Nuikale ne disanka mu Yehowa, nusanke bikole
DIJIKIJA bimpe bualu kampanda bua mushinga ditu misangu yonso tshikondo tshia disanka. Difila mapolome mu dia 13 Luabanya 1999 mu Muaba wa Tulasa tua Watchtower ku Patterson, mu New York, divua bushuwa tshikondo tshia disanka bua balongi 48 ba kalasa ka 106 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower.
Mêyi a ntuadijilu a Theodore Jaracz, muena mu Kasumbu Kaludiki, wakapeta dipolome mu kalasa ka muanda-mutekete ka Gilada, ne mulombodi wa ndongamu wa difila dia mapolome, akela kashonyi pa miaku ya mu Musambu wa 32:11 ne: “Nuikale ne disanka mu Yehowa, nusanke bikole, nuenu bantu bakane.” Pavuaye umvuija bua tshinyi bivua biakanyine bua bantu bonso kusankabu bua tshikondo etshi, wakamba ne: “Tudi tusanka mu bikondo bu etshi bua malu adi Yehowa ukumbaja ne bantu badi ne mutshima mululame, pamue ne balongi betu ba mu Gilada.” Nansha muvua balongi badilongolole bua kulua kubuela mu Tshilongelu tshia Gilada ne badienzeje ne tshisumi bua kukumbaja malu-malomba bua mudimu wa bu-misionere, Yehowa ke uvua muenze bua malu onso kujikawu bimpe. (Nsumuinu 21:5; 27:1) Muanetu Jaracz wakamba ne: aka nkabingila ka ‘kusankila mu Yehowa.’
Munkatshi mua bantu bavua mu nzubu munene wa bisangilu wa ku Patterson muvua balela ne bantu bavua balongi babikile bafumine mu matunga 12 bua kumona muanda eu wa disanka. Pavua bantu 5 198 bavuapu bindile ndongamu uvua ne bua kulonda—pamue ne bena dîku dia Betele ba ku Brooklyn, ku Patterson ne ku Wallkill bakalondela ndongamu eu ku video—bivua bimueneke patoke ne: disanka divua dikuatakane munkatshi muabu.
Bakankamija bua kulama disanka
Pakajikija Muanetu Jaracz mêyi ende a ntuadijilu, wakabikila muntu wa kumpala ku bangamba-malu batanu bavua balongolole mibelu idi ikankamija miangata mu Mifundu kabiyi anu bua bena mapolome ba Gilada nkayabu to, kadi bua bantu bonso bavua balonda ndongamu eu.
Ngamba-malu wa kumpala uvua William Malenfant, uvua mupete dipolome mu kalasa ka 34 ka Gilada, udi mpindieu wambuluisha mu Komite wa Dilongesha wa Kasumbu Kaludiki. Mu diumvuangana ne tshiena-bualu tshiende tshia: “‘Malu onso’ kaena patupu nansha!” tshishindamene pa Muambi 1:2, wakela lukonko ne: “Solomo uvuaku usua kumvuija ne: malu onso, kakuyi disunguluja nansha dikese, adi patupu anyi?” Wakandamuna ne: “Tòo. Uvua uleja ne: midimu idi bantu benza kakuyi ditangila tshidi disua dia Nzambi, malu adi abengangana ne tshidi disua diende—malu onso aa ke adi patupu.” Kadi, kutendelela Nzambi mulelela Yehowa kakuena bualu bua patupu nansha; peshi kulonga Bible Dîyi dia Nzambi ne kumulongesha bakuabu ki mbualu bua patupu to. Nzambi kêna upua muoyo madikolela a mushindu’eu menza kudi basadidi bende nansha. (Ebelu 6:10) Bushuwa, nansha tshipupu tshikuate bantu badi Nzambi muanyishe, ‘neabalame amu ne muoyo muaba udiye yeye.’ (1 Samuele 25:29, MMM) Ndungenyi kayipu ludi lusankisha! Divuluka malu aa didi mua kuambuluisha batendeledi bonso ba Yehowa bua kulama disanka.
