TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/5 dib. 24-27
  • Udi mua kudiunda mu nyuma

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi mua kudiunda mu nyuma
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Yehowa utu ukolesha basadidi bende
  • “Vulayi bumuntu bukulukulu”
  • Bu “kadilu” munda muetu
  • Bu basakisha ne tshiamu
  • Kabingila kimpe bua kudiunda mu nyuma
  • Udiku umona mushinga wa kuya kumpala mu malu a mu nyuma anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
  • Bansonga, tungunukayi ne kuya kumpala panyima pa batismo wenu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Tungunuka ne kudiunda mu nyuma!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/5 dib. 24-27

Udi mua kudiunda mu nyuma

BITU bikole bua kujingulula mushinga mulelela. Ke mutubi bua mbongo. Nansha mutu dibue dia mbongo disonga dibalakana, edi didi kadiyi disonga ditu dikenka anu kakese. Nansha nanku, munda mua mbongo udi kayi musonga mudi mufila ditekemena dilelela dia kupeta dibue dilenga dia mushinga mukole.

Mu mishindu ya bungi bena nkristo mbafuanangane ne mbongo kayiyi misonga. Nansha mututshidi kule ne bupuangane, tudi ne mushinga munda muetu udi Yehowa wanyisha. Bu mbongo, buonso buetu tudi ne ngikadilu misunguluke. Ne yonso wa kutudi udi mua kudiunda kabidi mu nyuma bituikala ne dijinga adi mu mutshima. Badi mua kuseneja bumuntu buetu, bua kumonabu mua kubalakana bikole bua butumbi bua Yehowa.​—1 Kolinto 10:31.

Kunyima kua bamane kumukosa ne kumusonga, batu bateka mbongo mu muaba udi ukolesha ngikadilu yende ya dibalakana. Bia muomumue, Yehowa udi mua kutumika netu mu miaba anyi mu midimu mishilangane ‘bituavuala bumuntu bupiabupia buvua bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne bulamatshi bilelela.’​—Efeso 4:20-24, NW.

Didiunda dia mu nyuma dia mushindu’eu kadiena mua kulua ku tshilelelu, anu bu mutu mbongo mu ngikadilu wende wa ku tshifukilu kayi utamba kubalakana bu dibue dia mushinga mukole. Bidi mua kutukengela kumbusha bumue butekete butshidi butulamate, kuakaja mmuenenu wetu bua bidi bitangila diambula majitu, anyi mene kudienzeja bua kulekela tshilele kampanda tshia mu nyuma. Kadi tudi mua kudiunda bituikala bushuwa basue bua kuenza nanku, bualu Yehowa Nzambi udi mua kutupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu.”​—2 Kolinto 4:7, NW; Filipoi 4:13.

Yehowa utu ukolesha basadidi bende

Kusonga mbongo kutu kulomba dishindika didi difuma ku dimanya dijalame, bualu diakamue bamane kukosa tshitupa tshia mbongo udi kayi musonga, pa tshibidilu tshitupa atshi ntshijimine. Bitupa bia mushinga mukole​—imue misangu wa bia pa lukama 50 bia dibue dikena disonga—​badi ne bua kubikosa bua kupatula tshimfuanyi tshidibu natshi dijinga. Tuetu petu tudi tukengela dishindika didi difuma ku dimanya dijalame bua kumona mua kusonga bumuntu buetu ne kudiunda mu nyuma. Nangananga tudi ne bua kuikala ne dishindika dia se: Yehowa neatupeshe bukole.

Kadi tudi mua kudiumvua katuyi bakumbane anyi kuela meji ne: katuena mua kuenza bivule. Kale, basadidi ba Nzambi ba lulamatu bavua bumvua nanku imue misangu. (Ekesode 3:11, 12; 1 Bakelenge 19:1-4) Pakamusungula Nzambi bua kuikalaye “muprofete wa bisamba,” Yelemiya wakamba ne: “Mona tshiena mua kuakula bimpe, bualu bua ntshidi anu muana.” (Yelemiya 1:5, 6) Kadi, nansha muvuaye mudilaminyine, Yelemiya wakalua muprofete wa dikima wakafila mikenji ya buludi kudi bantu bavua bena luonji. Mmunyi muvua bualu ebu mua kuenzeka? Wakalonga mua kueyemena Yehowa. Yelemiya wakafunda pashishe ne: ‘Muntu udi weyemena Yehowa ne udi ubala Yehowa nkayende bu tshieyemenu tshiende, udi ne disanka.’​—Yelemiya 17:7; 20:11.

