TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w03 15/1 dib. 4-7
  • Malu mabi mmatshimune anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu mabi mmatshimune anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bantu badi mua kudilombola bimpe kakuyi lutatu anyi?
  • Satana udi mua kupambuisha bantu bonso anyi?
  • Mmalu kayi enzeka mu matuku atshilualua?
  • Uwasungula wewe bua kulamata nnganyi?
  • Bakokeshi mu miaba ya mu nyuma
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Bua tshinyi Nzambi mmulekele dikenga?
    Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi
  • Nuikale badimuke, Satana udi ukeba bua kunudia
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
  • Nzambi mmulongolole tshinyi bua buloba?
    Bible utu ulongesha tshinyi menemene?
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
w03 15/1 dib. 4-7

Malu mabi mmatshimune anyi?

LUNGENYI lua mvita minene idi pankatshi pa buimpe ne bubi ndusake bafundi ne bena nkindi ku diamba malu bungi tshianana adi kaayi majalame kubangila ku kale. Kadi kudi mukanda udi ulonda muyiki mulelela wa mvita idi pankatshi pa Nzambi ne Diabolo. Mukanda au m’Bible. Udi usokolola malu adi majudije mvita eyi ne uleja mushindu wa kujadika muntu udi muyitshimune mu bulelela.

Matuku makese panyima pa difukibua dia mulume ne mukaji ba kumpala, muntu mukuabu wa mubidi wa mu nyuma (mubidi udi kauyi umueneka), diende Satana Diabolo, wakela mpata wamba mudi Nzambi kayi mukumbane bua kukokesha. Mushindu kayi? Wakafila ne budimu buonso lungenyi lua se: Nzambi uvua musokoke bantu bavuaye mufuke bintu bimpe, ne se: bu bantu balekele kukokela Nzambi bavua mua kuikala ne nsombelu muimpe.​—Genese 3:1-5; Buakabuluibua 12:9.

Pashishe, mu matuku a Yobo, Satana wakajula tshilumbu tshikuabu. Bu muvua Satana ukeba kunyangisha Yobo mutshima wende mutoke kumpala kua Nzambi, wakamba ne: ‘Dikoba ku dikoba! Bulelela, bionso bidi muntu nabi yeye neabifile bua kusungila muoyo wende.’ (Yobo 2:4) Mêyi aa avua akongoloja bukua-bantu buonso nkong! Bualu, pavua Satana mutele muaku “muntu” mu kabujima pamutu pa kutela dîna dia Yobo, uvua ushindika ne: kakuena muntu udi mua kushala mulame muoyo wende mutoke to. Nunku mu diamba dimpe, uvua ujadika ne: ‘Muntu neenze tshionso tshiamonaye anu bua kupandisha muoyo wende. Ngitabile umone mundi mpambuisha bantu bonso kabayi mua kukulamata kabidi to.’

Bua tuetu kumanya udi mutshimune mvita pankatshi pa Nzambi ne Diabolo, mbimpe tukebe mandamuna a nkonko ibidi eyi: Bantu badi ne bukole bua kudilombola bimpe kakuyi lutatu anyi? Diabolo mmufike ku dipambuisha bantu bonso kudi Nzambi mulelela anyi?

Bantu badi mua kudilombola bimpe kakuyi lutatu anyi?

Bantu mbatuadije kudienzela makokeshi a mishindu kabukabu kukadi bidimu binunu ne binunu. Bituadijile anu ku kale, bantu mbatete kuenza mbulamatadi ya mishindu ne mishindu, bu mudi ya bumfumu bua tshiota, bumfumu bua babanji, bua demokrasi, bua kalume nkaya, bua ba-tshikokesha nkaya (Fashisme) ne bua tshinsangasanga (Kominisme). Patudi tumona bantu batshikale anu bajinga kuteta mishindu mikuabu ya mbulamatadi, kabiena bilejaku se: nkokeshilu yonso ikadibu bamane kuteta eyi mmipangile bualu anyi?

Hastings Wells mmufunde mu mukanda mukuabu ne: “Bena Lomo bakapapukila (kabayi nansha bamanye) bakadi baye kule ne malu a diteta mua kulombola midimu ya mbulamatadi.” Udi wamba kabidi ne: “Bavua anu bakudimuna-kudimuna mishindu ya ndombuelu wa midimu eyi, kakuvua kuanji kumueneka ndombuelu uvua muase miji mushindame to. Mbuena kuamba ne: bakateta kadi bakapangila. Mu ngakuilu mukuabu, bantu kabakajikija dikeba diabu dia mushindu wa kulombola edi to, ke bualu kayi ku Mputu ne mu Amerike lelu’eu batshidi anu bapatata bua kujikija malu makole a kapanda mutu a mushindu wa kumanya mua kulombola midimu ya mbulamatadi pa buloba bujima akavua bena Lomo badianjile kuluangana nawu kumpala.”​—A History of the World, mupatula mu 1922.

Dishintulula dia mishindu ya mbulamatadi dia nunku ditshidi ditungunuke too ne tshikondo tshietu etshi. Bukokeshi buvua bantu batambe kuanyisha bikole mu bidimu bia ndekelu bia bidimu bia 1900 buvua bua demokrasi. Bilondeshile mutubu bamba patupu, demokrasi mbukokeshi budi muntu yonso muikale ne dîyi. Kadi bukokeshi bua demokrasi mbulejeku ne: bantu badi mua kudikokesha bimpe kabayi bualu ne Nzambi anyi? Jawaharlal Nehru (kavula-mbedi wa kale wa ditunga dia Inde) wakabikila bukokeshi bua demokrasi ne: mbuimpe, kadi wakasakidila ne: “Ndi ngamba nanku anu bualu mishindu mikuabu ya kulombola mmibi mipite.” Mulombodi wa kale wa ditunga dia France Valéry Giscard d’Estaing wakamba ne: “Tudi tuenda tudimuena lutatu ludi nkokeshilu wa demokrasi muenza ne baleji-mpala ba bantu badi mu ditunga ulela.”

Nansha mu bidimu bia 400 kumpala kua bikondo bietu ebi, Platon (muena nkindi wa mu ditunga dia Grèce) ukavua muleje muaba udi bukokeshi bua demokrasi bupangidile. Bilondeshile mukanda mukuabu, Platon wakadiula “dipanga ne dishikila dia bena tshididi bidi bikale muji wa pa buawu wa bubi bua bukokeshi bua demokrasi.” (A History of Political Theory) Bena tshididi bavule ba lelu badi badilakana bua lutatu ludibu nalu bua kupeta bantu badi ne makokeshi ne dimanya dikumbane bua kuenza mudimu wa mbulamatadi. Tshikandakanda tshikuabu tshia mu Amerike tshiakamba ne: “Balombodi badi bamueneka bashikile padi ntatu idi kumpala kuabu imueneka mibapite tshipimu batu banyingalaja” bantu. Tshiakamba kabidi ne: “Bidi bibatonda dîba didibu bakeba wa kubalombola kadi bamona balombodi babu kabayi ne dîyi dia kuamba eku bakeba anu nkosa-mishiku.”​—The Wall Street Journal.

Kadi anji tangilabi muvua bukokeshi bua Solomo (Mukalenge wa Isalele wa kale). Yehowa Nzambi wakapesha Solomo meji a katshia ne katshia. (1 Bakelenge 4:29-34) Nnsombelu kayi uvua nende tshisamba tshia Isalele munkatshi mua bidimu 40 bia bukokeshi bua Solomo? Bible udi wandamuna ne: ‘Bena Yuda ne bena Isalele bakadi bungi bu nsenga ya ku muelelu wa mâyi manene; badia, banua, basankasanka.’ Bible udi wamba kabidi ne: ‘Bena Yuda ne bena Isalele bonso bakashikama talalaa, muntu ne muntu muinshi mua muonji wende wa tumuma tukese ne mua mutshi wende wa mfigi, ku Dana too ne ku Bê-sheba, matuku onso a Solomo.’ (1 Bakelenge 4:20, 25) Bu muvuabu ne mukalenge wa meji uvua ubakokesha bu muleji-mpala uvuabu bamona wa Mukokeshi Mutambe Bunene uvua kayi umueneka (Yehowa Nzambi), bena Isalele bavua ne dikisha ne bubanji ne disanka kabiyi kufuanyikija.

Ndishilanganapu kayi bunene nunku pankatshi pa bukokeshi bua bantu ne bua Nzambi! Kudiku muntu udi mua kuamba mu bulelela ne: Satana mmutshimune mvita ya tshilumbu tshiakajulaye tshia bukokeshi anyi? Nansha kakese, bualu muprofete Yelemiya wakamba kakuyi ditupakana ne: “[Yehowa], ndi mumanye ne: muntu kena mfumu wa njila udiye ulonda, muntu wendenda ewu kena ne bukole bua kuludika makasa ende.”​—Yelemiya 10:23, Mukanda wa Mvidi Mukulu, [Katolike, MMM].

Satana udi mua kupambuisha bantu bonso anyi?

Satana mmukumbaje mêyi ende a se: yeye udi mua kuenza bua bantu bonso kabalamatshi Nzambi anyi? Mu nshapita wa 11 wa mukanda wa mu Bible wa Ebelu, mupostolo Paulo udi utela mêna a bantu balume ne bakaji ba lulamatu ndambu ba bikondo bia kumpala kua Buena-Kristo. Pashishe udi ulua kuamba ne: ‘[Dîba] nedinkepe pa kulonda bua Gideona, Balaka, Shimishona, Yefeta, Davidi, ne Samuele ne bua baprofete [bakuabu].’ (Ebelu 11:32) Paulo mmuanji kubikila anu patupu basadidi ba Nzambi ba lulamatu aba ne: ‘ntshisumbu tshinene tshia bamanyi [anyi bantemu].’ (Ebelu 12:1) Muaku wa tshiena-Gelika udibu bakudimune apa bu “tshisumbu tshinene” udi umvuija “divuba dia mvula,” ki mbu divuba dimue didikosa bimpe dia bunene kampanda busunguluke to, kadi ntshisumbusumbu tshia mavuba a bungi makuatakane. Muaku eu mmuakanyine bualu basadidi ba lulamatu ba Nzambi ba kale bavua bapite bungi, benze anu bu tshisumbusumbu tshia mavuba a bungi makuatakane. Bulelela, munkatshi mua nkama ne nkama ya bidimu, misumbasumba ya bantu bungi tshianana mbaleje budisuile buabu e kudisunguila bua kulamata Yehowa Nzambi.​—Yoshua 24:15.

Kadi ntshinyi tshitudi tumona tshikondo tshietu etshi? Bungi bua Bantemu ba Yehowa mu buloba bujima mbuvulangane bupite ne pa miliyo isambombo nansha muvuabu babakengeshe ne babaluishe ne tshikisu tshionso munkatshi mua bidimu bia 1900. Bantu bakuabu batue ku miliyo tshitema badi badisangisha nabu, ne bavule ba kudi bantu aba bakadi benda bakumbaja malu adi akengedibua ne muoyo umue bua kudia bulunda bua sungasunga ne Nzambi.

Diandamuna ditambe buimpe didi Satana upeta ku mêyi ende a se: udi mua kupambuisha bantu bonso kudi Yehowa diakafumina kudi Yezu Kristo, Muana muine wa Nzambi nkayende. Nansha bisama mene bitambe bukole bia pavuabu bamupopele ku mutshi wa makenga kabiakamufikisha ku dinyanga muoyo wende mutoke nansha. Pakavua Yezu ukula muoyo, wakela dîyi ne: “Tatu, ndi nteka muoyo wanyi mu bianza biebe.”​—Luka 23:46.

Satana udi wenza mudimu ne tshintu tshionso tshidi ku bukokeshi buende (mateyi ne dikengeshangana patoke dia buludiludi) bua kumona mua kukuata bantu ne kubalamina mu buende bukalenge. Udi ukuata mudimu ne “lukuka lua mubidi, ne lukuka lua mesu, ne kudisua kua muoyo [bua biuma]” bua kuteya nabi bantu, ukeba nansha bua kubalamina kule ne Yehowa peshi bua kubumusha kudiye. (1 Yone 2:16) Satana ‘mmufofomije [kabidi] mêsu a meji a badi kabayi bitabuja, bua dinkenka dia lumu luimpe lua butumbi bua Kristo kaditemi kudibu.’ (2 Kolinto 4:4) Pashishe Satana kêna welakana bua kukebelangana bimvundu ne kusakangana ku ditshina dia bantu bua kukumbaja kipatshila kende nansha.​—Bienzedi 5:40.

Kadi bantu badi balamate luseke lua Nzambi ki mbabatshimune kudi Diabolo to. Mbafike ku dimanya Yehowa Nzambi ne ku ‘dimunanga ne mutshima wabu wonso ne muoyo wabu wonso ne lungenyi luabu luonso.’ (Matayo 22:37) Bushuwa, lulamatu luvua kaluyi lutenkakana lua Yezu Kristo ne lua bantu bungi kabuyi kubala nduleje mudi Satana mutshimunyibue bibi bitambe.

Mmalu kayi enzeka mu matuku atshilualua?

Bantu nebatungunuke anu ne kuteta mua kudienzela mbulamatadi kashidi ne tshiendelele anyi? Muprofete Danyele wakamanyisha ne: ‘Mu matuku a bakalenge aba Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’ (Danyele 2:44) Bukalenge budi Nzambi wa mu diulu ujadika ebu mmbulamatadi wa mu diulu udi mu bianza bia Yezu Kristo. Buobu ebu ke Bukalenge bumuebumue buakalongesha Yezu bayidi bende bua kulomba mu disambila. (Matayo 6:9, 10) Bukalenge ebu nebubutule mbulamatadi yonso ya bantu mu ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso [ikadi pa kulua],’ ne nebukokeshe buloba bujima.​—Buakabuluibua 16:14, 16.

Kadi tshiafikila Satana ntshinyi? Bible udi umvuija muanda eu wenzeka kumpala eku ne: ‘[Muanjelu wa Yehowa] wakakuata dragon, nyoka au wa kale, udi Diabolo ne Satana, wakamusuika [bua] bidimu tshinunu, ne wakamuela mu dina didi kadiyi ne tshishikidilu, wakadinjila, ne wakamutekelapu tshimanyishilu pa mutu pende, bua yeye kadingi bisamba bia bantu kabidi, too ne pajika bidimu tshinunu.’ (Buakabuluibua 20:1-3) Bukokeshi bua Yezu Kristo bua Bidimu Tshinunu nebutuadije anu pamanabu kuela Satana mu dijimba, mmumue ne: pamukangabu midimu yende.

Dîba adi buloba ebu nebuikale muaba udi usankisha be! Malu mabi neajimine ne aba badi baenza. Bible udi ulaya ne: ‘Benji ba malu mabi nebabutudibue. Kadi badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ (Musambu 37:9-11) Ditalala diabu kabakudinyanga kudi tshintu nansha tshimue, ni nkudi bantu anyi kudi nyama. (Yeshaya 11:6-9) Nansha bantu miliyo ne miliyo bavua balamate Diabolo katshia ku kale bua dipanga kumanya ne bua dipangila mushindu wa kufikabu ku dimanya Yehowa nebabishibue ku lufu ne nebalongeshibue malu a Nzambi.​—Bienzedi 24:15.

Ku ndekelu kua Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu, buloba nebuikale bukadi mparadizu, ne bantu bikalapu nebikale bakadi babavuije bantu bapuangane. Pashishe nebasulule Satana bua ‘tshitupa tshîpi’ bua kulua kumubutula kashidi ne tshiendelele, yeye ne baluishi bonso ba bukokeshi bua Nzambi.​—Buakabuluibua 20:3, 7-10.

Uwasungula wewe bua kulamata nnganyi?

Nangananga bidimu lukama bidi bifume ku dijika ebi bivua tshikondo tshivua Satana mubueje tshimvundu tshibi pa buloba. Nansha nanku, nsombelu idi pa buloba kayena ileja ne: mmutshimune to, kadi idi tshimanyinu tshia se: tudi mu matuku a ndekelu a bukua-panu ebu bua malu mabi. (Matayo 24:3-14; Buakabuluibua 6:1-8) Tshidi tshiambuluisha bua kumanya udi mutshimune mu mvita eyi ki mbungi bua malu mabi adi pa buloba anyi mmuenenu wa malu udi nende bantu ba bungi nansha, kadi nkumanya udi ne nkokeshilu mutambe buimpe, ne kumanya ni nkumuenekaku muntu nansha umue udi musadile Nzambi bua dinanga. Patudi tutangila malu aa onso, tudi tumona se: Yehowa ke udi mutshimune.

Bikala mutantshi wonso udi Nzambi mulekele Satana eu mumane kuleja mudi Satana muena dishima, bua tshinyi Nzambi mmuitabe bua malu mabi kutungunukawu? Yehowa udi ne lutulu bualu ‘kêna musue [bua muntu nansha] umue ajimine, kadi udi musue bonso balue kukudimuna mitshima yabu.’ (2 Petelo 3:9) Nzambi mmusue bua “bantu [ba mishindu yonso] basungidibue, bafike ku dimanya dia malu malelela.” (1 Timote 2:4) Nunku mbimpe ulonge Bible mu dîba didi dishale edi bua ‘kumanya Nzambi umuepele mulelela ne yeye wakatumaye, Yezu Kristo mene.’ (Yone 17:3) Bantemu ba Yehowa nebikale ne disanka dia kukuambuluisha bua upete dimanya edi bua wewe pebe kumona mua kubuela mu mulongo wa miliyo ya bantu badi balamate ndendende ku luseke lua udi mutshimune mvita.

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Padi Bantemu ba Yehowa balama muoyo wabu mutoke, badi baleja ne: Satana ki mmutshimune to

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Yehowa udi ne bena lulamatu ba bungi badi ku luende luseke

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu