Ntshinyi tshiakafikila muoyo-mutoke?
KUKADI bidimu bipite pa lukama, Barney Barnato, muenduluki wa mushinga wa mbongo, wakapingana mu Grande-Bretagne ufuma ku ditunga dia Afrique du Sud. Anu utshifika, kakanyisha muyuki wa mu tshikandakanda kampanda mufunda bua bualu buende. Nenku wakapesha mufundi amue mabeji mafunda ku bianza bua tshiena-bualu tshibidi, “mbua kuakaja anu amue malu,” ne sheke wa mfranga mivule.
Mufundi, J. K. Jerome, wakimansha mabeji mafunda au mu katunga ka mabeji a dimansha ne kumupingajilaye sheke. Mukemeshibue, diakamue Barnato wakavudija misangu ibidi bungi bua mfranga. Buakabengibua bia muomumue. “Mbungi munyi buudi ujinga?” ke muakakonkaye. Uvuluka muanda eu, Jerome udi wamba ne: “Ngakamumvuija ne: ditaba mabuejila kadivua dienzeka—mu Londres nansha.” Bujalame bua tshikandakanda tshiende kabuvua bua kupanyisha nansha kakese.
“Muoyo-mutoke” mmumvuija bu “bujalame bua nsombelu wa tshitembu; bululame.” Muntu wa muoyo-mutoke ng’wa kueyemena. Kadi lelu’eu, dipangika dia bululame—dipangika dia muoyo-mutoke—didi dienda dinyanga bantu mu midimu anyi milongo yonso ya mu nsombelu.
Mu Grande-Bretagne, tudiomba ntuvuije muaku “bushadile” wa pa tshibidilu bua kumvuija dijimina dia muoyo-mutoke mu nsombelu wa tshitembu. Bu muakamba tshikandakanda tshia The Independent, bushadile budi mu “malu onso biangatshile mu malu a mananga ne dibila mu malu a mbulamatadi too ne ku nkosa-mishiku pa komande ya bintu binene bisumbisha ku babende.” Kakuena muaba nansha umue udi mushale.
Dishintuluka dia mêyi-makulu a muoyo-mutoke
Bushuwa, muoyo-mutoke kawena umvuija bupuangane, kadi udi uleja ngikadilu wa nshindamenu mu muntu. Mu nsangilu wa bantu utudi eu mudi bantu basue kulua lukasa babanji, muoyo-mutoke udi mua kumueneka bu tshipumbishi, ki mbu ngikadilu mulenga nansha. Tshilejilu, bungi bua balongi badi batumika ne bia dibila nabi mu mateta bienza ne lungenyi lutue budi buenda bubanda, ne bintu ebi bia dibila nabi bipiabipia mbikole bua kubijandula. Profesere kampanda wa mu université wa mu Grande-Bretagne udi wamba ne: balongi bapite pa tshia bibidi ba mu dine ditunga edi bavua bibile, ne se: Grande-Bretagne kêna nkayende nansha.
Katuena ne bua kulengulula tshidi tshifikila bantu bakena tshilumbu padi bantu bakena kueyemena bashima ne basuikangana ku masela. Angata tshilejilu tshia tshimenga tshia mu Inde tshia Bhopâl muvua, mu 1984, lubungibungi lua mulungu lushipe balume, bakaji, ne bana bapite pa 2 500 ne lutape bantu bakuabu nkama ya binunu. Tshikandakanda kampanda (The Sunday Times) tshiakamba ne: “Malongolola a dikuatshisha bua kuambuluisha badi bapetangane ne njiwu mmavuandakaja mu mbuejilu. . . . Mudimu wa dikeba badi bakanyine dikuatshisha mmukondakaja kudi malomba a dibila nawu binunu ne binunu, mikanda ne bijadiki bia dishima.” Bu tshipeta, panyima pa bidimu dikumi dolare 3 500 000 patupu ya ku dolare 470 000 000 ya difuta tshibawu bua tshinyangu ke ivua miabanyina aba bavua mu dikenga.
Netuambe tshinyi bua bitendelelu? Mmunyi mudibi biangata tshilumbu etshi tshia muoyo-mutoke? Diakabi, mêyi-makulu atu pa tshibidilu mumue ne a mu bulongolodi bua malu a pa buloba. Angata tshilejilu tshia Eamon Casey, muepiskopo muena Katolike wa bena Roma wakatonda muvuaye mulele muana wa balume, ukadi mpindieu nsongalume. Nsombelu wa Casey, bu muakamba tshikandakanda kampanda tshia mu Grande-Bretagne (Guardian), kavua “wa mu mpukapuka nansha.” Mu lungenyi lumuelumue alu, tshikandakanda kansanga (The Times) tshiakamba ne: “Bulelela pa bidi bitangila bundu bua Muepiskopo Casey ki mbua se: tshienzedi tshiende tshibi tshivua tshitapuluke, kadi mbua se: dibila mutshipu wa bujike kadiena né ndipiadipia anyi dia mu mpukapuka.” Mu ditua mpanda ku lungenyi elu, tshikandakanda kankenga (The Glasgow Herald) tshia mu Écosse, tshidi tshiamba ne: anu bamfumu 2 pa lukama bena Katolike wa bena Roma mu États-Unis ke badi bepuke diangatangana dia bena bitupa bia lulelu bishilangane ne dia bena bitupa bia lulelu bimue. Nansha bikala tshishiferi etshi tshilelela anyi katshiyi tshilelela, tshidi tshileja lumu lua bansaserdose bena Katolike pa bidi bitangila nsombelu wa tshitembu.
Padi muntu utuilangana ne bilejilu bu nunku, kudiku mushindu wa kulamaye muoyo-mutoke anyi? Kulama muoyo-mutoke kudi ne mushinga anyi? Kudi kulomba tshinyi, ne mmafutu kayi adi afumina ku dienza nenku?