Bia muomumue, lelu’eu Yehowa udi ukolesha aba badi bamueyemena. Edward,a tatu wa bana banayi uvua ne lujoko mu didiunda mu nyuma, wakamona bualu ebu buikale bulelela. Udi umvuija ne: “Mvua muikale Ntemu wa Yehowa bidimu tshitema, kadi mvua anu muimane kaba kamue. Tshilumbu tshivua se: tshivua mutambe kusakibua ne tshivua ne dieyemena. Mumane kuya mu ditunga dia Espagne, ngakadimona mu tshisumbu tshikese tshivua ne mukulu anu umue ne musadidi wa mudimu umue. Pa kumona dikengela, mukulu eu wakandomba bua kuenza midimu ya bungi. Mvua nzakala pamvua ngenza miyuki yanyi ya kumpala ne midimu ya mu bisangilu. Kadi, ngakalonga mua kueyemena Yehowa. Misangu yonso mukulu eu uvua ungela ka-lumbandi ne umpesha mibelu ya meji bua kuyilengeja.

“Pine apu, ngakavudija mudimu wanyi wa budimi ne ngakafila buludiki buimpe bua mu nyuma mu dîku dianyi. Bu tshipeta, bulelela buvua ne mushinga wa bungi bua dîku dijima, ne ngakadiumvua musankishibue bikole bitambe. Ndi mpindieu musadidi wa mudimu, ne ndi ngenza mudimu mukole bua kudima ngikadilu ya mutangidi muena nkristo.”

“Vulayi bumuntu bukulukulu”

Anu bu muakajingulula Edward, didiunda dia mu nyuma didi dilomba kueyemena Yehowa. Kudima “bumuntu bupiabupia” bufuane bua Kristo kudi kabidi ne mushinga. Mmunyi mutudi mua kuenza bualu ebu? Tshidia tshia kumpala ntshia ‘kuvula’ ngikadilu ya bumuntu bukulukulu. (Kolosai 3:9, 10, NW) Anu mutubu ne bua kumbusha bilema, bu mudi bia muinshi mua buloba bidi kabiyi ne mushinga, pambidi pa mbongo udi kayi musonga bua kumuvuija dibue dia mushinga mukole didi dibalakana, nenku tudi ne bua kumbusha mmuenenu ya ‘malu a pa buloba’ bua se: bumuntu bupiabupia buetu bukenke.​—Galatia 4:3.

Mmuenenu umue wa mushindu’eu ndidilaminyina bua kuitaba majitu ne buôwa bua se: nebatulombe bia bungi bipitshidile. Bushuwa, majitu adi umvuija mudimu, kadi mmudimu udi usankisha. (Fuanyikija ne Bienzedi 20:35.) Paulo wakitaba ne: bulamate kudi Nzambi budi bulomba bua ‘tuenze mudimu mukole ne tutshinte.’ Wakamba ne: tudi tuenza nunku ne disanka dionso “bua tuakutekemena Nzambi udi ne muoyo,” utu kayi upua muoyo mudimu utudi tuenzela bena nkristo netu ne bantu bakuabu.​—1 Timote 4:9, 10; Ebelu 6:10.

Amue mabue a mbongo atu ne “bilema” bia katshia ku dienzeka diawu ne badi ne bua kuasonga ne ntema. Kadi, ku diambuluisha dia tshiamu tshidibu balonga natshi ngikadilu ya mbongo tshibikila ne: polarimètre, muntu utu usonga udi mua kumona muaba udi tshilema ne udi mua kulengeja bimpe dibue edi. Pamu’apa tudi ne tshilema kampanda tshia munda, anyi butekete bua bumuntu, bua nsombelu wetu wa kale peshi bua bualu kansanga budi bulubakaja. Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Tshia kumpala, tudi ne bua kuitaba lutatu elu ne kupangadija bua kulutshimuna mu mushindu udi umueneka. Bushuwa tudi ne bua kupuila Yehowa bujitu buetu mu masambila, padiku mushindu kukeba kabidi diambuluisha dia mu nyuma kudi mukulu muena nkristo.​—Musambu 55:22; Yakobo 5:14, 15.

