Bansonga bikale ne matuku atshilualua mashindame
“BUALU [bua dibambidika bakaji] budi bukuatshisha buôwa ne bunyingalaja butu kabuyi buanji kuenzeka”—ke muvua nzuji mulombodi mu tshilumbu kampanda tshia matuku mashale aa mumvuije dibunda tshibawu edi. Dingumba dia bansongalume muanda-mukulu, ba bidimu kubangila ku 14 too ne ku 18, divua dialamine mukaji kampanda muendakanyi mu tshitupa kansanga tshia tshimenga tshia Londres. Bakamubambidika, kumunyangabu misangu ne misangu, ne pashishe kumuimanshabu mu musulu uvua pabuipi apu, nansha muakambaye ne: kavua mumanye mua kuowela. Mu mushindu mumvuike, mamu wa umue wa ku bansongalume aba wakamba ne: wakasama pakalondaye ngumu mileja ku TV bua tshivua muanende muenze.
Bia dibungama, bualu ebu budi buleja malu adi enzeka lelu’eu mu nsangilu wa bantu. Tshikisu ntshilue tshilele, bikala mu dibunda bibawu, mu diluangana kumbelu, anyi mu makokangana a bisa mu matunga a Balkan, a pankatshi ne a ku Ouest kua Afrike, ne mu miaba mikuabu. Bansonga badi bakola mu nsombelu ya nunku, anyi batu bumvua bakula bua bualu buayi. Nenku, kabiena bikemesha mudi bavule balua bena mutu mukole, kabayi ne “disuangana dia ku tshilelelu,” ne “kabayi ne didikanda.”—2 Timote 3:3, NW.
“Bia tshikisu”
Pavua Paulo mupostolo muena nkristo mufundile mukulu nende Timote mukanda wende muibidi, Roma uvua bukokeshi bunene bua buloba bujima. Tshikisu ne tshinyangu bivua bitua bipela mu bipalu bia manaya bia bena Roma. Pabi, Paulo wakadimuija ne: mu matuku atshivua alua, bikondo bivua ne bua kulua “bikole mua kupita nabi.” (2 Timote 3:1, NW) Bidi bikoka ntema, muaku wa tshiena-Greke ùdì umvuija bikondo ebi bu “bikole mua kupita nabi” udi umvuija kabidi mudibi “bia tshikisu.” Bidimu bipite pa 30 kumpala, bualu kampanda buenzeke mu mudimu wa pa buloba wa Yezu budi buleja tshivua tshikebeshe ndambu wa tshikisu mu tshikondo tshiende.
Yezu utshivua ufikilaku ne buâtu ku muelelu wa ku Est kua Mbuu wa Ngalileya. Anu utua makasa panshi, kutuilanganaye ne bantu babidi. Tshilunji tshiabu tshia luonji ne diela mbila tshiakaleja patoke se: kuvua bualu kampanda bupite bubi munda muabu. Bavua “ba tshikisu tshipite,” bushuwa bakuata kudi ba-demon.a Mbila ivuabu bela ivua ifumina kudi spiritu mibi ivua yenzeja bienzedi biabu bia tshinyangu. Bantu aba bakela mbila ne: “Muana wa [“Nzambi,” NW], butudi nebe mbunganyi? Udi muvue apa bua kutukengesha diba kadiyi dianji kukumbana anyi?” Spiritu mibi ivua mikuate bantu babidi aba ivua mimanye bimpe se: Nzambi ukavua mumane kujadika dîba diakumbajilaye ba-demon dilumbuluisha diende. Ebi nebiumvuije kabutu kabu ka kashidi. Kadi too ne dîba adi, bavua benda batumika ne makokeshi abu mapite a bantu mu dijula tshinyangu tshia tshikisu. Anu tshishima tshienza kudi Yezu bua kuipata ba-demon abu ke tshiakapesha bantu babidi abu disulakana.—Matewuse 8:28-32, MMM; Yuda 6.
Padi lelu’eu bantu, kukonga ne bansonga, benza malu bu bapale, tudi ne bua kuvuluka bualu abu. Bua tshinyi? Bualu mu siekele eu wa 20, tudi tupeta njiwu ya muomumue, bu mudi mukanda wa ndekelu wa mu Bible wa Buakabuluibua umvuija: “Diakabi kudi buloba ne mbuu, bualu Diabolo wapueki kunudi muikale ne tshiji tshikole, bu mudiye mumanye ne: udi ne lupolo luîpi lua tshikondo.” (Buakabuluibua 12:12, NW) Suaku ubambishe ne: dipuekeshibua milongo edi dia Satana didi dilua pamue ne “tshiji tshikole” bualu mmumanye se: tshikondo tshiende ntshîpi.
Mu dibundangana
Anu bu mutukadi bambe misangu mivule mu tshibejibeji etshi, mu tshidimu tshia 1914 bakateka Kristo Yezu mu nkuasa wa bumfumu mu diulu bu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Yezu wakajukila diakamue Satana, muena lukuna munene wa Nzambi. Nenku, Diabolo ne ba-demon bende bakipatshibua mu diulu ne mpindieu ntema yabu mmitangija ku buloba ebu. (Buakabuluibua 12:7-9) Ne bu mudi buenzeji buende bukepesha bikole, Satana “udi wendakana bu nyama wa ntambue udi ukungula, ukeba bantu ba kudieye.” (1 Petelo 5:8) Mbanganyi badiye mua kukuata bipepele? Kabienaku biumvuike ne: nebikale nangananga aba badi babule dimanya dia malu a mu nsombelu ne malanda a mu bantu anyi? Nenku lelu’eu bansonga ke badi Diabolo wipatshila. Mu mijiki yabu mivule ne mu bipatshila biabu bua didiolola, badi banayila mu bianza mene bia mubenzeji eu muena budimu udi kayi umueneka.—Efeso 6:11, 12.
Nansha padi bansonga bateta mua kuenza bualu kampanda buimpe mu nsombelu wabu, kabena balubuluka. Katshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima yajika, mu matunga a bungi avua kumpala mu mvita bantu mbatete mua kufuta tshia-nshinta pa kupetesha mêku abu nsombelu wa bubanji. Mpetu ya ku mubidi, didiolola diele kalele ne dijikija lutetuku mbilue kuikala bipatshila binene. Bu tshipeta, bavule mbamone makenga. Paulo wakadimuija Timote ne: ‘Buobu badi basue kuikala babanji badi bapona mu kutetshibua kua munda ne mu buteyi ne mu nkuka ya bungi idi mipote ne idi ibanyanga . . . Bualu bua lukuka lua biuma ludi muji wa malu mabi a mishindu yonso; bidi bantu bakuabu badikebela ne . . . bakadisunsula mubidi wonso ne tunyinganyinga tua bungi.’ (1 Timote 6:9, 10) Pa tshibidilu, tudi tumona bena mu nsangilu wa lelu wa bantu banangi ba bintu basunsuke ne tunyinganyinga tua malu a bubanji, a mfranga ne a mpampakenu. Munkatshi muabu mudi bansonga bavule, bakuatshike mu ngenzelu eu wa muena lukuna munene wa Nzambi.
Kadi diakalenga, kudi lumu luimpe. Ne ludi lutangila bansonga, aba badi ne ditekemena dia matuku atshilualua mashindame kumpala kuabu. Mmunyi mudibi mua kuenzeka?
Kebayi nenupete
Bansonga bavule badi ne bipatshila bia bunême. Badi babenga mêyi-makulu adi anyanga adi matangalake munkatshi mua bakulumpe. Badi banyingalala bua dipangika dia kulumbuluisha kuakane ne ngikadilu kayi wa luse wa bena tshididi bazukidi ba bukokeshi ne bangenda-mushinga. Biwikala nsonga, bumue eu ke mushindu uudi umvua.
Tshilejilu, tangila Cedric, nsongalume ukadi mutantamane muena malu adi bushuwa kaayi a pa buawu.b Patshivuaye muana, uvua ne buôwa bua bungi, utshina ne lufu. Uvua udikonka bikala muoyo utu ne tshipatshila. Bu muakapangaye kupeta mandamuna a nkonko yende pakavuaye ne bidimu bu 15, wakaditua pamue ne bakuabu bansonga basaki ba ngenyi mu dinana meji pa bidi bitangila tshipatshila tshia muoyo. Udi uvuluka ne: “Tuvua tunua bintu bia lulengu ne tusomba mêba mulongolongo tuyukila. Tuvua tuela meji ne: bantu bonso bavua bela meji anu bu tuetu, kadi nansha umue kakapeta mandamuna.”
Anu bu bansonga bavule, Cedric uvua ujinga bikole tshintu kampanda tshidi mua kusankisha. Dinua patupu bintu bia lulengu kadiakamusankisha. Katupa aka, kudituaye mu buivi ne mu dipanyisha bintu bia lulengu. Wakatungunuka ukeba amu bintu bipiabipia bivua mua kumusankisha. Wakatuadija kuiba bilondeshile bivuabu bamulomba. “Mvua nsanka bikole mu dienza nunku,” ke mudiye ujadika. “Kadi tshiakangataku tshintu tshia muntu wa patupu nansha. Pamvua ngiba mashinyi kampanda, mvua ngashiya amu bimpe. Pamvua mpawula magazen, mvua ngenza nunku anu muaba umvua mumanye se: uvua mufutshila mfranga ya bukubi. Ebi bivua bingambuluisha bua kubingisha bimvua ngenza.” Ndekelu, bakatua Cedric bianza e kumuelabu mu buloko.
Cedric udi uvuluka ne: “Mark, muena buloko nanyi, wakayukila nanyi. Pakamonaye nkuruse munene musala kuulu kua diboko dianyi, wakankoka tshimvua muditapile lusalu elu. Wakela meji ne: luvua ne bua kuikala kundi ne mushinga wa bungi mu malu a ntendelelu.” Mbingu mikese panyima, Mark wakapesha Cedric mukanda wa Udi mua kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba bukudimuna mparadizu.c “‘Udi mua kuikala ne muoyo wa kashidi’—miaku ayi mikese yakankemesha diakamue. Abu ke bualu butuvua tuyukila misangu yonso, kadi katshia katuakafikaku ku bualu buine.” Panyima pa miyuki mivule ne Ntemu wa Yehowa uvua ukumbula bena buloko, Cedric wakafika ku dijingulula se: tshivuaye ulumbila tshivua mua kupeteka—kadi anu pa kulonda njila wa Nzambi.
“Diakamue pangakalekela kudisangisha ne balunda banyi ba kale, ngakalubuluka lukasa,” ke mudi Cedric wamba. Dilubuluka diende mu ngumvuilu ne mu dijingulula malu avua atangila diakalenga kabivua bipepele. Udi wamba ne: “Ntshidi anu ngenza madikolela. Ndi ne bua kutabalela mushindu undi ngela meji.” Eyowa, Cedric mmumvue mpindieu ne: dikala musaki wa ngenyi diakamufikisha mu buteyi bua Diabolo, wela meji ne: bipatshila biende bivua anu mua kukumbana pa kuditua mu midimu idi ishindamena pa bintu bidi bisankisha.
Diakalenga, Cedric ukadi mupatuke mu buloko, ne mmusombe bimpe ne bakuabu badi bapete tshivuabu benda bakeba. Udi mpindieu umue wa ku Bantemu ba Yehowa, muikale ne ditekemena dia muomumue nabu dia kuikala ne muoyo mu Mparadizu panu pa buloba. Mmutekemene kabidi ndekelu wa buenzeji bua Satana mu mishindu yabu yonso.
Bushuwa, ki ng’anu bansonga badi bu Cedric badi ne matuku atshilualua mashindame; bakuabu mbakolesha kudi baledi batshinyi ba Nzambi, bakabueja munda mua bana babu dinanga dia bulelela bua mu Bible.
Diyisha dia buena Nzambi didi dipatula makasa
Mukalenge Solomo muena meji wa kale wakafunda ne: ‘Yisha muana mu njila udiye ne bua kuendela, nunku pakoleye, kêna umukamu.’ (Nsumuinu 22:6) Ebi mbilelela pa kutangila bansonga bavule bakasungula ne anyima mujima bua kulonda mêyi-makulu a mu Bible.
Sheila, Gordon, ne Sarah bakenza nunku. Badi bavuluka ne: baledi babu bavua batua mushinga wa bungi ku ditumikila dîyi-dituma dia Kristo dia ‘kuya kuvuija bayidi’ pa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge. (Matayo 24:14; 28:19, 20) “Mu mapangadika onso atuvua ne bua kuangata, meme ne Mamu tuvua tuambilangana ne: ‘Ebi nebikale ne buenzeji kayi pa mudimu wa diyisha?’” ke mudi Sheila uvuluka. “Tuakalekela bipatshila bia bungi bu tshipeta tshia ngelelu eu wa meji,” ke mudiye witaba, usakidila ne: “kadi tuakapeta mabenesha!” Nansha ku dilolo kua matuku male mapitshisha mu dikumbula nzubu ya bantu ne lumu luimpe, Sheila ne mamuende bavua bapingana kumbelu benda bimba. Udi wamba ne: “Disanka dianyi divua diûle tente. Ndi ngumvua disanka adi nansha mpindieu.”
Gordon udi uvuluka mêba mavule a disanka a mu Disambombo ku dilolo. Udi wamba ne: “Bavua bambikila ku nzubu ya bakulu ba tshisumbu, kutuvua tuelangana nkonko ne tuenza mayuki adi akuatshisha. Bavua batukankamija bua kukuata mvese ya mu Bible ku muoyo, kuakula bipepele pa biena-bualu bia mu Mifundu, kulonda bualu kampanda bumona mu buambi, ne kulonga muvua mudimu wa Bukalenge wenda udiunda. Malu onso aa akangambuluisha bua kuasa bishimikidi bimpe ne bua kudima dinanga bua Yehowa Nzambi.”
Sarah udi uvuluka ne disanka mêba a dilolo mapitshisha pamue ne Bantemu bakumbudi. “Tuvua tudia pamue. Pashishe bua kujikija dituku adi, tuvua tuimba piano, pamue ne aba bavua bimba misambu ya Bukalenge bua Nzambi. Bushuwa mijiki yakatuambuluisha bikole, nangananga mu bidimu bietu bia dilonga tulasa, bualu ivua itupesha mushindu wa kuenza malu pamue bu bena dîku.”
Bushuwa, bansonga bonso badi bakeba mua kusankisha Yehowa kabatu ne nsombelu mimpe ya mu dîku. Kadi, ditantshila bikole mêku makuabu a Bantemu ba mu tshisumbu didi dibapesha bukubi ne ngumvuilu wa dikala ne ba-wetu.
Keba bishimikidi bishindame bua matuku atshilualua
Lelu’eu bansonga badi ne bua kusungula. Badi mua kutungunuka ne bulongolodi ebu bubi bu mudibu butangile ku kabutu mu “dikenga dinene” dilualua didianjila kumanyisha kudi Yezu. Peshi badi mua ‘kujadika ditekemena diabu mu Nzambi, bua . . . batumikile mikenji yende,’ bu muakimba Asafe, mufundi wa misambu muenzeja kudi spiritu. Ditumikila Nzambi nedibepule ku dilua “mulongo wa bena tshitshu ne batomboki, mulongo wa bantu bakadi kabayi ne mitshima yabo mitantamane, ne bakadi ne nyuma yakadi kayiyi mieyemene Nzambi.”—Matayo 24:21; Musambu 78:6-8.
Mu buloba bujima, mu bisumbu bipite pa 80 000 bia Bantemu ba Yehowa, neusanganemu bansonga bavule baudi mua kukatshila. Mbalonde mubelu uvua Paulo mupeshe nsongalume Timote bua ‘kuenzela bakuabu bimpe, kuikala ne bubanji bua bienzedi bimpe; badilongolole bua kupangana bintu; basue kuikala ne bakuabu luse; badibutshile bidi bitekibua bimpe bua matuku alualua.’ Bu tshipeta, mbalamate mpindieu “muoyo udi muoyo wa bushu[w]a mene.” (1 Timote 6:18, 19) Manya bivule pa bena nkristo balelela aba mu dibuela mu bisangilu biabu. Apu neupete pebe ditekemena dia matuku atshilualua mashindame.
[Mêyi adi kuinshi]
a Muaku “-a tshikisu” ndikudimuna dia muaku wa tshiena-Greke wa muomumue mutumika nawu mu Matewuse 8:28 (MMM) ne mu 2 Timote 3:1.
b Mêna mmashintulula.
c Mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
Spiritu mibi ivua mu nyima mua bantu “ba tshikisu tshipite” bavua Yezu muondape
[Tshimfuanyi mu dibeji 8]
Diunguija “bidi bitekibua bimpe bua matuku alualua”