne bakuabu
Padi balongi bena enterna bamanyike patoke bu Bantemu ba Yehowa, ebi bidi mua kubalengelela. Bamfumu ba tshilongelu badi mua kubafuila luse ku dibuela mu midimu ya ku bukole ya bitendelelu bia dishima, idi ibengangana ne ditabuja dia Bantemu. Balongi nabu badi mua kudikanda bua kuteta kubabueja mu midimu mibi ne miyuki. Biibi bidi mua kunzuluka bua kufila bumanyishi kudi balongi nabu ne kudi balongeshi. Kupita apu, aba badi ne nsombelu mumvuangane ne mêyi-maludiki a Buena-nkristo kabena pamu’apa mua kubelela meji a tshienzedi tshibiatshibi, ne batu imue misangu badipetela kanemu ka balongeshi ne balongi nabu.
Kadi, malu kaatu enzeka misangu yonso mu mushindu au. Dimanyika bu mushilangane ne bakuabu ditu divuija misangu mivule nsonga tshintu tshia dikengesha ne diseka kudi balongi pamue ne balongeshi. Yinka, nsongalume wa bidimu 15 udi mu enterna kampanda, udi wamba ne: “Wewe mumanyike mu tshilongelu bu umue wa ku Bantemu ba Yehowa, udi ubunda tshilumbu. Bu mudibu bamanye ngikadilu wetu wa malu a tshitembu ne a mu nyuma, badi bela mateyi bua kutukuata.”
Bujitu bua baledi
Mulongeshi nansha umue, tshilongelu, peshi université kampanda kabena mua kuangata bujitu mu mushindu muakanyine bua kukudimuna bana mu basadidi baditshipe ba Yehowa nansha. Atshi katshiena né mmudimu wabu peshi bujitu buabu nansha. Dîyi dia Nzambi didi difunda ne: baledi nkayabu ke badi ne bua kutabalela makengela a mu nyuma a bana babu. Paulo wakafunda ne: “Nuenu, batatu, kanufiikishi bana benu munda, kadi tungunukayi ne kubakolesha mu mibelu ne manyoka pamue ne buludiki bua lungenyi bia Yehowa.” (Efeso 6:4, NW) Mmunyi mudi baledi mua kutumikila mubelu eu wa Nzambi bikala bana babu mu enterna mudi dikumbula mua kuikala dikepesha ku musangu umue anyi ibidi ku ngondo?
Nsombelu itu ishilangana bikole, kadi baledi bena nkristo badi badienzeja bua kuenza malu mu diumvuangana ne tshiambilu etshi tshifundisha ku spiritu: “Bushuwa bikala kampanda kayi upetesha bena diende bidi bikengedibua, ne nangananga bena mu nzubu muende, mmuvile ditabuja ne mmubi kupita muntu ukena ditabuja.”—1 Timote 5:8, NW.
Kudiku mishindu mikuabu anyi?
Ntshinyi tshidi baledi mua kuenza biamuenekabi bikale ne masungula anu abidi patupu—enterna anyi tshilongelu tshikena ne bintu biakaja bimpe tshia muaba udibu? Bamue bakadi badimone mu nsombelu eu badi balongolola malongesha a ku nzubu bua kukumbaja ku dimanya-mukanda dia bana babu mu tshilongelu tshia muaba udibu. Baledi bakuabu batu badisumbila tshikondo bua kudilongeshila bana babu.
Imue misangu baledi batu bepuka bilumbu pa kudianjila kulongolola bimpe tshikondo tshikale bana babu bakumbane bua kubuela mu tulasa tubandile. Biwikala ne bana batekete anyi ulongolola bua kupeta dîku, udi mua kukenketa bua kumona né kudi tshilongelu tshiakane tshia tulasa tubandile mu muaba wenu. Bikalatshi katshiyiku, kudi mua kuikala mushindu wa kusemena pabuipi ne tshimue.
Bu mudi baledi bamanye bimpe, bidi bilomba nzanzu, lutulu, ne dîba dia bungi bua kujamija dinanga dia Yehowa munda mua muana. Bikalabi bikole padi muana musombele kumbelu, mmunyipu mudibi mua kutamba kukola bikala muana musombele mutantshi mule! Bu mudibi bitangila muoyo wa kashidi wa muana, baledi badi ne bua kupangadija bimpe menemene ne muoyo mujima bikala diteka bana babu mu enterna diakanyine njiwu. Mmunyipu mudibi mua kuikala bumpofu bua kunyanga bipatshila bia mu nyuma bia muana bua masanka a dimanya-mukanda mu enterna! Ebi bidi mua kuikala bu diditua mu nzubu mukuate mudilu bua kusungila tshintu tshia mushinga mukese—anu bua kuoshibua ku ndimi ya mudilu patupu.
Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Muntu mudimuke udi utangila dikenga diamba kumukuata, udi usokoma; kadi batshimbakanyi badi ba[p]itaku, badi bakengeshibua.” (Nsumuinu 22:3) Mudilu utshidi ku lubalabala waujima, kuindidi pakuatawu ku mukuta munene. Nebikale bia meji pa kuela meji pa bualu abu biwadikonka ne: ‘Muananyi udi ne bua kuya mu enterna anyi?’
[Kazubu mu dibeji 28]
Bansonga bantemu badi beleela meji pa enterna
“Mu enterna, bana ba Bantemu mbakoshibue ku bulunda bua mu nyuma. Nnyungulukilu wa lukuna lukole udi ne difinakaja dinene bua kuenza tshidi tshibi.”—Rotimi, wakalongela mu enterna pavuaye ne bidimu pankatshi pa 11 ne 14.
“Dibuela mu bisangilu bia bena nkristo divua lutatu lua pa bualu. Mvua mbuela anu mu Dia lumingu, ne bua kuenza nanku, mvua ne bua kuibila pavua balongi bela milongo bua kuya mu ekleziya. Tshivuaku ne disanka nansha dikese, bualu pamvua mpingana kumbelu mvua mbuela pa tshibidilu mu bisangilu bionso bia tshisumbu, ne mvua mpatuka mu mudimu wa budimi mu Disambombo dionso ne mu Dia lumingu. Kalasa kakavua muanda muibaki nansha. Ngakajimija bia bungi.”—Esther, uvua ututshibua pa tshibidilu kudi balongeshi bualu kavua ubuela mu masangisha a ekleziya a mu tshilongelu.
“Difila bumanyishi kudi balongi nanyi kadivua dipepele mu enterna. Kabiena bipepele bua kushilangana ne bakuabu. Mvua musue kulonda dingumba. Pamu’apa mvua mua kupeta dikima bu meme muikale ne mushindu wa kuya mu bisangilu ne kudifila mu mudimu wa budimi. Kadi mvua mua kuenza nanku anu pamvua mu diikisha, divua dienzeka anu misangu isatu ku tshidimu. Biwikala ne muendu udi kauyi mûle ne kasolonyi, mudilu udi ubuitshidila. Bivua bia muomumue mu tshilongelu.”—Lara, wakalongela mu enterna kubangila pavuaye ne bidimu 11 too ne 16.
“Mpindieu undi tshiyi kabidi mu enterna, ndi ne disanka bua mundi mua kubuela mu bisangilu bionso, kuenza mudimu wa budimi, ne kubabidila dikonkonona dia mvese wa ku dituku ne bena dîku bakuabu. Nansha muvua dishala mu tshilongelu dikale ne bimue bipeta bimpe, kakuena tshintu nansha tshimue tshidi ne mushinga kupita malanda anyi ne Yehowa.”—Naomi, wakatuisha tatuende bua kumumbusha mu enterna.