TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 1/6 dib. 28-31
  • Benzejanganyi ba mudimu ne Paulo—Bavua banganyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Benzejanganyi ba mudimu ne Paulo—Bavua banganyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bantu bavua benza nende ngendu ne balume ne bakaji bavua bamuakidila ku mabu
  • Tshisumbu tshia balunda
  • Dikuatshisha dikole pavuaye mu buloko
  • ‘Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi’
  • ‘Fila bumanyishi buonso menemene’
    ‘Fila bumanyishi buonso menemene’ bua Bukalenge bua Nzambi
  • Kolesha muoyo, bualu Yehowa udi ukuambuluisha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2020
  • “Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue”
    ‘Fila bumanyishi buonso menemene’ bua Bukalenge bua Nzambi
  • Udi pebe mua ‘kusamba bakuabu bikole’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2020
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 1/6 dib. 28-31

Benzejanganyi ba mudimu ne Paulo​—Bavua banganyi?

MU MUKANDA wa mu Bible wa Bienzedi ne mu mikanda ivua Paulo mufunde mbatelamu bantu batue ku lukama ba mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu siekele wa kumpala bakapetangana ne ‘mupostolo [mutuma bua] bisamba bia bende.’ (Lomo 11:13) Tudi bamanye malu a bungi bua bamue ba ku bantu aba. Pamu’apa udi mumanye bimpe midimu yakenza Apolo, Bânaba ne Sila. Ku lukuabu luseke, imue misangu nebikukolele bua kuamba malu a bungi bua Âkipo, Kulaudio, Damali, Lino, Pêsi, Pude ne Sosipato.

Mu bikondo ne nsombelu mishilangane, bantu ba bungi bakenza mudimu wa tshisumi bua kuambuluisha Paulo mu mudimu wende. Bamue bu mudi Alistâko, Luka ne Timote bakenza mudimu ku luseke lua Paulo munkatshi mua bidimu bia bungi. Bakuabu bavua nende pavuaye mu buloko anyi pavuaye mu ngendu, bu bantu bavua benza nende ngendu anyi bavua bamuakidila ku mabu. Bia dibungama, banga bu mudi Alesandelo, Dema, Hêmogene ne Fugelo, kabakatungunuka mu ditabuja dia bena Kristo nansha.

Bua bidi bitangila balunda bakuabu bavule ba Paulo bu mudi: Asunkulito, Hêma, Yulia anyi Filogogo, tudi batambe kumanya anu mêna abu, katuena bamanye malu abu a bungi nansha. Bua muanabu ne Neleo wa bakaji anyi mamuende wa Lufo peshi ba mu nzubu mua Kaloe, katuena nansha bamanye mêna abu to. (Lomo 16:13-15; 1 Kolinto 1:11) Nansha nanku, dikonkonona dia malu makese atudi bamanye bua bantu aba lukama anyi bapite apu, didi ditupesha butoke pa mushindu uvua mupostolo Paulo muenze mudimu. Didi kabidi ditulongesha bualu kampanda pa bidi bitangila masanka atudi tupeta mu dikala banyunguluka kudi tshisumbu tshinene tshia bena kuitabuja netu ne kuenza nabu mudimu pamue.

Bantu bavua benza nende ngendu ne balume ne bakaji bavua bamuakidila ku mabu

Mupostolo Paulo uvua wenza ngendu ya bungi mu mudimu wende. Mufundi kampanda udi wenza makumi adi aleja ne: ntanta uvuaye muenze mu njila wa buloba ne pa mâyi manene bilondeshile malu mafunda mu Bienzedi nkayamu wakafika ku kilometre 16 000. Tshikondo atshi ngendu kayivua anu itshiokesha patupu to, kadi ivua kabidi ne njiwu. Munkatshi mua njiwu ivua Paulo mupete muvua didina dia mazuwa, njiwu ya mu misulu ne ya kudi banyenganganyi ba bintu, njiwu mu tshipela ne njiwu mu mâyi manene. (2 Kolinto 11:25, 26) Bivua bimpe muvua Paulo kayi utamba kuenza ngendu nkayende.

