TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr20 ngondo 2 dib. 1-5
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (02/2020)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (02/2020)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/2
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/2
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/2
  • LUMINGU LUA DIA 24/2–1/3
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
mwbr20 ngondo 2 dib. 1-5

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 3-9/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | GENESE 12-14

“Tshipungidi tshidi tshikutangila pebe”

it-1-F 78 §6

Tshipungidi

Tshipungidi tshidia ne Abalahama. Bidi bimueneka ne: tshipungidi tshivua Nzambi mudie ne Abalama (Abalahama) tshivua tshituadije dîba diakasabukaye musulu wa Pelata mutangile ku Kanâna. Tshipungidi tshia Mikenji tshiotshi tshiakatuadija panyima pa bidimu 430. (Gal 3:17) Yehowa wakayikila ne Abalahama pavuaye umbuka mu Mezopotamia, mu Ula wa bena Kasada, kumuambilaye bua kuya mu buloba buvuaye umuleja. (Bz 7:2, 3; Gen 11:31; 12:1-3) Ekesode 12:40, 41 udi utuambila ne: pakajika bidimu 430 bia disombela mu Ejipitu ne mu buloba bua Kanâna, “mu dituku adi menemene,” bena Isalele bakumbuka ku bupika buvuabu, kupatukabu mu Ejipitu. Dituku divuabu babalekelele mu Ejipitu divua dia 14, ngondo wa Nisana, mu 1513 K.Y., dituku dia Pasaka. (Eks 12:2, 6, 7) Mêyi aa adi asua kuleja ne: Abalahama uvua musabuke musulu wa Pelata bua kuya ku Kanâna mu dia 14 ngondo wa Nisana mu 1943 K.Y., ne diodi adi ke dituku divuaye mudie tshipungidi ne Nzambi. Nzambi wakamuenekela kabidi Abalahama pakavuaye mubuele mu Kanâna mufike ku Shekeme, kualabajaye kabidi mulayi wende umuambila ne: “Nempeshe bana bebe [dimiinu diebe] buloba ebu.” Uvua usua kuleja dipetangana divua pankatshi pa tshipungidi atshi ne bualu buvuaye mulaye mu Edene, uleja ne: “muana” [dimiinu] uvua ne bua kulua muntu, mmumue ne: uvua ne bua kupatukila mu ndelanganyi ya bantu. (Gen 12:4-7) Yehowa wakalua kualabaja kabidi mulayi au misangu ya bungi panyima pa bidimu anu mudibi bileja mu Genese 13:14-17; 15:18; 17:2-8, 19; 22:15-18.

w89 1/7 3 §4

Kumanya bulelele pa bidi bitangila abalahama kudi ne mushinga

Au mmulayi uvua ukemesha. Yehowa uvua muwulaye kabidi Abalahama misangu mikuabu ibidi mijima. (Genese 18:18; 22:18) Bua kuwukumbaja, Nzambi neabishe too ne bena mu mêku adi kaatshiyi nansha ne muntu umue muikale ne muoyo pa buloba. Kupetulula muoyo nekuikale dibenesha dia dikema bua bantu abu, bualu ba bungi ba kudibu nebapete nsombelu pa buloba muenze bu wa mu Mparadizu uvua bantu bajimije ku tshibangidilu. Pashishe nebabalongeshe tshia kuenza bua kupeta dibenesha dia muoyo wa tshiendelele.​—Genese 2:8, 9, 15-17; 3:17-23.

it-2-F 152 §6

Mikenji

Bamue bamanyi ba malu a mu Bible badi bamba bilondeshile malu avua enzeka kale ne: pavua muntu upanyisha mukuabu tshitupa tshia buloba, uvua wimana ne mutshisumbi au kaba kampanda bua kumulejilapu mikalu yatshi mijalame. Pavua musumbi au wamba ne: “Ndi mumone,” bivua bileja bilondeshile mikenji ne: mmuitabe. Pakalaya Yehowa Abalahama bua kumupesha buloba bua Kanâna, wakanji kumuambila bua kutangila ku nseke yabu yonso inayi. Kadi Abalahama kakamba ne: “Ndi mumone” to, pamuapa bualu Nzambi uvua mumuambile ne: uvua ne bua kubupesha bana [dimiinu] bende ku shô. (Gen 13:14, 15) Nzambi wakambila Mose uvua muimanyinyi wa tshisamba tshia Isalele bua “kutangila” buloba; biobi ne: tshidi bamanyi aba bamba ntshilelela, tshivua Nzambi mumuambile atshi tshivua tshileja ne: uvua upesha mpindieu bena Isalele buloba abu bua Yoshua alue kubabuejamu bua buikale buabu. (Dut 3:27, 28; 34:4; tangila kabidi tshivua Satana muambe bua kupesha Yezu mu Mat 4:8.) Bualu bukuabu buvua bantu benza bilondeshile mikenji bua kuleja ne: mbabapeshe tshitupa tshia buloba buvua ne: bavua bendakanamu anyi baya kusombelamu. (Gen 13:17; 28:13) Bilondeshile imue mikanda ya kale, pavuabu bapanyisha muntu tshitupa tshia buloba, bavua babadilaku ne mitshi ivuamu.​—Tangila kabidi Gen 23:17, 18.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w16.05 7 §12

