Bamfumu bonso ba bitendelelu batu bitabuja bitubu balongesha anyi?
BAYENDE wa mukaji kampanda udi ufuma ku difua. Nsaserdose wabu udi umuambila ne: bayende kavua mutambe kuenza malu mimpe bua kuyaye buludiludi mu diulu anyi kavua mutambe kuenza malu mabi bua kumuelabu mu kapia ka inferno to. Nenku bilondeshile nsaserdose eu, bayende udi mu dinyoka too ne pakumbajaye malu-malomba bua kuya mu diulu. Udi ufila mfranga kudi nsaserdose bua enze masambila bua bayende amone mua kupatuka mu mpurgatoriyo pa lukasa. Mukamba eu udi usanka bua bualu ebu, wela meji ne: nsaserdose eu udi witaba pende mitabuja adiye witaba ne muoyo umue.
Udi wela meji ne: bivua mua kutalala mukamba eu ku muoyo bu yeye musangane ne: nsaserdose wabu kavua bushuwa witabuja dinyoka dia kunyima kua lufu anyi? Bitu bitonda bantu ba bungi bua kumvua ne: bamfumu bavule ba bitendelelu kabatu bitabuja malu a bungi atubu buobu bine balongesha to. Mu diakula bua tshiditshi tshibikila ne: “tshilumbu tshia bamfumu ba bitendelelu tshikole kupita masandi,” tshikandakanda kampanda tshiakamba ne: “Mu bamfumu ba bitendelelu mu ka-bujima, mudi bavule bakadi balekele kuitabuja dikalaku dia Nzambi anyi dilongesha dia mafutu ne manyoka peshi dibiishibua . . . mu mushindu wa se: bualu ebu mbulue bu tshitupa tshia ngelelu wa meji wa bamfumu ba bitendelelu, bienze anu bu dibungibungi.”—National Catholic Reporter.
Ekleziya mikuabu idi payi ne lutatu lua muomumue. Tshikandakanda tshia bena Australie tshidi tshimanyisha ne: dikonkoloja bamfumu ba Ekleziya wa Angleterre diakasokolola ne: bantu ba bungi “kabatu bitabuja bitupa bia nshindamenu bia ditabuja dia kuonso eku dia bena nkristo bu mudi dilela dia mukaji utshivua kamama, bishima bia Yezu ne dilua dibidi dia masiya to.”—Canberra Times.
Mufundi wa malu a bitendelelu George R. Plagenz wakebeja muvua nsaserdose kampanda mua kuambulula ne kuondo ka muoyo katoke mêyi a ditabuja avuaye yeye muine kayi witabuja. Nsaserdose kansanga wakamba ne: uvua ushintulula patupu mêyi a ditaba a ntuadijilu a: “Ndi ngitaba.” Wakamba ne: “Ntu ntuadija mêyi a ditaba aa pa kuamba ne: ‘BADI bitaba Mvidi Mukulu Tatu wa ngulu yonso . . .’” Plagenz wakabikila lubombo elu ne: “diibila dipite makuabu a mu ditunga.”
Bia dibungama, dibula ditabuja edi ne mashimi a bamfumu ba ekleziya bidi bitekesha bantu ba bungi ku muoyo bua malu a Nzambi mu ka-bujima. Kadi atshi ki ntshitupa tshimuepele tshia malu a Nzambi tshidi tshitonda lelu’eu nansha. Mbalongeshe bantu bavule badi balonda ekleziya ne: Bible n’Dîyi dia Nzambi. Nebibakemeshe bua kumvua ne: amue malongesha a mu ekleziya mitaba mutantshi mule kaatu asanganyibua mu Bible anyi? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshikonkonone tshilejilu tshimue.