Bantu bavua baya ne Paulo ku ngendu bavua balunda, bavua bamukankamija ne bamukuatshisha bimpe mu mudimu. Imue misangu, Paulo uvua ubashiya kunyima bua kumonabu mua kukumbaja majinga a mu nyuma a bena kuitabuja bapiabapia. (Bienzedi 17:14; Tito 1:5) Balunda bavua pamu’apa ne mushinga wa bungi bua kumukuba ne kumuambuluisha bua kutantamena ntatu ya mu luendu. Nenku bantu bu mudi Sosipato, Sekundo, Gayo ne Tofimo, batudi bamanye ne: bavua munkatshi mua balunda ba Paulo bavuaye wenza nabu ngendu, bavua benze mudimu wa mushinga bua Paulo kupatulaye bipeta bimpe mu mudimu wende.​—Bienzedi 20:4.

Balume ne bakaji bavua bamuakidila ku mabu bavua kabidi bamuambuluisha. Pavua Paulo ufika mu musoko muvuaye usua kuyisha anyi kulala butuku bumue patupu, bualu bua kumpala buvua bua kupeta muaba wa kutudila. Muntu yonso uvua muendakane bikole bu Paulo uvua anu ne bua kulala pa malalu mashilashilangane. Uvua anu mua kusombela ku nzubu wa tshilala benyi, kadi bafundi ba malu a kale badi bumvuija ne: nzubu eyi “ivua miaba mibi ya njiwu.” Nenku pavuaku mushindu, Paulo uvua pamu’apa utudila kua bena kuitabuja nende.

Tudi bamanye mêna a bamue bantu balume ne bantu bakaji bavua bakidile Paulo bu mudi: Akula ne Pisikila, Gayo, Yasona, Ludia, Nasona, Filemona ne Filipo. (Bienzedi 16:14, 15; 17:7; 18:2, 3; 21:8, 16; Lomo 16:23; Filemona 1, 22) Mu Filipoi, mu Tesalonike ne mu Kolinto, ku nzubu ya bana betu kuvua Paulo utudila kuvua kulua muaba wa yeye kulongoluela midimu yende ya bu-misionere. Mu Kolinto, Titio Yusto wakapesha pende mupostolo muaba mu nzubu muende bua amone mua kutungunuka ne mudimu wende wa buambi.​—Bienzedi 18:7.

Tshisumbu tshia balunda

Bu mutudi mua kuela meji, Paulo uvua uvuluka bantu bavuaye mumanyangane nabu bua nsombelu mishilangane ivua mimufikishe ku dipetangana nabu. Tshilejilu, Malia, Pêsi, Foibe, Tufaina ne Tufoso, bonso buabu bavua bantu bakaji bena kuitabuja bavuabu bele kalumbandi bua midimu yabu milenga. (Lomo 16:1, 2, 6, 12) Paulo wakatambuisha Kulisipo, Gayo ne ba mu nzubu wa Stefana. Dionusio ne Damali bakitabila mukenji wa bulelela kudi Paulo mu Atene. (Bienzedi 17:34; 1 Kolinto 1:14, 16) Andoloniko ne Yunia, bantu “bakadi ne lumu lunene munkatshi mua bapostolo” ne bavua balue bena kuitabuja kumpala kuende, mmubabikile ne: ‘bena mu lukanu nanyi.’ Pamu’apa bavua nende mu lukanu musangu kampanda. Paulo uvua muakule bua bantu babidi aba bu ‘bana babu’ anu bu muvuaye muakule kabidi bua Helodio, Yasona, Lukio ne Sosipato. (Lomo 16:7, 11, 21) Nansha mudi muaku wa tshiena-Greke muenza nawu mudimu muaba eu mua kumvuija “bantu ba mu ditunga dimue,” diumvuija diawu dia kumpala ng’edi: “balela ba mu tshipungu tshimue.”

Bavule ba ku balunda ba Paulo bavua benza ngendu bua lumu luimpe. Kusakidila ku balunda bende bamanyike bimpe, kudi kabidi Akaiko, Fôtunato ne Stefana, bakenza luendu kumbukila ku Kolinto too ne ku Efeso bua kuyukila ne Paulo bua nsombelu wa mu nyuma wa tshisumbu tshiabu. Âtema ne Tukiko bavua badilongolole bua kulonda Tito, uvua wenzela mudimu mu tshidiila tshia Crète; Zena uvua ne bua kuenza luendu ne Apolo.​—1 Kolinto 16:17; Tito 3:12, 13.

Kudi bantu badi Paulo wamba amue malu makese adi abatangila mikale asankisha. Tshilejilu, badi batumanyisha ne: Epaineto uvua ‘dimuma dia ku mudilu dia mu Asia,’ ne se: Elasto uvua “mulami wa bintu bia mu musoko” mu Kolinto, ne: Luka uvua munganga, ne se: Ludia uvua musumbishi wa bilamba bikunze, ne kabidi se: Têtio wakafundila Paulo mukanda wakatuminaye bena Lomo. (Lomo 16:5, 22, 23; Bienzedi 16:14; Kolosai 4:14) Bua muntu yonso udi musue kumanya bia bungi pa bantu aba, mumvuija makese aa mafila mu tshikoso adi asankisha bikole menemene.

Bakuabu ba ku balunda ba Paulo bakapeta mikenji mibatumina idibu bafunde mpindieu mu Bible. Tshilejilu, mu mukanda wende mutumina bena Kolosai, Paulo wakasengelela Âkipo ne: ‘Udimuke bua mudimu uwakangata mu Mukalenge, bua wewe uushikije.’ (Kolosai 4:17) Kakuyi mpata, Ewodia ne Suntuke bavua ne dikokangana kampanda divuabu ne bua kujikija. Nenku, Paulo wakabasengelela ku butuangaji bua ‘muinende ku mutshi wa tshikokedi’ wa mu Filipoi udiye kayi mutele dîna bua ‘bikale ne meji amue mu Mukalenge.’ (Filipoi 4:2, 3) Bushuwa, eu mmubelu muimpe buetu tuetu bonso.

Dikuatshisha dikole pavuaye mu buloko

Paulo wakabuela mu buloko misangu ya bungi. (2 Kolinto 11:23) Misangu yonso eyi bena Kristo ba muaba uvuaye, pikalabu bavuamu, bavua ne bua kuikala batete bua kuenza muabu muonso bua kutamba kumupepejila lutatu luende. Pakabuela Paulo mu buloko buende bua kumpala mu Lomo, bavua bamuitabile bua afutshile wende nzubu munkatshi mua bidimu bibidi, ne balunda bende bavua mua kulua kumutangila. (Bienzedi 28:30) Tshikondo atshi, wakafunda mikanda yakatuminaye tshisumbu tshia bena Efeso, bena Filipoi ne bena Kolosai pamue ne wa Filemona. Mikanda eyi idi ituambila malu a bungi bua bantu bavua balamakane ne Paulo pavuaye mu buloko.

Tshilejilu, badi batumanyisha ne: Onesimo, mupika wa Filemona uvua munyeme, wakapetangana ne Paulo mu Lomo. Tukiko wakapetangana pende ne Paulo ne uvua ne bua kuya ne Onesimo mu luendu luende bua kupingana kudi mfumuende. (Kolosai 4:7-9) Kuvua kabidi Epafodito, wakenza luendu lule umbukila ku Filipoi ne bintu bifila kudi tshisumbu tshiende ne kuluaye kukuatshika disama. (Filipoi 2:25; 4:18) Munkatshi mua bantu bavua benze mudimu pamue ne Paulo mu Lomo muvua Alistâko, Mâko ne Yezu udibu babikila ne:Yusto. Paulo wakamba bua bualu buabu ne: ‘Anu buobu nkayabu badi benzejanganyi nanyi ba mudimu bua bukalenge bua Nzambi, buobu mene bakuikala basambi kundi.’ (Kolosai 4:10, 11) Kusakidila ku bantu aba ba lulamatu, kuvua bantu bavua bamanyike bikole bu mudi Timote ne Luka, pamue ne Dema, wakalua kulekela Paulo kunyima bua dinanga dia malu a pa buloba.​—Kolosai 1:1; 4:14; 2 Timote 4:10; Filemona 24.

Bidi bimueneka ne: ku bantu abu kakuvua muntu wa mu Lomo to, kadi bavuamu ku luseke lua Paulo. Pamu’apa bamue bavua baluamu anu bua kumuambuluisha pavuaye mu buloko. Kakuyi mpata, bamue bavua bamutuadila mikenji, bakuabu bavua babatuma mitantshi mile bua kuenza imue midimu, ne bakuabu bavua bafunda mikanda ivua Paulo ubambila. Mmunyipu muvua malu aa ajadika bilenga bulamatshi bukole buvua nabu bantu bonso aba bua Paulo ne bua mudimu wa Nzambi!

Ku ndekelu kua imue mikanda ya Paulo, tudi tumvua ne: uvua pamu’apa munyunguluka kudi tshisumbu tshinene tshia bana betu bena Kristo ba balume ne ba bakaji bapite bungi bua batudi bamanye ku mêna. Misangu ya bungi wakafunda ne: ‘Bansantu bonso badi banutumina muoyo’ anyi ne: ‘Bonso badi nanyi badi bakuela muoyo.’​—2 Kolinto 13:13; Tito 3:15; Filipoi 4:22.

Pavuabu bakuate Paulo bua musangu muibidi mu Lomo ne pavuaye mufuanyike kufuila ditabuja, Paulo uvua wela meji a bungi bua benzejanganyi nende ba mudimu. Utshivua ne bukole bua kulombola ne kulongolola midimu ya bamue ba kudibu. Wakatuma Tito ne Tukiko mu midimu kampanda, Kulesekene uvua muye ku Galatia, Elasto uvua mushale ku Kolinto, Tofimo uvua mushale usama ku Melita, kadi Mâko ne Timote bavua ne bua kumulonda. Kadi Luka uvua ku luseke lua Paulo, ne pavua mupostolo mufundile Timote mukanda wende muibidi, bena kuitabuja bakuabu ba bungi, pamue ne Eubulo, Pude, Lino ne Kulaudio, bavua bitabe bua kutuma mioyo yabu. Kakuyi mpata bavua benza muabu muonso bua kuambuluisha Paulo. Ku luende luseke, Paulo pende wakela Akula ne Pisikila ne bena mu nzubu mua Onesifolo muoyo. Kadi bia dibungama, mu tshikondo atshi tshia tshimvundu, Dema wakamulekela, ne Alesandelo wakamuenzela malu mabi a bungi.​—2 Timote 4:9-21.

‘Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi’

Paulo uvua upatuka mu mpukapuka nkayende mu mudimu wa buambi. Mumvuiji wa Bible E. Earle Ellis udi wamba ne: “Tshimfuanyi tshidi tshipatuka ntshia misionere muikale ne tshisumbu tshinene tshia binende. Bushuwa, bivua bualu bua mu mpukapuka bua kusangana Paulo kayi ne balunda.” Ku buludiki bua spiritu munsantu wa Nzambi, Paulo wakapeta mushindu wa kukunguija bantu ba bungi ne kulongolola midimu ya bu-misionere yakapatula bipeta bimpe. Bavua bamunyunguluke kudi balunda ba pa muoyo, bamuambuluishi ba tshitupa tshîpi, bamue bavua bantu ba nsongo ne basadidi ba bungi badipuekeshi. Kadi bantu aba kabavua anu bena mudimu nende to. Pa kumbusha mutantshi uvuabu benze mudimu anyi bashale pamue ne Paulo, tshisuikidi tshia dinanga dia bena Kristo ne bulunda buabu bivua bimueneka patoke.

Mupostolo Paulo uvua ne tshiakabikilabu ne: “tshipedi tshia bulunda.” Wakenza mudimu wa bungi bua kufikisha lumu luimpe kudi bisamba bia bende, kadi kakakeba bua kuenza mudimu eu nkayende nansha. Wakenza mudimu bikole ne tshisumbu tshia bena Kristo. Paulo kavua ukeba kupeta lumu bua bipeta bionso bipatula to, kadi ne budipuekeshi wakitaba ne: uvua mupika, ne se: butumbi buonso buvua ne bua kuya kudi Nzambi uvua mufile didiunda divuaku.​—1 Kolinto 3:5-7; 9:16; Filipoi 1:1.

Nansha muvua nsombelu ya mu tshikondo tshia Paulo mishilangane ne yetu, lelu’eu muntu nansha umue wa mu tshisumbu tshia bena Kristo kêna ne bua kuela meji ne: udi mua kuikala anyi udi ujinga kuikala mudikadile nansha. Pamutu pa nanku, misangu yonso tudi ne bua kuenza mudimu pamue ne bulongolodi bua Nzambi, ne tshisumbu tshia muaba utudi ne bena kuitabuja netu. Tudi dijinga ne diambuluisha diabu, dikuatshisha diabu ne busambi buabu mu bikondo bimpe ne mu bikondo bibi. Tudi ne diakalenga dia kuikala munkatshi mua ‘bana betu ba mu Kristo badi pa buloba ebu.’ (1 Petelo 5:9) Bituenza mudimu ne lulamatu ne dinanga bakuatakane pamue ne bana betu ne bitueleshangana nabu diboko bonso, nenku tuetu petu netuambe bu Paulo ne: ‘tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.’​—1 Kolinto 3:9.

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

APOLO

ALISTÂKO

BANÂBA

LUDIA

ONESIFOLO

TÊTIO

TUKIKO

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu