TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr19 ngondo wa 7 dib. 1-8
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (07/2019)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (07/2019)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 1-7/7
  • LUMINGU LUA DIA 15-21/7
  • LUMINGU LUA DIA 22-28/7
  • LUMINGU LUA DIA 29/7–4/8
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
mwbr19 ngondo wa 7 dib. 1-8

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 1-7/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | KOLOSAYI 1-4

Bukalenge bua Nzambi

“Bukalenge bua Muanende munanga.” Matuku 10 Yezu mumane kubanda mu diulu, mu Pentekoste wa mu 33, bayidi bende bakapeta tshijadiki tshia “muvuaye mubandishibue ku tshianza tshia balume tshia Nzambi” pakabitshikijilaye nyuma muimpe. (Bz 1:8, 9; 2:1-4, 29-33) “Tshipungidi tshipiatshipia” tshiakatuadija nabu, bobu kulua nshindamenu wa “tshisamba tshipiatshipia tshia tshijila,” anyi Isalele wa mu nyuma.​—Eb 12:22-24; 1Pt 2:9, 10; Gal 6:16.

Kristo ukavua musombe ku dia balume dia Tatu wende, muikale mfumu wa tshisumbu. (Ef 5:23; Eb 1:3; Flp 2:9-11) Bible udi uleja ne: kutuadijila mu Pentekoste wa mu 33 au, Bukalenge bua mu nyuma bukavua bujadikibue ku mutu kua bayidi bende. Pavua mupostolo Paulo ufundila bena Kristo ba mu Kolosayi wakaleja mukavua Yezu mupete bukalenge, wamba ne: “[Nzambi] wakatusungila ku bukokeshi bua mîdima ne wakatubueja mu bukalenge bua Muanende munanga.”​—Kls 1:13; tangila kabidi Bz 17:6, 7.

Katshia ku Pentekoste wa mu 33, bukalenge bua Kristo bua mu nyuma budi bukokesha Isalele wa Nzambi, mmumue ne: bena Kristo bavua baledibue ku nyuma wa Nzambi, balue bana bende ba mu nyuma. (Yne 3:3, 5, 6) Papeta bela manyi abu difutu diabu mu diulu, kabakuikala kabidi bantu ba pa buloba balombola kudi bukalenge abu to, bualu nebikale bakalenge pamue ne Kristo mu diulu.​—Bua 5:9, 10.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 921 §2

Dienda masandi

Dienda masandi mpekatu udibu mua kuipatshila muntu mu tshisumbu tshia bena Kristo. (1Ko 5:9-13; Eb 12:15, 16) Mupostolo Paulo udi uleja ne: muena Kristo udi wenda masandi udi wenzela mubidi wende bibi bualu udi wenza mudimu bibi ne bitupa biende bia lulelu. Udi unyanga malanda ende ne Yehowa, uvuija tshisumbu tshikoya ne udi mene uditeka mu njiwu ya kupeta masama a mu bilamba adi mua kumufikisha too ne ku lufu. (1Ko 6:18, 19) Udi udiatakaja manême a bena Kristo nende (1Ts 4:3-7) bualu udi 1) uvuija tshisumbu tshikoya ne utshipendeshisha (Eb 12:15, 16), 2) upangisha udiye wenda nende masandi au bukezuke bua mu bikadilu, ne bikalaye mujike, udi umupangisha bua kuikala mukezuke pabuelaye mu dibaka, 3) unyanga lumu lua dîku diende, ne 4) wenzela baledi ba udiye wenda nende masandi au bibi, nansha muena dibaka nende, anyi mubangila wende. Muntu wa nanku udi ulengulula Nzambi, ne Nzambi neamunyoke bua mpekatu wende bualu yeye ke muena mikenji idi ikandika dienda masandi.​—1Ts 4:8.

LUMINGU LUA DIA 15-21/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 TESALONIKE 1-3

“Diela mushipi wa mikenji patoke”

it-1-F 221 §5

Dilamata dia Nzambi

Kudi bualu busokoka bukuabu budi bubengangana bikole ne “bualu busokoka bua tshijila” bua Yehowa. Ke “bualu busokoka bua dishipa dia mikenji.” Tshivua bualu busokoka kudi bena Kristo balelela bualu tshikondo tshivua Paulo wakula atshi “mushipi wa mikenji” kavua muanji kumanyika bimpe ne kabavua banji kujadika ne: mbanganyi badi benza muine mushipi wa mikenji au to. Nansha muvua “mushipi wa mikenji” au mua kulua kudisunga, bantu ba bungi kabavua mua kumujingulula bipepele to, bualu uvua ne bua kutungunuka ne kuenza malu mabi muinshi muinshi, ushima ne: nditshina dia Nzambi. Nunku, atshi tshivua dinyanga dia ditshina dia Nzambi dilelela. Paulo wakamba ne: “bualu busokoka bua dishipa dia mikenji” abu bukavua butuadije mu matuku ende, bualu bantu bavua bashipa mikenji bakavua batuadije kunyanga tshisumbu, ne bivua ne bua kubafikisha ku dienza kasumbu ka batontolodi. Ndekelu wa bionso, Yezu Kristo uvua ne bua kubutula kasumbu aku pavuabu bamuteka Mukalenge. Mutontolodi uvua Satana wenzeja malu au uvua ne bua ‘kudibandisha ku mutu kua tshintu tshionso tshidibu babikila nzambi anyi tshintu tshia kutendelela’ (sebasma mu tshiena Gr.). Nunku, muluishi munene wa Nzambi udi Satana wenzeja malu eu uvua ne bua kudinga bantu bungi tshianana ne kufikisha bonso bavua baditua ku tshiende ku kabutu. “Mushipi wa mikenji” au uvua ne bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia kupambuisha bantu atshi bualu uvua wenza malu ende mabi au mu musokoko kadi muikale ne tshimuenekelu tshia ditshina dia Nzambi.​—2Ts 2:3-12; tangila kabidi Mat 7:15, 21-23.

it-2-F 255 §7

Dishima

Yehowa Nzambi udi ulekele “malu adi apambuishangana” kudi bantu badi basue dishima “bua bafike ku ditaba dishima” pamutu pa lumu luimpe lua Yezu Kristo. (2Ts 2:9-12) Tshivua tshienzekele Ahaba mukalenge wa Isalele nkama ya bidimu kumpala tshidi tshijadika bualu ebu. Baprofete ba dishima bakamujadikila ne: uvua ne bua kutshimuna bena Lamota-gilada, pende Mikaya muprofete wa Yehowa ukavua mumuambile ne: bavua ne bua kumutshimuna. Yehowa ukavua muleje Mikaya mu tshikena kumona ne: uvua muanyishile muanjelu kampanda bua kulua “nyuma udi udingangana” mukana mua baprofete ba Ahaba. Mbuena kuamba ne: muanjelu au uvua ne bua kusaka baprofete abu bua kuamba dishima, mmumue ne: kuamba tshivuabu bobu basue ne tshivua Ahaba musue bua bamuambile. Nansha mukavuabu badimuije Ahaba, wakitaba anu mashimi au, kufuaye bua bualu abu.​—1Bk 22:1-38; 2Ku 18.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 890 §6

Kapia

Petelo wakafunda ne: “diulu ne buloba bidiku mpindieu mbilamibue bua kapia.” Bilondeshile tshidibu bakuila muaba eu ne tshidi mvese mikuabu ya mu Bible yamba, bidi bimueneka ne: kapia kadi Petelo mutele aka nkabutu ka tshiendelele. Mvula wa kabutu wa mu matuku a Noa kavua mubutule diulu ne buloba bietu ebi to, uvua mubutule anu bantu bavua kabayi batumikila Nzambi. Bia muomumue, dimueneshibua dia Yezu Kristo ne banjelu bende ba bukole mu kapia kadi kalakuka nedibutule anu bantu badi kabayi batumikila Nzambi ne ndongoluelu wa malu mubi eu bua kashidi.​—2Pt 3:5-7, 10-13; 2Ts 1:6-10; tangila kabidi Yes 66:15, 16, 22, 24.

it-1-F 1188 §1

Dîyi diamba ku nyuma

“Mêyi mamba ku nyuma”: malelela ne a dishima. Muaku pneuma (nyuma) wa tshiena Greke eu mbawutele mu mushindu wa pa buawu mu imue mifundu ya bapostolo. Tshilejilu, mu 2 Tesalonike 2:2, mupostolo Paulo wakabela bena Kristo nende ba mu Tesalonike bua kabalubakajibu anyi kabatenkakajibu mu meji abu “kudi dîyi diamba ku nyuma [ku muaku, nyuma] anyi kudi mukenji muamba mukana anyi kudi mukanda udi umueneka bu udi ufumina kutudi bua ne: dituku dia Yehowa dikadi difike.” Paulo mmutele muaku pneuma (nyuma) wakula bua bintu bidi biambuluisha bantu bua kuyukila, bu mudi “mukenji muamba mukana” anyi “mukanda.” Mukanda mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Paulo uvua wakula muaba eu bua mêyi avua amueneka bu mamba kudi nyuma anyi kudi muprofete.” (Lange’s Commentary on the Holy Scriptures p. 126; mukudimuna ne mupatula kudi P. Schaff, mu 1976) Mukanda wa Vincent wa Word Studies in the New Testament udi pawu wamba ne: “Kudi nyuma. Tshiambilu etshi tshidi tshileja mêyi mamba kudi baprofete mu masangisha a tshisumbu tshia Nzambi tshia kale avua aleja muvuawu buakabuluibua bua kudi Nzambi.” (1957, Vol. IV, p. 63) Nanku, nansha mudi imue nkudimuinu ikudimuna muaku pneuma mu mvese eu ne: “nyuma,” mikuabu yoyi idi iwukudimuna ne: “mukenji wa kudi nyuma” (AT), anyi ne: “diamba dia malu alualua kumpala” (MML), peshi ne: “dîyi diamba ku nyuma” (NWT).

LUMINGU LUA DIA 22-28/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 TIMOTE 1-3

km-F 12/78 4 §7

Bantu badi “badipetela muaba wa lumu”

7 Mbipepele bua kumona mpindieu bua tshinyi Paulo uvua wamba bua bana betu ba balume aba ne: badi “badipetela muaba wa lumu.” Kabiena mudi bantu bamba bobu bua dibanda mianzu mu tshitendelelu to, kadi basadidi ba mudimu badi “benza mudimu bimpe” badi bapeta dibenesha dia kudi Yehowa ne Yezu, ne bena mu tshisumbu bonso badi babanemeka ne babatua mpanda. Nunku badi bapeta “dikima dikole dia kuakula mu ditabuja didi mu Kristo Yezu.” Bu mudibu bakumbaja mudimu wabu bimpe, bena mu tshisumbu badi babanyisha; badi ne ditabuja dikole ne badi baleja bantu bakuabu ditabuja diabu edi kabayi bumvua buôwa anyi batshina bipendu.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 980 §2

Dilondangana dia bankambua

Kudifila mu dikebulula malu a dilondangana dia bankambua ne mu diakula kakuvua ne mushinga nansha, nangananga tshikondo tshivua Paulo ufundila Timote atshi. Nzambi katshivua kabidi wanyisha ditapulula bena Yuda ne bantu ba bisamba bikuabu bavua mu tshisumbu tshia bena Kristo to. Nanku, kabitshivua ne mushinga bua kulamisha malu a dilondangana dia bankambua ba muntu bua kujadika kuvuaye ufumina to. (Gal 3:28) Dilondangana dia bankambua dikavuaku divua tshijadiki tshia ne: Kristo uvua wa mu ndelanganyi ya Davidi. Bualu bukuabu, matuku makese Paulo mumane kufila mubelu eu, bakabutula Yelushalema ne malu onso mafunda a bena Yuda. Nzambi kavua musue kualama to. Ke bualu kayi, Paulo uvua ujinga bua Timote ne bena mu bisumbu kabadifidi ne kasuki mu dikeba malu a bisamba bivuabu bafumine, bapitshishaku dîba diabu dionso ne balekela malu avua kaayi ne mushinga au ababueja mu ditanaja to. Dilondangana dia bankambua divua mu Bible ndikumbane bua kujadika ne: Kristo ke Masiya, diodi ke didi ne mushinga wa bungi kudi bena Kristo. Malu makuabu a dilondangana dia bankambua adi mu Bible adi afila bijadiki bia mudi malu adi mu Bible malelela, bileja patoke ne: Bible mmukanda wa malu malelela.

LUMINGU LUA DIA 29/7–4/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 TIMOTE 4-6

g-F 6/07 6 §2

Kudisuika bua kulua mubanji: kudi mua kufikisha muntu ku tshinyi?

Mu bulelela, bantu ba bungi batu badifila mu dikeba dia bubanji kabatu anu bafua to. Kadi badi mua kudipangisha malu mimpe a bungi mu nsombelu wabu. Kabidi badi mua kupeta tunyinganyinga tua bungi mu nsombelu padi malu a mudimu anyi a makuta anyanguka, badi mua kupangila tulu, mitu ishala ibasama, anyi bapeta tshifu: masama adi mua kubafikisha ku lufu ne lukasa. Pamuapa muntu udi mua kujinga kushintulula malu adiye ne bua kuteka pa muaba wa kumpala, kadi dîba dimane kupita. Muena dibaka udi mua kuikala katshiyi umueyemena, bana bende kabatshiyi bamutshiuka anyi bakadi badiumvua balekelela, ne makanda ende a mubidi adi mua kunyanguka. Pamuapa udi mua kulongolola amue malu, kadi nebimulombe mudimu wa bungi. Bantu ba nanku “mbadisunsule mubidi mujima ne tunyinganyinga tua bungi.”​—1 Timote 6:10.

g-F 11/08 6 §4-6

Malu manene 6 bua kuikala ne nsombelu muimpe

Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshia ntuadijilu, bantu badi baditua mu dikeba dia biuma bua kuikala ne nsombelu muimpe badi bushuwa bipata lupepele. Nebedibue mâyi ku makasa, bapeta kabidi ntatu ya bungi. Tshilejilu, padi bantu badina ne kasuki mu dikeba dia bubanji batu misangu ya bungi banyanga malanda ne bena mu mêku abu anyi ne balunda babu. Bakuabu batu bapangila tulu bua midimu idibu benza anyi bua tunyinganyinga. Muambi 5:12 udi wamba ne: “Tulu tua muena mudimu ntushême, nansha yeye udia bikese anyi bia bungi, kadi bintu bia bungi bia mubanji kabiena bimuladika tulu.”

Makuta atu mfumu wa tshikisu, atu kabidi ashima bantu. Yezu wakakula bua “bukole bua mashimi bua biuma.” (Mâko 4:19) Mu mêyi makuabu, biuma bitu bilaya muntu disanka, kadi kabitu bimupeteshadi to. Bidi bimusaka anu bua kupeta bia bungi. Muambi 5:9 udi wamba ne: “Muntu udi munange biuma, katshia kena muanyishe bidiye mumane kupeta to.”​—MMV.

Mu tshikoso, dinanga dia makuta ditu diela muntu mâyi ku makasa, dimufikisha ku biji, anyi mene ku dienzelangana bibi. (Nsumuinu 28:20) Tuetu bikale batshipapayi, tufuilangana luse, bikale ne bikadilu bimpe ne dinanga, ne bikale mu malanda mimpe ne Nzambi, netupete disanka ne nsombelu muimpe.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

lvs 23 §17

Kondo ka muoyo kimpe ku mêsu kua Nzambi

17 Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Nuikale anu ne kondo ka muoyo kimpe.” (1 Petelo 3:16) Bia dibungama, padi bantu batungunuka ne kubenga kulonda mêyi manene a Nzambi, ndekelu wa bionso kondo kabu ka muoyo kakena kabadimuija kabidi to. Paulo wakamba ne: kondo ka muoyo ka nunku ‘nkoshike anu bu kosha ne tshiamu tshikunjija mu kapia.’ (1 Timote 4:2) Ukadiku muoshike bibi anyi? Paudi woshika nanku, dikoba diebe didi dipapa kuyi mua kumvua kabidi tshintu muaba au to. Muntu yeye anu wenza malu mabi, kondo kende ka muoyo kadi mua ‘kuoshika,’ ne mu bungi bua matuku kalekela kumudimuija.

it-2-F 122 §1, 2

Dibala kumpala kua bantu

Mu tshisumbu tshia bena Kristo. Mu bidimu lukama bia kumpala, dibala kumpala kua bantu divua ne mushinga wa bungi bualu bantu bakese ke bavua ne Mivungu ya bungi ya Bible. Mupostolo Paulo uvua mulombe bua bena Kristo bikale babadila bena mu bisumbu biabu mikanda yende, kubalombaye kabidi bua bisumbu bia bena Kristo bikale bishintakajangana mikanda ivuaye mubitumine bua kuyibadila benamu. (Kls 4:16; 1Ts 5:27) Paulo wakabela Timote utshivua mukulu nsonga bua adifile “ku dibala kumpala kua bantu, ku didimuijangana ne ku dilongesha.”​—1Tm 4:13.

Mbimpe muntu udi ubala kumpala kua bantu abale bipepele kayi utupakanangana. (Hab 2:2) Dibala kumpala kua bantu mmushindu mukuabu wa kulongeshangana. Nunku mubadi udi ne bua kumanya bimpe menemene tshidiye ubala ne kujingulula meji a muntu udi mufunde bidiye ubala, udienzeja bua kapeshi bantu badiye ubadila lungenyi lua tshianana. Bilondeshile Buakabuluibua 1:3, bantu badi babala mêyi a buprofete au ne dîyi dikole, pamue ne badi baateleja ne baatumikila, nebapete disanka.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu