Ntshinyi tshidi tshifikila bansonga?
NGUMU mimpe anyi ngumu mibi—nyepi yudi musue kuteleja kumpala? Padibu bela bantu lukonko elu, bavule badi basungula bua kuanji kuteleja ngumu mibi, batekemene se: ngumu mimpe neyinenge mu lungenyi.
Patudi tukonkonona tshidi tshifikila bansonga, anji tangila nsombelu udiku lelu’eu. Pa tshibidilu bakulumpe badi bamba mudi bansonga ba lelu kabayi bu bansonga ba kale. Ku lunga luseke, bansonga badi batontolola lungenyi kayi luonso lua se: kabena bakumbanangana ne mêyi-makulu a nsombelu wa matuku mashale. Nansha nanku, bajoji binenke ba nsombelu wa bantu badi bitaba ne: bansonga ba lelu mbashilangane ne ba kale.
Mbashilangane ku tshinyi?
Nansha mudi pa tshibidilu bantu bela meji ne: bansonga badi ne bua kuikala ne bikadilu bimpe, kujingulula bujitu buabu, ne kuikala ne kanemu bua bakuabu, malu adi enzeka misangu mivule adi kule ne ngenyi eyi. Bilondeshile dikonkoloja kampanda dipatula mu tshikandakanda tshia The Independent tshia ku Londres, bansonga badi benda “bakolesha ‘lungenyi lupialupia lua buntomboji’ bua kuluisha bulongolodi ebu budibu bamona bubazengeje bikole.” “Lungenyi [elu] lupialupia lua buntomboji” ludi lumuenekela ku se: bansonga bakese ba lelu’eu mbasue kudiangata bu “bena meji ne bambudi ba majitu abu.” Kadi badi mua kuangatshibua bu “bena luonji ne kabayi kumanya muikalabu.”
Tshilejilu, mu Grande-Bretagne bibawu bidi bimanyike—bivule bia kudibi bivua bibunda kudi bansonga—biakavula misangu dikumi pankatshi pa 1950 ne 1993. Ditamba kunua bintu bia lulengu ne maluvu makole ndivule anu bu mudi bibawu ebi bivule. Tshikandakanda tshia The Times tshia ku Londres tshidi tshiamba ne: mu tshine tshikondo atshi, matunga malubuluke pabuipi ne onso mmamone “didiunda dinene dia mikodi ya lungenyi ne ya mu nsombelu munkatshi mua bansonga kubangila ku Mvita Mibidi ya Buloba bujima.” Bilondeshile David J. Smith, profesere wa malu a bibawu, mikodi eyi “ki mmisuikakaja ku bupele anyi ku bubanji budi buenda buvula mu mushindu mumvuike.” Dikebulula didi dileja ne: kudi kumueneka mpindieu dishilangana dinene pankatshi pa bansonga ne bakulumpe.
Lelu’eu bana ne bansonga badi bapampakana bikole. Diteta mua kudishipa anyi didishipa dine mbilue kutangalaka miaba yonso. Tshikandakanda tshia Herald tshia mu Glasgow tshidi tshiamba ne: diteta mua kudishipa dienza kudi bana ba bidimu bishadile ku 12 mu ditunga dia Écosse, ndivule misangu ibidi mu bidimu bishadile ku dikumi. Bana bakadi batantamane badi balekela dipanga ditekemena dibafikisha ku njila umue-umue eu. Tshidi tshiela nseka ne: “Didi tshipeta tshia ndekelu tshia divulangana dia masama a mpala munkatshi mua bansonga didi difuanyike kupita midimu idibu benda balongolola bua kubambuluisha.”
Wa kudiula nnganyi?
Mbipepele bua bakulumpe kudiulabu bansonga bua mmuenenu yabu “mipambuke.” Kadi, mu bulelela buonso, bakulumpe kabenaku ne bujitu bunene mu bidi bifikila bansonga lelu’eu anyi? Bua kumvuija nsombelu eu mupambuke, batu batela dibasuya, kalèngù ka baledi, ne dipangika dia bantu ba tshitembelu badi bansonga mua kueyemena. Profesere Sir Michael Rutter, mfumu wa Tshibambalu tshia mu Grande-Bretagne tshia Makebulula a luondapu lua masama a mpala a bana, udi wamba ne: “Dibungama dikole mu bantu ba bungi nditangalake anu bu muvuadi mu bidimu 30 bishale.” Udi usakidila ne: “Kadi, dimueneka diadi munkatshi mua bana ne bansonga bakole ndibande bikole. . . . Kakuena mpata bua se: dikosoloka dia mêku didi diambuluisha padi mu bualu ebu; ki ng’anu dishipa dia dibaka, kadi nsombelu ya pa tshibidilu ya dipanga kumvuangana ne ya tshimvundu munkatshi mua bakulumpe.”
Mukebuludi mukuabu udi wamba ne: bansonga badi benda “babenga bilele bia kale.” Bua tshinyi? “Bualu bilele ebi kabienaku buabu buobu nansha.” Angata tshilejilu tshia mmuenenu mishintuluke pa bidi bitangila mudimu wa balume anyi wa bakaji. Bansongakaji ba bungi badi bangata ngikadilu ya balume ya luonji ne ya tshinyangu, eku bansongalume bangata ngikadilu ya bakaji. Ndishilanganapu kayi ne bilele bia kale!
Kadi bua tshinyi tudi tumona mpindieu mashintuluka manene a nunku? Ne ndumu luimpe kayi ludiku lelu’eu bua bansonga? Mmunyi mudibu mua kupeta matuku atshilualua mashindame? Tshiena-bualu tshidi tshilonda tshidi tshifila mandamuna a nkonko eyi.