John Barr, muena mu Kasumbu Kaludiki, wakakankamija balongi bena mapolome ne muyuki wende wa: “Nuikale ne disanka mu muaba wenu wa mudimu wa bu-misionere.” Wakaleja ne: mudimu wa bu-misionere utu misangu yonso ku muoyo wa Yehowa Nzambi. “Uvua tshitupa tshia mushinga tshia mushindu uvua Yehowa muleje dinanga bua bantu. Wakatuma Muanende umuepele mulela pa buloba ebu. Yezu uvua misionere mutambe bunene ne muende lumu.” Nansha muvua bena mapolome mua kuelangana meji pa mashintuluka avua Yezu ne bua kuenza bua kukumbaja mudimu wende bimpe pa buloba, masanka adi afumina ku mudimu wa bu-misionere wa Yezu atshidiku bua bantu bonso badi basue kuapeta. Bidi nenku bualu, anu bu muakaleja Muanetu Barr, Yezu uvua ne disanka dia kuenza mudimu wa Nzambi, ne uvua kabidi munange bana ba bantu. (Nsumuinu 8:30, 31) Muanetu Barr wakabela bena mapolome bua bashale balamate ku miaba yabu ya mudimu, ki mbua ditantamana patupu, kadi bualu badi ne disanka dia kushalamu. Wakasengelela balongi ne: “Nueyemene Yehowa; yeye kakunulekela mu tshikondo tshikole nansha.”—Musambu 55:22.
“Tuendayi mu dîna dia Yehowa tshiendelele” ke tshiena-bualu tshisungula kudi ngamba-malu wakalonda, Lloyd Barry, udi pende muena mu Kasumbu Kaludiki. Mumane kuenza bu-misionere bidimu bipite pa 25 mu ditunga dia Japon pakajikijaye kalasa ka 11 ka Gilada, Muanetu Barry wakalonda amue malu mamona kudi ba-misionere ba kumpala ne kumvuijaye ntatu ivuabu bapete. Mmibelu kayi ya mushinga ivuaye mulongoluele balongi bavua bindile mapolome? “Kumpala kua bionso, nulame bumuntu buenu bua mu nyuma. Kabidi, nulonge muakulu ne bibidilu bienyi. Nuikale anu ne disanka. Ne nushale balamate ku mudimu; kanupungidi anyi kanulekedi nansha.” Muanetu Barry wakambila balongi aba ne: mu miaba yabu mipiamipia ya mudimu, nebasangane bantu ba bungi badi benda mu mêna a nzambi kabukabu, ne wakabavuluija mêyi a Mika a se: ‘Bualu bua ba mu bisamba bionso batshidi benda muntu ne muntu mu dîna dia nzambi wende; kadi tuetu netuende mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu tshiendelele.’ (Mika 4:5) Tshilejilu tshia ba-misionere ba kale tshidi bushuwa kabingila kakole kadi kasaka basadidi bonso ba Nzambi bua kutungunuka ne kuenda mu dîna dia Yehowa ne kumuenzela mudimu ne lulamatu.
Muntu mukuabu wakalonda mu ndongamu au uvua mulongeshi wa mu Gilada, Lawrence Bowen. Tshiena-bualu tshia muyuki wende tshiakajula lukonko ne: “Newikale muntu wa mushindu kayi?” Wakaleja ne: dipatula bipeta bimpe mu mudimu wa Nzambi ndisuikila ku ditabuja ne dieyemena Yehowa. Dieyemena Yehowa ne muoyo mujima diakambuluisha Mukalenge Asa bua kutshimuna tshiluilu tshia baluishi tshivua ne bantu muliyo mujima. Nansha nanku, muprofete Azaya wakamuvuluija mushinga wa kutungunuka ne kueyemena Nzambi ne: ‘Yehowa udi nebe, pautshidi nende.’ (2 Kulondolola 14:9-12; 15:1, 2) Bu mudi dîna dia Nzambi, Yehowa, difila lungenyi lua se: udi ulua tshionso tshidi tshikengedibua kuikala bua kukumbaja dilongolola diende—nansha biobi biumvuija kuikala Mufidi wa bintu, Mukubi anyi mene Mubutudi—ba-misionere badi beyemene Yehowa ne badi benza mudimu mu diumvuangana ne dilongolola diende nebapatule bipeta bimpe mu miaba yabu ya mudimu. (Ekesode 3:14) Muanetu Bowen wakajikija wamba ne: “Kanupu muoyo ne: panudi nuvuija dilongolola dia Yehowa tshipatshila tshienu, neanuvuije tshionso tshidi tshikengedibua bua nuenu kukumbaja mudimu wenu.”
Ngamba-malu wa ndekelu mu tshitupa etshi tshia ndongamu uvua Wallace Liverance, misionere wa kale ne udi mpindieu sekretere wa tshilongelu. Muyuki wende, uvua ne tshiena-bualu tshia: “Nulame Dîyi dia Nzambi dikale ne muoyo ne dienza mudimu munda muenu,” wakakoka ntema ku mukenji anyi dilaya dia Nzambi didi kadiyi dipanga kukumbana. (Ebelu 4:12) Dîyi edi didi ne buenzeji pa nsombelu wa bantu badi badilekela bua dikale ne buenzeji kudibu. (1 Tesalonike 2:13) Mmunyi mutudi mua kulama dîyi adi ne muoyo ne dienza mudimu mu nsombelu wetu? Ku diambuluisha dia dilonga Bible ne tshisumi. Muanetu Liverance wakavuluija balongi mishindu ya kulonga Bible ivuabu bamone mu Gilada, pa kubala ne kufila diumvuija ne kuleja mushindu wa kutumikila Dîyi dia Nzambi. Wakatela mêyi a Albert Schroeder, muena mu Kasumbu Kaludiki wakambuluisha bu mulombodi wa komite wakajadika Tshilongelu tshia Gilada kukadi bidimu bipite pa 50 ne: “Mu dienza mudimu ne mvese idi ku mutu anyi kuinshi, muntu udi mua kupeta diumvuija dionso dijalame ne dia mu nyuma didi Nzambi ufila mu Dîyi diende.” Kulonga Bible mushindu’eu kudi kulama Dîyi dia Nzambi ne muoyo ne dikale dienza mudimu.
Malu mamona adi asankisha ne dielangana nkonko
Kunyima kua miyuki, bavua balongoluele bateleji amue malu mamona adi asankisha a kudi balongi. Mark Noumair, misionere wa kale ne udi mpindieu mulongeshi mu Gilada, wakalombola kasumbu ka balongi bakalonda ne bakaleja mushindu wakadienzejabu bua kuyisha mu nsombelu mishilangane. Bamue bakatuadija ne kulombola malonga a Bible ne bantu mu teritware pa kutangila ne lubatshi nsombelu ne mmuenekelu ya bantu abu, ne pa kuleja muvuabu baditatshisha bua bualu buabu. Nenku balongi bavua ‘badilama buobu bine ne bakuba dilongesha diabu’ ne bavua ne disanka dia bungi mu diambuluisha bakuabu bua bapete lupandu.—1 Timote 4:16, MMM.
Bakafila mibelu milenga ya bungi, ne bana betu ba bungi bamonemone malu bavuabu balongesha mu kalasa ka bena mu komite ya filiale mu Muaba wa Tulasa tua Watchtower bakaleja kabidi disanka bua mudimu wa bu-misionere. Muanetu Samuel Herd ne Robert Johnson badi benza mudimu ku tshilombuelu bakalombola dielangana nkonko dia musangelu ne baleji-mpala bafumine mu biro bia filiale ya Société mu ditunga dia Bolivie, Zimbabwe, Nicaragua, République Centrafricaine, République Dominicaine, Papouasie-Nouvelle-Guinée ne dia Cameroun.
Kunyima kua malu mamona ne dielangana nkonko, Gerrit Lösch, muena dipolome wa mu kalasa ka 41 ka Gilada ne mpindieu muikale muena mu Kasumbu Kaludiki, wakenza muyuki wa ndekelu muikale ne tshiena-bualu tshilenga tshia: “Udi ‘muntu udibu banange bikole anyi’?” Diambedi Muanetu Lösch wakavuluija balongi ne: Yezu, Muana mupuangane wa Nzambi, kabavua bamunange bikole kudi bantu nansha, kadi ‘uvua muntu uvua bantu basokoka mpala yabu kudiye, uvuabu bapetula.’ (Yeshaya 53:3) Nenku kabiena bikemesha mudibu bangata ba-misionere bu bantu badibu kabayi mua kuitaba mu miaba ya bungi lelu pa buloba. Ku lukuabu luseke, mu bidimu bivule bivua Danyele muenze mudimu mu Babulona, Mufuki wakamubikila misangu isatu ku butuangaji bua muanjelu ne: “muntu udibo banange bikole.” (Danyele 9:23; 10:11, 19, MMM) Ntshinyi tshivua tshienze bua banange Danyele mushindu’eu? Kavuaku muanji kutupa ku mêyi-maludiki a mu Bible mu dibidilangana ne bilele bia mu Babulona; uvua muena bululame mu mishindu yonso, kavua wenza mudimu ne muanzu wende bua kupeta bintu nansha; ne uvua mulongi wa lukunukunu wa Dîyi dia Nzambi. (Danyele 1:8, 9; 6:4; 9:2) Uvua kabidi usambila Yehowa pa tshibidilu ne misangu yonso uvua mudilongolole bua kutumbisha Nzambi bua malu avuaye muenze. (Danyele 2:20) Mu dilonda tshilejilu tshia Danyele, basadidi ba Nzambi badi mua kuikala bantu badibu banange bikole, kabiyi nangananga kudi bena panu, kadi kudi Yehowa Nzambi.
Bua kujikija ndongamu eu uvua ukolesha mu nyuma, mulombodi wakabala imue telegrame ne mikenji mifumine pa buloba bujima. Pashishe, balume bonso 24 ne bakaji babu bakangata mapolome abu, ne bakabamanyisha matunga avuabu babatume. Ku ndekelu, muleji-mpala wa balongi wakabala mukanda mufundila Kasumbu Kaludiki ne dîku dia Betele, uleja dianyisha dia balongi bua malu avuabu balonge ne dibalongolola bua mudimu mu ngondo itanu ivua ifuma ku dipita.
Pakafika ndongamu eu ku ndekelu, ‘disanka ne disakidila Nzambi’ bivua biumvuike munkatshi mua musumba eu wa bantu ukavua utangalaka.—Nehemiya 12:27.
[Kazubu mu dibeji 27]
Malu adi atangila balongi
Bungi bua matunga maleja mpala: 10
Bungi bua matunga adibu babatume: 19
Bungi bua balongi: 48
Bungi bua mabaka: 24
Muayene wa bidimu: 33
Muayene wa bidimu mu bulelela: 16
Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13
[Tshimfuanyi mu dibeji 25]
Diangata mapolome mu kalasa ka 106 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower
Mu liste udi kuinshi eku, milongo mmibala bituadijile kumpala baya panyima. Ne mbatele mêna bituadijile ku dia bakaji baya ku dia balume mu mulongo wonso.
(1) Deakin, D.; Puopolo, M.; Laguna, M.; Davault, S.; Dominguez, E.; Burke, J. (2) Gauter, S.; Vazquez, W.; Seabrook, A.; Mosca, A.; Helly, L.; Breward, L. (3) Brandon, T.; Olivares, N.; Coleman, D.; Scott, V.; Petersen, L.; McLeod, K. (4) McLeod, J.; Thompson, J.; Luberisse, F.; Speta, B.; Lehtimäki, M.; Lagna, J. (5) Gauter, U.; Dominguez, R.; Helly, F.; Smith, M.; Beyer, D.; Mosca, A. (6) Scott, K.; Seabrook, V.; Speta, R.; Coleman, R.; Breward, L.; Davault, W. (7) Smith, D.; Lehtimäki, T.; Petersen, P.; Thompson, G.; Vazquez, R.; Beyer, A. (8) Luberisse, M.; Deakin, C.; Brandon, D.; Puopolo, D.; Olivares, O.; Burke, S.