Muibakila pa bishimikidi bia bampangano
MUNKATSHI mua nzubu minene ya bungi idibu bakumbula kudi ba-musua-luendu ku Roma, mu Italie, mudi Panthéon. Nzubu eu muibaka ne meji a pa buawu, wa bena Lomo ng’umue wa ku nzubu mikese idi mishale bu muvuayi mu bikondo bia kale. Mutuadija kudi Agipa bu mu 27 K.B.B., bakamuibakulula kudi Hadrien bu mu 120 B.B. Tshimanyinu tshia pa buatshi tshia nzubu eu mmusonga wende muenza tshijengu udi ne metre 43 mu bunene. Anu nzubu ya mu bikondo bietu ebi ke idi mimupite ku bunene. Ku ntuadijilu panthéon uvua ntempelo wa bampangano, “muaba wa nzambi yonso,” tshidi muaku wa tshiena-Greke tshia ku ntuadijilu umvuija. Lelu, ntempelo eu utshidi anu tshitanda tshia bena Katolike ka bena Lomo. Mmunyi muvua dishintuluka dia mushindu’eu mua kuenzeka?
Mu 609 B.B., Pape Boniface IV wakabanjija tshiakabidi ntempelo eu uvua bantu kabatshiyi kabidi badisangishilamu mutantshi mule bu tshitanda tshia “bena Kristo.” Tshikondo atshi, bavua batshipeshe dîna ne: Ekleziya wa Santa Maria Rotunda. Bilondeshile tshiena-bualu kampanda tshipatula mu 1900 mu tshikandakanda tshia mu Italie tshia ba-Jezuite, mudimu wa pa buawu uvua nawu Boniface mu meji bua nzubu eu uvua wa “kutumbisha pamue bantu bonso bavua bafuile ditabuja bavua mu malu a bena Kristo, anyi bansantu bonso, ne munsantu uvua ne mushinga wa bungi kupita bansantu bonso uvua Virgo Mamuende wa Nzambi.” (La Civiltà Cattolica) Mêna avua Ekleziya wa Katolike ka bena Lomo mupeshe Panthéon lelu’eu—Santa Maria ad Martyres anyi, mu mushindu mukuabu, Santa Maria Rotunda—adi aleja tshipatshila atshi katshiyi tshia mu Mifundu.—Tangila Bienzedi 14:8-15.
Tshiena-bualu etshi tshidi tshitungunuka ne: Bua [Panthéon] kuakananganaye ne tshipatshila tshipiatshipia tshivuabu bamuenzele, “bivua bikengela kuenza malu makese menemene. Boniface wakalonda mikenji mipepele ne ya kalolo mimana kujadika kudi Munsantu Grégoire Munene [Pape Grégoire I], uvuaye mupingane, mumanyi mupiluke ne mufidi wa tshilejilu mu dishintulula ntempelo ya bampangano bua kuyivuija miaba ya ntendelelu wa bena Kristo.” Ivua mikenji kayi?
Mu mukanda mufundila misionere kampanda uvua ne tshipatshila tshia kuya mu Grande-Bretagne wa bampangano mu 601 B.B., Grégoire wakatuma dîyi edi: “Kabupudi ntempelo ya mpingu ya mu ditunga edi to; kadi bupule anu mpingu idimu . . . Bikala ntempelo eyi mitshikale mimpe, bidi bikengela bayishintulule, bayumbushe ku ntendelelu wa badiabolo ne bayivuije ya mudimu wa Nzambi mulelela.” Lungenyi lua Grégoire luvua se: biamona bampangano ntempelo yabu ya kale kayiyi minyangakaja, nebatambe kujinga bua kutungunuka ne kubuelamu. Pape wakafunda ne: nansha muvua bampangano ne tshibidilu tshia “kushipa ngombe ya bungi bu mulambu mupesha badiabolo,” tudi mpindieu batekemene bua “kabafidi kabidi nyama eyi kudi badiabolo bu mulambu, kadi bayishipe ne bayidie nkayabu bua kutumbisha Nzambi.”
Buena-Katolike bua ku Lomo kabidi “buakaluisha” ntendelelu wa bampangano pa kuasa ekleziya pabuipi menemene ne ntempelo ya kumpala ne kuyijidila banene ba “bena Kristo.” Bavua bitabe misekelelu ya kale ne bayipeshe diumvuija dia “Buena-Kristo.” Tshikandakanda tshia La Civiltà Cattolica tshidi tshiumvuija ne: “Muanda wa se: bimue bibidilu ne misekelelu ya bitendelelu ya bena Kristo ba kumpala ivua yumvuangana bikole ne bilele ne malu a bampangano, mmumanyike kudi bashikuluji bonso lelu’eu. Bivua bilele bivua bantu bangata ne mushinga wa bungi, bibidilu bivua bijame bikole mu nsombelu wa patoke ne wa pa nkaya wa bantu ba kale. Ekleziya mamu anyi Katolike ka bena Lomo, mulenga ne wa meji, kavua witaba bua kumbusha bilele ne bibidilu ebi; kadi mu dibishintulula bilondeshile lungenyi lua Buena-Kristo, mu dibipesha mushinga ne tshimuenekelu tshipiatshipia, ekleziya wakabitshimuna ne mishindu ya bukole, kadi mikale mimpe, bua kupetaye kakuyi diyoyo anyima ya misumba ya bantu bashadile mu dimanya ne ya bantu ba lumu lua bungi.”
Bushuwa, tshilejilu tshimanyike bimpe tshia ditaba dia difesto dia bampangano ntshia Nowele. Dia 25 Tshisua-munene divua dituku divua bena Lomo ba kale basekelela tshivuabu babikila ne: dies natalis Solis Invicti, mmumue ne: “dituku dia diledibua dia dîba kadiyi kutshimuna.”
Nenku, muikale ne dijinga dia kuitabijija mitshima ya bampangano, ekleziya kakalamata ku bulelela nansha. Wakabingisha tshilele tshia disambakaja dia mitabuja ne bilele bia bampangano “bidi bantu banange bikole.” Tshipeta tshivua ne: kuakapatuka ekleziya mutshiompakane ne mutontolodi, mushilangane bikole ne malongesha a Buena-Kristo bulelela. Pa kumona malu atudi batele aa, pamu’apa kabiena bikemesha bikole bua mudi ntempelo wa kale wa bena Lomo mujidila “nzambi yonso”—Panthéon—ne bua kulua tshitanda tshia bena Katolike ka bena Lomo, mujidila Mariya ne “bansantu” bonso.
Kadi bidi ne bua kuikala bilelela bua se: dishintulula dijidila dia ntempelo anyi dîna dia musekelelu kampanda ki ndikumbane bua kukudimuna ‘ntendelelu wa badiabolo bua kumuvuija wa dienza nende mudimu wa Nzambi mulelela.’ Mupostolo Paulo wakebeja ne: ‘Ntempelo wa Nzambi udi upunga dîyi kayi ne mpingu? Umukayi munkatshi muabu, nuikale batapuluke, bu mudi Mukalenge wamba; kanulengi tshintu tshibipa, ne meme nennuitabuje, nengikale kunudi bu Tatu, ne nuenu nenuikale kundi bu bana balume ne bana bakaji, mudi muamba Nzambi wa Bukole Buonso.’—2 Kolinto 6:16-18.