Alistâko—Mulunda muena bulamatshi
ALISTÂKO uvua munkatshi mua benzejanganyi ba mudimu ba kueyemena ba mupostolo Paulo. Ntshinyi tshidi tshikuluila mu lungenyi paudi umvua dîna diende? Tshintu nansha tshimue? Udiku mua kuamba tshiakenzaye mu dikumbaja mudimu wa mu muyuki wa bena nkristo ba kumpala anyi? Nansha mudi Alistâko kayi mua kuikala umue wa ku bantu ba mu Bible batudi bamanye bikole, uvua mu bitupa bivule bia malu malonda mu Mifundu ya tshiena-Greke ya Buena-nkristo.
Nenku, Alistâko uvua nganyi? Mmalanda kayi avuaye mudie ne Paulo? Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Alistâko uvua mulunda muena bulamatshi? Ne mmalongesha kayi atudi mua kupetela ku dikonkonona tshilejilu tshiende?
Dibuela dia Alistâko didi dikemesha mu muyuki wa mu mukanda wa Bienzedi didi dienzeka munkatshi mua diela mbila ne tshimvundu tshia musumbasumba uvua ne tshiji tshikole wa mu tshimenga tshia Efeso. (Bienzedi 19:23-41) Dienza tuzubu tua argent bua nzambi wa dishima Atemise divua mudimu uvua ukuatshisha Demetelio ne bakuabu bena Efeso bansenda wa biamu. Nenku, pavua kampanye ka diyisha ka Paulo kasake ndambu muvumvuke wa bantu ba mu tshimenga etshi bua kulekelabu ntendelelu mupange bukezuke wa nzambi-mukaji eu, Demetelio wakasonsola bakuabu bansenda. Wakabambila ne: diyisha dia Paulo divua njiwu ki ng’anu ku bukubi bua mpetu yabu, kadi divua dileja kabidi mushindu uvua ntendelelu wa Atemise mua kulua wa patupu.
Kakuyi mushindu wa kukuata Paulo, musumbasumba eu wa luonji wakela ku bukole balunda bende Alistâko ne Gayo mu nzubu wa manaya. Bu muvuabu buonso babidi mu njiwu mikole, balunda ba Paulo bakamusengelela bua ‘kafiki mu nzubu wa manaya, bua kayi kudiela mu njiwu.’
Fuanyikijabi ne: udi mu nsombelu wa buene eu. Munkatshi mua mêba bu abidi, musumbasumba eu muikale ne tshiji tshikole wakatungunka ne kuela anu mbila ne: “Atemise wa bena Efeso ke udi munene!” Bushuwa ebu buvua ne bua kuikala bualu bua buôwa kudi Alistâko ne Gayo, bu muvuabu badimone mu bianza bia musumba au wa bena bitabataba, kabayi nansha ne bukole bua kuakula bua kudibingisha. Bavua ne bua kuikala badikonke né bavua ne bua kupatukamu ne muoyo. Diakalenga, bakapanduka. Bushuwa, dizanzamuka dia muyuki wa Luka ndifikishe bamue bashikuluji ku difila lungenyi lua se: wakatumika ne bumanyishi bua bamonyi bavuapu, pamu’apa bua Alistâko ne Gayo buobu bine.
Ku ndekelu, mufundi munene wa mu tshimenga wakapolesha tshimvundu etshi. Bivua ne bua kuikala disulakana kadiyi kuamba bua Alistâko ne Gayo pa kuteleja mufundi eu wamba kakuyi dielakana, uleja ne: kabavua ne tshilumbu ne pashishe pa kumona tshimvundu tshivua tshibanyunguluke tshijika.
Uvua mua kuikala mumvue bishi panyima pa muanda bu eu? Uvua mua kuikala mukome ne: kuvua mua kusungula bua kuikala misionere mulunda wa Paulo, ne: bivua ne njiwu ya bungi, ne se: uvua mua kuikala musungule nsombelu wa bupole anyi? Kadi ki mbua Alistâko nansha! Uvua mufumine ku Tesalonike, ne pamu’apa ukavua mumanye bimpe bua njiwu ya dimanyisha lumu luimpe. Pakayisha Paulo mu tshimenga tshiende kukavua kupite bidimu ndambu, tshimvundu tshiakajuka kabidi kuine aku. (Bienzedi 17:1-9; 20:4) Ne bulamatshi buonso Alistâko uvua mulamate Paulo.
Ufuma ku Grèce mutangile ku Yeruzaleme
Ngondo ndambu panyima pa diyoyo dia bansenda wa biamu, Paulo uvua mu Grèce ne ukavua pa kusabuka bua kuya ku Syrie, mu njila mutangile ku Yeruzaleme pavua ‘bena Yuda bamane kumuelela tshifufu.’ (Bienzedi 20:2, 3) Nnganyi utudi tusangana ne Paulo mu nsombelu eyi ya njiwu? Udi anu Alistâko!
Mikanu eyi mipiamipia yakasaka Paulo, Alistâko, ne balunda babu bua kushintulula mapangadika abu, tshia kumpala: kupitshila mu Makedonia, pashishe: ntanta ya bitudilu bia mu njila ku muelelu wa Azi Minere kumpala kua kubuelabu mu buatu batangile ku Fenisi, ku Patara. (Bienzedi 20:4, 5, 13-15; 21:1-3) Mbimueneke se: tshipatshila tshia luendu elu tshivua tshia kufila mapa a bena nkristo ba ku Makedonia ne Akaya matumina bana babu bakengi ba mu Yeruzaleme. (Bienzedi 24:17; Lomo 15:25, 26) Bantu ba bungi bakenza luendu pamue, pamu’apa bualu bavua babapeshe bujitu ebu kudi bisumbu bishilangane. Kakuyi mpata, tshisumbu tshinene tshia nunku tshivua kabidi mua kufila bukubi butambe bukole.
Alistâko uvua ne diakalenga dinene mu dishindikija Paulo kumbukila ku Grèce too ne ku Yeruzaleme. Kadi, luendu luvua lulonda luvua ne bua kubangata kumbukila ku Yudeya, mu njila muonso amu too ne ku Roma.
Luendu batangile ku Roma
Bua musangu eu nsombelu ivua mishilangane bikole. Bakavua bakuate Paulo mu Kezareya munkatshi mua bidimu bibidi, yeye kulomba bua kulumbulula kumpala kua Kezare, ne bavua ne bua kumutuma ku Roma musuika nkanu. (Bienzedi 24:27; 25:11, 12) Teta mua kuela meji muvua balunda ba Paulo bumvue. Luendu lua difumina ku Kezareya batangile ku Roma luvua mua kuikala lule ne lupampakaji, ne bipeta kabiyi kubabidila. Nnganyi uvua mua kuya nende bua kufila dikuatshisha ne diambuluisha? Bakasungula bantu babidi anyi buobu bine bakadifila bu bena budisuile. Bavua Alistâko ne Luka, mufundi wa mukanda wa Bienzedi.—Bienzedi 27:1, 2.
Mmunyi muvua Luka ne Alistâko mua kubuela mu mazuwa amue mu tshitupa tshia kumpala tshia luendu batangile ku Roma? Mufundi wa malu a kale Giuseppe Ricciotti udi uleja ne: “Bantu aba babidi bakabuela mu mazuwa muntu pa buende bu bena luendu . . . anyi, pamu’apa bavua babanyishile bua luse lua mfumu wa basalayi wakadingidija muvuaye ubangata bu bapika ba Paulo, bualu mikenji ivua yanyishila muena Roma bua kuikalaye muambuluisha kudi bapika babidi.” Bushuwa Paulo wakakola ku muoyo bua dikalapu diabu ne dikankamija diabu!
Luka ne Alistâko bakaleja dinanga diabu bua Paulo bafuanyike kufua buobu bine. Bushuwa, bavua mu nsombelu wa njiwu ya lufu pavuabu, ne muinabu muena buloko, bapueke ne mâyi mu tshidiila tshia Malte.—Bienzedi 27:13–28:1.
‘Muena lukanu’ pamue ne Paulo
Pavua Paulo mufundile bena Kolosai ne Filemona mikanda yende mu 60-61 B.B., Alistâko ne Luka batshivua nende mu Roma. Mbatele Alistâko ne Epafrase bu ‘bena lukanu’ pamue ne Paulo. (Kolosai 4:10, 14; Filemona 23, 24) Pa nanku, bua tshikondo kampanda, mbimueneke ne: Alistâko wakumvua pende nkanu ya buloko bua Paulo.
Nansha muvua Paulo muikale muena buloko mu Roma munkatshi mua bidimu bipite pa bibidi, bakamuanyishila bua kusombaye mu nzubu wende uvuaye ufutshila bikala bamulame, muvuaye mua kumanyishila lumu luimpe kudi bavua bamukumbula. (Bienzedi 28:16, 30) Alistâko, Epafrase, Luka, ne bakuabu bakasadila Paulo tshikondo atshi, bamuambuluisha ne bamukuatshisha.
“Diambuluisha dikoleshi”
Panyima pa dikonkonona bitupa bishilangane bidi Alistâko umueneka mu muyuki wa Bible muenzeja ku spiritu, ntshimfuanyi kayi tshidi tshikuluila mu meji? Bilondeshile mufundi W. D. Thomas, Alistâko “mmusunguluke bu muntu uvua mua kuakama buluishi ne kupatukamu ne ditabuja dikale dijima, ne dipangadika diende dia kuenza mudimu kakuyi ditekesha. Mmusunguluke bu muntu uvua munange Nzambi ki ng’anu mu matuku mimpe, pavua dîba ditue nkombe, kadi kabidi mu ntatu ne mu mpepele mikole.”
Paulo udi wamba ne: Alistâko ne bakuabu bavua “diambuluisha dikoleshi” (mu tshiena-Greke, pa·re·go·riʹa) kudiye, mmumue ne: mpokolo wa disulakana. (Kolosai 4:10, 11, NW) Nenku pa kusamba ne kukankamija Paulo, Alistâko uvua mulunda wa bushuwa mu bikondo bia dikenga. Dikala pamue ne mupostolo ne didia nende bulunda munkatshi mua bidimu bia bungi bivua ne bua kuikala bualu budi busankisha bikole ne bupetesha bubanji bua mu nyuma.
Katuena pamu’apa mua kudimona mu nsombelu ya buôwa anu bu ivua Alistâko mupete. Nansha nanku, bulamatshi bua muomumue buleja bana babu ne Kristo ba mu nyuma ne bulongolodi bua Yehowa budi ne mushinga bua aba bonso badi mu tshisumbu tshia Buena-nkristo lelu’eu. (Fuanyikija ne Matayo 25:34-40.) Bidi pamu’apa se: ku tototo nansha ku ndandanda batendeledi netu batudi bamanye nebapete buluishi anyi dikenga, pamu’apa bua madilu, masama, anyi ntatu mikuabu. Pa kulamatangana nabu ne kubambuluisha, kubasamba ne kubakankamija, tudi mua kupeta disanka ne kudileja mutudi balunda bena bulamatshi.—Fuanyikija ne Nsumuinu 17:17; Bienzedi 20:35.