Ujikije bilumbu mu dinanga

it-2-F 654 §6

Muakuidi

Melekisedeke mukalenge wa Salema uvua muakuidi (kohen) wa wende mushindu. Bible kena utela bankambua bende muaba nansha umue, peshi wakula bua diledibua anyi bua lufu luende to. Uvua muakuidi, kadi kayi wa mu ndelanganyi ya bakuidi, kabidi kavua mupingane pa muaba wa muakuidi kampanda, ne kavua ne uvua mumupingane mu buakuidi to. Melekisedeke uvua mukalenge ne muakuidi. Buakuidi buende buvua butambe bua bena Lewi, bualu Lewi wakamupesha bia dikumi patshivuaye munda mua Abalahama tshikondo tshivua Abalahama mupeshe Melekisedeke tshia dikumi, yeye kumubenesha. (Gen 14:18-20; Eb 7:4-10) Malu au akenza bua Melekisedeke alue mundidimbi wa Yezu Kristo, “udi muakuidi bua kashidi mu mushindu uvua Melekisedeke.”​—Eb 7:17.

LUMINGU LUA DIA 10-16/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | GENESE 15-17

“Yehowa wakapesha Abalama ne Salai mêna makuabu: Bua tshinyi?”

it-1-F 870 §4

Tshilema, Dikeba tshilema

Ku lukuabu luseke, malu ne bintu bidi bana ba bantu benza bitu anu ne bilema. Bantu mbapiane mpekatu ne bilema kudi Adama. (Lom 5:12; Mis 51:5) Kadi Yehowa udi kayi kalema yeye “mmumanye bimpe mutudi benjibue, uvuluka ne: tudi lupuishi,” ne udi utufuila luse. (Mis 103:13, 14) Uvua wangata Noa muena lulamatu uvua umutumikila bu muntu uvua “kayi kalema munkatshi mua bantu ba tshikondo tshiende.” (Gen 6:9) Wakambila Abalahama ne: “Wende kumpala kuanyi, udileje kuyi kalema.” (Gen 17:1) Nansha muvua bantu babidi abu kabayi bapuangane ne muakafuabu, Yehowa “udi umona mu muoyo” yeye uvua ubamona kabayi kalema. (1Sm 16:7; tangila kabidi 2Bk 20:3; 2Ku 16:9.) Yehowa wakambila Isalele ne: “Kuena ne bua kuikala ne kalema kumpala kua Yehowa Nzambi webe to.” (Dut 18:13; 2Sm 22:24) Wakafila Muanende uvua kayi kalema (Eb 7:26) bu mulambu wa kupikula nawu bantu udi wambuluisha bua angate badi baleja ditabuja ne bamutumikila bu ‘bakane,’ anyi bantu badi kabayi kalema; kadi yeye muine udi anu mulumbuluishi muakane udi kayi kalema.​—Lom 3:25, 26; tangila MUOYO MUTOKE; ne BUPUANGANE.

w02 1/6 16 §15

Tusankayi bua buakane bua Yehowa

Kabidi, buakane bua bantu budi nangananga butangila malu adi mu mutshima wabu bu mudi ditabuja ne dianyisha ne dinanga bua Yehowa ne milayi yende, kadi ki ng’anu dienza dia tshidi Nzambi ulomba to. Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: Abalahama ‘wakitabuja Yehowa, ne Yehowa wakabala kuitabuja kuende ne: mbuakane.’ (Genese 15:6) Ditabuja dia Abalahama kadivua dimanyine anu pa se: Nzambi udiku to, kadi uvua kabidi witabuja mulayi wende wa ‘kankanunuina.’ (Genese 3:15; 12:2; 15:5; 22:18) Bua ditabuja edi ne bua malu akenzaye mumvuangane nadi, Yehowa wakadia bulunda ne Abalahama ne wakamubenesha yeye ne bena lulamatu bakuabu nansha muvuabu bapange bupuangane.​—Musambu 36:10; Lomo 4:20-22.

it-1-F 30 §1

Abalahama

Bidimu bikavua bipite. Bakavua mpindieu mu Kanâna bidimu bitue ku dikumi, kadi Sala utshivua anu nkumba. Ke kufilaye Hagâ muena mudimu wende muena Ejipitu kudi Abalahama bua amulelele muana. Abalahama kuitabaye. Nunku mu 1932 K.Y., pavua Abalahama ne bidimu 86, bakamulelelela Yishemaele. (Gen 16:3, 15, 16) Bidimu biakapita. Pakavua Abalahama ne bidimu 99 mu 1919 K.Y., Yehowa wakamupesha tshimanyinu tshia tshipungidi tshia pa buatshi tshivuabu badie nende atshi, kumuambilaye bua atenguishe bantu balume bonso ba mu nzubu muende. Anu pine apu, Yehowa kushintululaye dîna diende, kumbushaye dia Abalama, kumupeshaye dia Abalahama wamba ne: “bualu nenkuvuije tatu wa bisamba bia bungi.” (Gen 17:5, 9-27; Lom 4:11) Pashishe, banjelu basatu bakalua kudiye benze bu bantu, kubakidilaye bu uvua wakidila Yehowa; bobu kumulaya ne: Sala neimite ne nealele muana wa balume tshidimu tshidi tshilua!​—Gen 18:1-15.

w09-F 1/2 13 §3

Mêna adi ne diumvuija

Nzambi nkayende ke wakashintulula mêna a bamue bantu bua mêyi a buprofete avua abatangila. Tshilejilu, wakashintulula dia Abalama divua diumvuija ne: “Tatu mmubandishibue,” kumupeshaye dia Abalahama, divua diumvuija “Tatu wa musumba wa bantu.” Dîna adi diakakumbana bualu Abalahama wakalua tatuende wa bisamba bia bungi. (Genese 17:5, 6) Dîna dia mukajende divua Salai; divua pamuapa diumvuija “Muena matandu.” Uvua mua kuikala musanke bikole pakamuinyika Nzambi ne: “Sala,” dîna didi diumvuija “Mukaji wa mu dîku dia bukalenge,” bua kuleja ne: uvua ne bua kulua nkambua wa bakalenge.​—Genese 17:15, 16.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 465 §5

Malu a kale ne dîba divuawu menzeke

Yehowa wakambila Abalama (Abalahama) ne: “Umanye bimpe ne: bana bebe nebikale bantu ba ku babende mu buloba budi kabuyi buabu ne bantu ba mu buloba abu nebabakuate ku bupika ne nebabakengeshe bidimu 400.” (Gen 15:13; tangila kabidi Bz 7:6, 7.) Uvua mumuambile mêyi au kumpala mene kua kulelabu Izaka uvua mupianyi anyi “dimiinu.” Mu 1932 K.Y., Hagâ muena mudimu muena Ejipitu wakalelela Abalama muana diende Yishemaele, mu 1918 K.Y. Sala kulelaye Izaka. (Gen 16:16; 21:5) Tuetu babale bidimu 400 kumbukila ku tshidimu tshivua bena Isalele bumbuke ku bupika kuvuabu babakengesha, tudi tufikila mu tshia 1913 K.Y., pine apu Izaka utshivua ne bidimu bitue ku 5. Bidi bimueneka ne: bakavua balekeshe Izaka dibele, ne ukavua ‘muntu wa ku babende’ mu buloba buvua kabuyi buabu; mpindieu dikengeshibua dikavuabu bamanyishe adi dikavua dituadije ne tuseku tuvua Yishemaele ukavua ne bidimu bitue ku 19 ‘umuseka.’ (Gen 21:8, 9) Nansha mudi bena lelu mua kuamba ne: kuseka Izaka uvua mupianyi wa Abalahama kakuvua anu ne bualu, tshikondo atshi kuvua kubi. Tshidi tshileja nanku ntshivua Sala muenze, ne muvua Nzambi muitabe bua bipate Hagâ ne muanende Yishemaele pavua Sala mulombe ne disuminyina bua babipate. (Gen 21:10-13) Difundisha dia bualu ebu mu kabujima kabu mu Bible didi dileja kabidi ne: atshi ke tshikondo tshiakatuadija bidimu 400 bia dikengeshibua bikavuabu bamanyishe, bivua mua kujika anu pavua bena Isalele bumbuka mu Ejipitu.​—Gal 4:29.

it-1-F 844 §7

Tshimuangi

“Mu tshipungu tshinayi.” Tuvuluke ne: Yehowa uvua muambile Abalahama ne: ndelanganyi yende ivua ne bua kupingana mu Kanâna. (Gen 15:16) Mu bidimu 430 bia katshia Nzambi wadia tshipungidi ne Abalahama too ne ku dipatuka dia bena Isalele mu Ejipitu kuvua bipungu bipite pa binayi, nansha muvua bantu bashala ne muoyo bidimu bia bungi tshikondo atshi. Kadi bena Isalele bakenza anu bidimu 215 mu Ejipitu. Tudi mua kubala ‘bipungu binayi’ abi kubangila ku dibuela diabu mu Ejipitu mushindu eu: tuangate tshilejilu tshia tshisa tshimue tshianana tshia Isalele, tshisa tshia bena Lewi: 1) Lewi, 2) Kohata, 3) Amalama, ne 4) Mose.​—Eks 6:16, 18, 20.

LUMINGU LUA DIA 17-23/2

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | GENESE 18-19

“‘Mulumbuluishi wa buloba bujima’ udi ubutula Sodoma ne Amola”

w17.04 18 §1

“Mulumbuluishi wa buloba buonso” katu wenza bimpe anyi?”

w18.08 30 §4

Lutulu: Nkunanukila ne tshipatshila

w10 11/15 26 §12

Yehowa udi mukalenga wetu mutambe bunene!

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w88-F 15/5 23 §4, 5

Kudi muntu ukadi mumone Nzambi anyi?

Mpindieu mbipepele bua kumvua bua tshinyi Abalahama uvua muakule ne banjelu baleji-mpala ba Nzambi bavua balue kudiye bu bantu abu anu bu uvua wakula ne Yehowa Nzambi nkayende. Bu muvua muanjelu au muambe tshivua Nzambi kayende mua kuikala muambile Abalahama, ne bu muvuaye muleji-mpala Wende, ke bualu kayi Bible udi wamba ne: “Yehowa wakamumuenekela.”​—Gen 18:1.

Vuluka ne: muanjelu muleji-mpala wa Yehowa uvua mua kumanyisha mêyi a kudi Nzambi ne bujalame buonso anu mudi telefone anyi kasanji mua kupatula mêyi a muntu. Nunku tudi tumvua bua tshinyi Abalahama, Mose, Manoa, ne bantu bakuabu bavua bakula ne banjelu bavua balua kudibu ne mibidi ya bantu benze bu bavua bakula ne Nzambi. Bantu abu bavua ne mushindu wa kumona banjelu abu ne butumbi bua Yehowa buvuabu baleja, kadi kabavua mua kumona Nzambi to. Ke bualu kayi malu aa kaena abengangana ne mêyi a mupostolo Yone a ne: “Kakuena muntu ukadi mumone Nzambi musangu nansha umue” to. (Yne 1:18) Bantu abu bavua bamone banjelu baleji-mpala ba Nzambi, kabavua bamumone Yeye nansha.

w19.06 20 §3

Ambuluisha bantu bakuabu bua bapite bimpe ne tunyinganyinga

LUMINGU LUA DIA 24/2–1/3

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | GENESE 20-21

“Yehowa utu anu ukumbaja malu adiye ulaya”

wp17.5 14 §5-15 §2

“Mukaji wa mu dîku dia bukalenge”

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

wp17.3 12, dim.

‘Wewe udi mukaji muimpe kumona’

w89 1/7 20 §9

Abalahama: Tshilejilu kudi bonso badi basue kudia bulunda ne Nzambi

9 Abalama wakenza bualu bukuabu buvua buleja ne: uvua ne ditabuja. Bible udi wamba ne: ‘wakashila Yehowa tshioshelu.’ (Genese 12:7) Bidi bimueneka ne: uvua mulambulapu kabidi milambu ya nyama, bualu muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “tshioshelu” udi umvuija “muaba wa kulambuila” milambu. Abalahama wakalua kuenza kabidi bia muomumue pakayaye miaba mikuabu, ‘kubilaye ne dîna dia Yehowa.’ (Genese 12:8; 13:18; 21:33) Tshiambilu tshia mu tshiena Ebelu tshidibu bakudimune ne: “kubila dîna” badi mua kutshikudimuna kabidi ne: “kuamba (kuyisha) dîna.” Ba mu nzubu mua Abalahama pamue ne bena mu Kanâna bavua ne bua kuikala bumvua muvuaye ubila dîna dia Yehowa Nzambi wende ne dikima. (Genese 14:22-24) Bia muomumue, muntu yonso udi musue kudia bulunda ne Nzambi lelu udi pende ne bua kubila dîna diende ne ditabuja dionso. Udi kabidi ne bua kuyisha miaba idi bantu ba bungi, ‘ufila misangu yonso kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, mbuena kuamba ne: mamuma a mishiku idi ijikula dîna dia Nzambi patoke’​—Eb 13:15; Lom 10:10.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu