Yehowa udi ufila bukole
1 Buebe wewe, mupostolo Paulo uvua muntu wa mushindu kayi? Patudi tubala mukanda wa Bienzedi, tudi tumona tshisumi tshivuaye natshi mu mudimu wa Yehowa. Mmunyi muakafika Paulo ku dikumbaja bionso biakenzaye abi? Udi wandamuna ne: ‘Ndi mumanye mua kuenza malu onso mu Mukalenge udi umpesha bukole.’ (Filip. 4:13) Bukole budi Yehowa ufila budi mua kutuambuluisha petu. Mmunyi? Budi mua kutuambuluisha tuetu batumikile mishindu isambombo idiye mutulongoluele bua kutufululula ne kutukolesha mu nyuma.
2 Dîyi dia Nzambi: Anu bu mutudi ne bua kudia bua kuikala ne makanda a mubidi, ke mutudi kabidi ne bua kudidisha ne Dîyi dia Nzambi bua tuikale ne muoyo mu nyuma. (Mat. 4:4) Bible udi ufila bukole budi mua kutukuatshisha. Bua kulama lukunukunu luetu ne kunanga bulelela bikole, mbimpe tuikale tudilongela ne tuela meji pa bitudi tulonga dituku dionso.—Mus. 1:2, 3.
3 Disambila: Kusemena pabuipi ne Yehowa kudi ne mushinga, nangananga bikondo bitutu ne dijinga dia pa buadi. Ku diambuluisha dia nyuma wende, Yehowa udi ufila makanda kudi bantu badi bamulombawu mu disambila. (Luka 11:13; Ef. 3:16) Dîyi dia Nzambi didi ditukankamija bua ‘tunanukile mu disambila.’ (Lomo 12:12, MMM) Utu usambila nanku anyi?
4 Tshisumbu: Tudi kabidi tupetela makanda ne dikankamija mu bisangilu bia tshisumbu ne ku malanda mimpe atudi nawu ne bana betu. (Eb. 10:24, 25) Padi malu matutonde, badi batukankamija ne batukuatshisha ne dinanga dionso.—Nsu. 17:17; Muam. 4:10.
5 Buambi: Dipatuka mu buambi pa tshibidilu didi dituambuluisha bua kujalamija lungenyi luetu pa malu a Bukalenge bua Nzambi ne mabenesha atutuadilabu. Tudi tumvua disanka mu mutshima patudi tuambuluisha bantu netu bua kulongabu malu a Yehowa. (Bien. 20:35) Kakuena mushindu wa tuetu bonso kuya kuenza mudimu miaba idi dijinga dinene peshi kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba to, kadi tudi mua kudifila bikole mu mudimu eu mu mishindu mikuabu.—Eb. 6:10-12.
6 Batangidi bena Kristo: Mushindu udi bakulu batukankamija ne batukuatshisha udi utuambuluisha. Yehowa mmubapeshe mudimu wa kudisha mikoko yende idiye mubapeshe bua kutangila. (1 Pet. 5:2) Batangidi bena ngendu badi bakolesha mu nyuma bisumbu bidibu bakumbula, anu bu muakenza mupostolo Paulo tshikondo tshiende.—Lomo 1:11, 12.
7 Bilejilu bia bana betu bena lulamatu: Tutu tukola ku muoyo patudi tukonkonona bilejilu bimpe bia benji ba mudimu netu, bena Kristo netu ba lulamatu ba kale ne ba lelu. (Eb. 12:1) Paudi dijinga ne bukole, bua tshinyi kubenga kubala bumue bua ku “malu a mu nsombelu” mu bibejibeji bietu, kubalaku malu adi asankisha a mu Annuaire, anyi makuabu a mimpe a Bantemu ba Yehowa ba mu matuku etu aa mu mukanda wa Prédicateurs?
8 Muanetu mukuabu (udi mpindieu ne bidimu 90 ne bia mu njila), wakitaba bulelela patshivuaye ka-nsongalume. Wakapeta mateta bua ditabuja diende patshivuaye nsonga. Dia kumpala, wakamona bamue bavua bangabanga benji ba mudimu bimpe mu tshisumbu bumbuke mu bulongolodi bua Yehowa. Dibidi, mudimu wa ku nzubu ne ku nzubu uvua mumukolele. Kadi, uvua anu weyemena Yehowa dîba dionso. Pashishe wakalua kunanga mudimu eu. Kadi udi munyi lelu? Nansha mudiye katshiyi ne makanda a mubidi makumbane, utshidi anu muena dîku dia Betele wa ku Brooklyn, wambuluisha mu Kasumbu Kaludiki. Kêna unyingalala nansha kakese bua mudiye mushale anu mulamate bulongolodi bua Yehowa.
9 Muanetu mukuabu wa bakaji udi mpindieu muena mu dîku dia Betele wa Londres (mu Angleterre) wakatambula ne bidimu 13. Wakatuadija bumpanda-njila tshidimu tshiakalonda pamue ne tutuende, ne tshidimu tshiakalonda kukuatabu tatuabu kumuela mu buloko bualu uvua mubenge bua kudibueja mu Mvita Mibidi ya Buloba bujima. Wakatungunuka ne kueyemena Yehowa bua amupeshe bukole, ne wakatungunuka ne kuenzela Nzambi mulelela mudimu. Kunyima, bakamusela kudi munga muanetu wa lulamatu, ne bubidi buabu bakatungunuka ne kuenza malu adi Yehowa musue. Kunyima kua bamane kushala mu dibaka bidimu 35, bayende kufuaye lufu lua tshikoso. Musangu au kabidi Yehowa wakamupesha bukole, ne mmutungunuke ne kumusadila too ne ku lelu, mutekemene bua kukuatshila Yehowa mudimu kashidi ne tshiendelele mu dîku diende dia pa buloba.
10 Yehowa udi ukuatshisha ne upesha basadidi bende ba lulamatu makanda. “Udi upesha badi bapungile bukole, badi kabayi ne dikanda udi ubapeshadio.” Tuetu batumikile bimpe malu asambombo atudi batele aa, tudi mua kupeta mpokolo eu wa bukole budi kabuyi bujika. Uvuluke ne: ‘Badi batekemena kudi [Yehowa] badi bapeta dikanda dipiadipia, banyema kabayi bapungila, benda kabayi bateketa.’ (Yesh. 40:29-31, MMM) Paulo uvua weyemena Yehowa bikole bua amupeshe bukole, tudi petu ne bua kumueyemena.