Tshilema tshia munda bu etshi tshivua ne buenzeji kudi Nicholas. Udi umvuija ne: “Tatu uvua kanuayi, ne wakatutatshisha meme ne muanetu wa bakaji. Pangakajikija kalasa, ngakabuela mu busalayi, kadi katupa kîpi lungenyi luanyi lua buntomboji luakambueja mu lutatu. Bamfumu ba basalayi bakangela mu buloko bua dipana dia bintu bia lulengu, ne munga musangu ngakanyema mudimu. Ndekelu wa bionso, ngakumbuka mu busalayi, kadi mvua anu ne lutatu. Nansha muvua nsombelu wanyi muikale wa tshimvundu bua dinua bintu bia lulengu ne dinua dipitshisha dia maluvu, mvua nsankidila Bible ne njinga bikole bua kuikala ne tshipatshila mu nsombelu. Ndekelu wa bionso, ngakapetangana ne Bantemu ba Yehowa, meme kushintulula nsombelu wanyi ne kupeta bulelela.

“Kadi, biakalomba bidimu bivule kumpala kua kuitaba ne kujikija tshilema kampanda mu bumuntu buanyi. Tshivua musue bukokeshi ne mvua ne luonji pavuabu bampesha mubelu. Nansha mumvua musue bua Yehowa kutumikaye nanyi tshishiki, butekete ebu buvua tshipumbishi. Ndekelu, ne diambuluisha dia bakulu babidi ba lumvu, ngakitaba lutatu luanyi ne meme kutuadija kutumikila mibelu yabu ya dinanga ya mu Mifundu. Nansha mutu tshiji tshilakuka ku misangu, mpindieu ndi mutuyishe ngikadilu wanyi wa buntomboji. Ndi ne dianyisha dia bungi bua mushindu udi Yehowa uya nanyi mu lutulu ne bua diambuluisha dia dinanga dia kudi bakulu. Bua didiunda dianyi dia mu nyuma, mbanteke bu musadidi wa mudimu matuku mashale aa.”

Anu bu muakasokolola Nicholas, kushintulula mmuenenu ikadi miele miji bikole ki mbualu bupepele nansha. Tudi mua kupeta lutatu lua muomumue. Pamu’apa malu atu atamba kutulenga bikole. Tudi mua kuikala ne dibungama, anyi tudi mua kuikala tutamba kuela kashonyi pa budikadidi. Nenku, didiunda dietu mu Buena-nkristo didi mua kuikala dielela mikalu. Basongi ba mabue a mbongo batu bamona bualu bufuanangane ne bua mabue adibu babikila ne: naat. Bushuwa mmabue abidi makuatakane dibue dimue mu dienzeka dia mbongo. Bu tshipeta, mabue aa a naat adi ne mishindu ibidi ya mipimbu idi kayiyi ipetangana ne idi yenza ne: bilue bikole menemene bua kuakosa bilondeshile mipimbu eyi. Pa bidi bitutangila, tudi tusangana lungenyi lua disua kuenza luluangana ne mubidi mupange bupuangane. (Matayo 26:41; Galatia 5:17) Imue misangu tudi mua kudiumvua basakibue bua kulekela dienza madikolela onso, tuela meji ne: mu mishindu yonso dipanga bupuangane didi mu bumuntu buetu kadiena ne mushinga. Tudi mua kuamba ne: ‘Ndekelu wa bionso, dîku dianyi ne balunda batshidi bannange.’

Kadi bituikala ne bua kuenzela bana betu mudimu ne kutumbisha Tatu wetu wa mu diulu, bidi bitukengela ‘kuikala bavuija bapiabapia mu bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi’ pa kuvuala bumuntu bupiabupia. Mbiakanyine kuenza madikolela, anu bu mudibu mua kujadika kudi Nicholas ne bantu bakuabu bungi kabuyi kubala. Musongi wa mbongo mmumanye ne: tshilema tshimue tshidi mua kunyanga mbongo mujima. Bia muomumue, mu dilengulula luseke kampanda lua butekete bua bumuntu buetu, tudi mua kunyanga mmuenekelu wetu wa mu nyuma. Tshidi tshitambe kabidi bubi ntshia se: butekete bunene budi mua kutufikisha ku didishinda mu nyuma.​—Nsumuinu 8:33.

Bu “kadilu” munda muetu

Museneji wa mbongo utu ukeba bua kulama dibalakana didi munda mua mbongo. Ebi bidi bienzeka mu dilongolola nseke yende bua se: bienze tshidibu babikila ne: muanza-nkongolo. Munda mua mbongo mudi bukenke bua mekala a bungi budi butuma nsese panyima ne kumpala, bupatula nkenke idi yenza bua se: mbongo ibalakane. Bia muomumue, spiritu wa Nzambi udi mua kuikala bu “kadilu” munda muetu.​—1 Tesalonike 5:19, NW; Bienzedi 18:25; Lomo 12:11.

Kadi bidi munyi bitumvua dijinga dia kuikala basonsola mu nyuma? Mmunyi mutudi mua kupeta disonsola edi? Tudi ne bua ‘kukonkonona njila yetu.’ (Musambu 119:59, 60, NW) Ebi nebilombe bua kumanya malu adi atekeshisha lubilu luetu lua mu nyuma ne pashishe kujadika midimu ya teokrasi itudi ne bua kuipatshila ne bukole buonso. Tudi mua kukolesha dianyisha dia mu nyuma ku diambuluisha dia dilonga dia pa tshibidilu dia pa nkaya ne masambila a tshisumi. (Musambu 119:18, 32; 143:1, 5, 8, 10) Kusakidila apu, mu dilamakana ne aba badi benza mudimu mukole mu ditabuja, netukoleshe kabidi dipangadika dietu dia kusadila Yehowa ne lukunukunu luonso.​—Tito 2:14.

Louise, mukaji muena nkristo mutshikale nsonga, wakitaba ne: “Ngakela meji bua kuenza bumpanda-njila bua pa tshibidilu munda mua bidimu bibidi kumpala kua meme kuangata bushuwa mudimu wa bumpanda-njila, anyi mumanyishi wa Bukalenge wa ku dîba ne ku dîba. Kakuvua tshintu tshivua tshimpumbisha, kadi mvua mu nsombelu mulenga wa buatshiabuatshia, ne tshivua mene muenze madikolela bua kupatukamu. Pashishe tatu kufuaye mu tshimpitshimpi. Ngakajingulula mudi muoyo kauyi mukole bua kuujimija ne se: tshivua ntumika bimpe menemene ne wanyi muoyo. Nanku ngakashintulula mmuenenu wanyi wa mu nyuma, meme kuvudija mudimu wanyi ne kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Bana betu ba mu nyuma balume ne bakaji bavua batua misangu yonso ndongoluelu ya mudimu wa budimi nyama ku mikolo ne bavua bapatuka nanyi pa tshibidilu mu mudimu bavua diambuluisha dia pa buadi mu muanda eu. Ndi mulonge ne: nansha bua bimpe anyi bibi, tudi tuabanyangana malu a mushinga ne bipatshila bia banyanetu.”

Bu basakisha ne tshiamu

Mabue a mbongo mbintu bia pa buloba bitu katshia ku tshifukilu bikole menemene. Pa nanku bidi bikengela mbongo umue bua kukosa mukuabu. Ebi bidi mua kuvuluija balongi ba Bible lusumuinu ludi luamba ne: ‘Bu mudi tshiamu tshisakisha tshinga tshiamu, mbu mudi muntu [“usakisha mpala wa mukuabu,” NW].’ (Nsumuinu 27:17) Mmunyi mutubu ‘basakisha’ mpala wa muntu? Muntu udi mua kukokesha bua kusakisha ngikadilu wa mu lungenyi ne wa mu nyuma wa muntu mukuabu, anu bu mudibu mua kutumika ne tshitupa tshia tshiamu bua kusakisha muele muenza ne tshiamu tshimuetshimue atshi. Tshilejilu, bituikala ne bua kubungama bua dipangila kampanda, dikankamija dia muntu mukuabu didi mua kuambuluisha bikole. Nenku mmuenekelu wetu wa dibungama udi mua kulengela, ne tudi mua kuikala basonsola bua kubangulula mudimu wa lukunukunu. (Nsumuinu 13:12) Nangananga bakulu ba tshisumbu badi mua kuambuluisha bua kutusakisha mu ditupesha makankamija ne mibelu bia mu Mifundu bua tuetu kudilongolola. Badi balonda dîyi-diludiki diamba kudi Solomo ne: ‘Uyishe muena meji, yeye neikale ne meji mapite a diambedi; uyishe muntu muakane, yeye neadiunde mu lungenyi.’​—Nsumuinu 9:9.

Bushuwa, dishidimuna dia mu nyuma didi diangata dîba. Munkatshi mua bidimu bipite pa dikumi, mupostolo Paulo wakabanyangana ne Timote malu mamona ne mishindu yende ya ndongeshilu. (1 Kolinto 4:17; 1 Timote 4:6, 16) Dishidimuna dia mutantshi mule divua Mozese mupeshe Yoshua mu tshikondo tshia bidimu bipite pa 40 diakapetesha tshisamba tshia Izalele masanka munkatshi mua tshikondo tshile. (Yoshua 1:1, 2; 24:29, 31) Elisha wakendakana ne muprofete Eliya bidimu bu 6, upeta dilongesha dilenga bua mudimu wende uvua ne bua kunenga bidimu bu 60. (1 Bakelenge 19:21; 2 Bakelenge 3:11) Mu difila ne lutulu luonso dishidimuna didi kadiyi dikoseka, bakulu badi balonda tshilejilu tshia Paulo, Mozese ne Eliya.

Kuela ka-lumbandi ntshitupa tshia mushinga mukole tshia dishidimuna. Mêyi a dianyisha mamba ne muoyo umue bua midimu mienza bimpe anyi bua bienzedi biakanyine ka-lumbandi adi mua kusaka bakuabu ku dijinga bua kutamba kusadila Nzambi tshishiki. Diela ka-lumbandi didi dikolesha dieyemena didi, ku luadi luseke, disaka ku dienza madikolela bua kutshimuna matekete. (Fuanyikija ne 1 Kolinto 11:2.) Dikankamija bua kudiunda mu bulelela didi kabidi difumina ku dikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa diyisha Bukalenge ne midimu mikuabu mu tshisumbu. (Bienzedi 18:5) Padi bakulu bapesha bana betu ba balume bujitu mu diumvuangana ne didiunda diabu mu nyuma, bidi bipesha bantu aba dimanya dia mushinga ne pamu’apa bikolesha dijinga diabu dia kutungunuka ne kudiunda mu nyuma.​—Filipoi 1:8, 9.

Kabingila kimpe bua kudiunda mu nyuma

Batu bangata mbongo bu bintu bia mushinga mukole. Mbia muomumue ne aba badi benda badisangisha mpindieu ne dîku dia pa buloba bujima dia batendeledi ba Yehowa. Bushuwa, Nzambi nkayende udi ubabikila ne: bintu “bilengele,” anyi bintu “bia mushinga mukole,” bia mu matunga onso. (Note kuinshi kua Hagai 2:7, NW) Tshidimu tshishale bantu 375 923 bakalua Bantemu ba Yehowa batambule. Bua kuakanangana ne didiunda edi, bidi bikengela ‘kutamba kualabaja ntenta.’ Mu dilubuluka mu nyuma​—ne mu dipatshila masanka a mudimu a bena nkristo—​kudi mushindu wa kudifila mu ditabalela dia didiunda edi.​—Yeshaya 54:2, NW; 60:22.

Bishilangane ne mbongo mivule ya mushinga mukole idibu balamine mu nzubu ya dilamina bintu ne itubu bamona mu mpukapuka, mushinga wetu wa mu nyuma udi mua kukenka bikole. Ne patudi tuseneja ne tuleja pa tshibidilu ngikadilu yetu ya bena nkristo, tudi tutumbisha Yehowa Nzambi. Yezu wakabela balondi bende ne: “Butoke buenu bukenke kumpala kua bantu, bua bamone midimu yenu mimpe ne batumbishe Tatu wenu udi mu muulu.” (Matayo 5:16, NW) Bushuwa, bualu abu budi butupesha kabingila kimpe bua kudiunda mu nyuma.

[Mêyi adi kuinshi]

a Mêna mashintulula mmatumika nawu mu tshiena-bualu etshi.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu