TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 16
MUSAMBU WA 87 Luayi tukoleshibue!
Kudia bulunda busheme ne bena Kristo netu nkuimpe buetu tuetu
“Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!”—MIS. 133:1.
LUNGENYI LUNENE
Ngenyi ya mua kushemesha bulunda ne bena Kristo netu ne masanka a bungi adi bulunda abu butupetesha.
1-2. Mbualu kayi budi ne mushinga kudi Yehowa? Ntshinyi tshidiye musue bua tuenze?
MUSHINDU utudi tuenzela bakuabu malu udi ne mushinga wa bungi menemene kudi Yehowa. Yezu wakalongesha ne: tudi ne bua kunanga mukuetu anu mutudi badinange. (Mat. 22:37-39) Abi bidi bileja ne: nansha bantu badi kabayi bitabuja bitudi tulongesha, tudi ne bua kubenzela anu malu mimpe. Tuetu tuenza nanku, tudi tuidikija Yehowa Nzambi “utu ubandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba diende ne ulokeshila bantu bakane ne badi kabayi bakane mvula.”—Mat. 5:45.
2 Nansha mudi Yehowa munange bantu bonso, mmutambe kunanga nangananga bantu badi benza malu makane. (Yone 14:21) Mmusue bua tumuidikije. Udi utulomba bua ‘tunangangane bikole.’ (1 Pet. 4:8; Lomo 12:10) Dinanga dia buena edi didi dituvuluija dinanga ditu bantu banange bana babu ne balunda babu ba pa muoyo.
3. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka bua dinanga?
3 Bua tshilongo tshia kumbelu kukolatshi bimpe, bidi bikengela kuikala kutshiela mâyi. Ke mudibi kabidi bua dinanga. Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo ne: “Nutungunuke ne kunangangana bu bana ba muntu.” (Eb. 13:1) Yehowa mmusue bua tutungunuke ne kunanga bakuabu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone malu adi atusaka bua kudia bulunda ne bena Kristo netu ne tshitudi mua kuenza bua kubushemesha.
MALU ADI ATUSAKA BUA KUSHEMESHA BULUNDA NE BENA KRISTO NETU
4. Bilondeshile Misambu 133:1, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kutungunuka ne kuangata buobumue buetu ne mushinga wa bungi? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
4 Bala Misambu 133:1. Tudi tuitaba tshivua mufundi wa misambu mufunde tshia ne: kudia bulunda bulelela ne bantu badi batendelela Yehowa ‘nkuimpe’ ne ‘kudi kuenza disanka.’ Anu mudi muntu mua kulengulula tshintu tshimpe bua mutuye utshimona dituku dionso, ke mutudi petu mua kulengulula buobumue buetu bua bena Kristo. Pa tshibidilu, tutu tumonangana ne bena Kristo netu, pamuapa misangu ya bungi ku lumingu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua tutungunuke anu ne kubanyisha? Tuetu tuangata dîba dia bungi bua kumona mudi yonso wa kudibu ne mushinga mu tshisumbu ne kutudi tuetu, netubanange bikole.
Buobumue buetu bua bena Kristo mbuimpe, kubulenguludi nansha kakese (Tangila tshikoso 4)
5. Padi bantu bamona mudi bena Kristo banangangane, bidi mua kubasaka bua kuenza tshinyi?
5 Patu bamue bantu babuela mu bisangilu bietu bua musangu wa kumpala, bitu bibalenga ku muoyo bikole patubu bamona mudi bena Kristo banangangane. Batu pamuapa bafika ku diamba anu bua tshidibu bamone atshi ne: mbapete bulelela. Yezu wakamba ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35) Tuakulabi bua bualu buvua buenzekele Chaithra, mulongi wa mu iniversité uvua ulonga kabidi Bible ne Bantemu ba Yehowa. Wakitaba dibikila dia kulua kubuela mu mpungilu wa rejon. Yeye mumane kubuelamu dituku dia kumpala, wakambila mulongeshi wende wa Bible ne: “Katshia baledi banyi kabatu banji kungela mu tshitupa to. Kadi mu mpungilu wenu, anu mu dituku dimue tshianana edi, mbangele mu tshitupa misangu 52! Ndi mudimuenene mudi Yehowa munnange ku butuangaji bua bantu bende. Ndi panyi musue kulua Ntemu.” Chaithra wakatungunuka ne kuya kumpala, yeye kubatijibua mu 2024. Bushuwa, patu bantu bamona bienzedi bietu bimpe ne mutudi banangangane, bitu bibasaka bua kuenzela Yehowa mudimu.—Mat. 5:16.
6. Kushemesha bulunda ne bena Kristo netu kudi mua kutukuba mushindu kayi?
6 Kushemesha bulunda ne bena Kristo netu kudi mua kutukuba. Paulo wakadimuija bena Kristo nende ne: “Tungunukayi ne kukankamijangana dituku dionso . . . bua bukole bua dishima budi nabu mpekatu kabupapishi muntu nansha umue wa kunudi to.” (Eb. 3:13) Tuetu tuamba kupambuka, Yehowa udi mua kusaka muena Kristo netu udi mutumone bua atuambuluishe. (Mis. 73:2, 17, 23) Dituambuluisha mushindu au ndimpe buetu tuetu.
7. Ndipetangana kayi didi pankatshi pa dinanga ne buobumue? (Kolosayi 3:13, 14)
7 Tudi munkatshi mua bantu badi badienzeja bikole bua kuikala banangangane, ke bualu kayi tudi ne masanka a bungi. (1 Yone 4:11) Tshilejilu, dinanga didi ditusaka bua ‘kutungunuka ne kulejangana lutulu.’ Bualu ebu budi buenza kabidi bua tuikale mu buobumue. (Bala Kolosayi 3:13, 14; Ef. 4:2-6) Nunku, patudi mu bisangilu, tudi muaba muimpe udi mupite muaba mukuabu kayi wonso pa buloba apa.
PESHANGANAYI BUNÊME
8. Mmushindu kayi udi Yehowa utuambuluisha bua kuikala mu buobumue?
8 Nansha mutudi tuetu bonso pa buloba bujima bapange bupuangane, Yehowa mmuenze bua tuikale mu buobumue. (1 Kol. 12:25) Bible udi wamba ne: “Nzambi mmunulongeshe nuenu bine bua kunangangana.” (1 Tes. 4:9) Mêyi aa adi umvuija ne: Yehowa udi utuambila ku diambuluisha dia Bible tshitudi mua kuenza menemene bua tushemeshe bulunda munkatshi muetu. ‘Nzambi udi utulongesha’ ku diambuluisha dia malongesha ende atudi tukonkonona ne tutumikila. (Eb. 4:12; Yak. 1:25) Ke tshitu Bantemu ba Yehowa baditatshisha bua kuenza menemene.
9. Lomo 12:9-13 udi utulongesha tshinyi bua dipeshangana bunême?
9 Dîyi dia Nzambi didi ditulongesha tshinyi bua mushindu wa kushemesha bulunda munkatshi muetu? Bala tshivua Paulo muambe bua bualu ebu mu Lomo 12:9-13. (Bala) Mmuambamu ne: “Nuikale ba kumpala mu dipeshangana bunême.” Bidi biumvuija tshinyi? Bidi biumvuija ne: mbimpe tuikale tubuikidilangana, tuikale bakididi ba benyi, tuikale bapeshanganyi ba bintu, ne tuikale tuenzelangana malu makuabu mimpe. Dîba adi, nebileje ne: tudi ‘banangangane bikole.’ (Ef. 4:32) Kabiena bikengela anu ne: windile bua muena Kristo nebe kushemesha nebe bulunda to. Wewe udi mua ‘kuikala wa kumpala’ mu dienza nanku. Neudimuenene tshivua Yezu muambe tshia ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.”—Bien. 20:35.
10. Mmunyi mutudi mua kuikala benji ba mudimu mu tshilumbu tshia ‘dipeshangana bunême’? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
10 Bidi bikoka ntema yetu bua kumona ne: Paulo mumane kutuambila bua kuikala ba kumpala mu dipeshangana bunême, udi utuambila diakamue ne: “Nuikale benji ba mudimu, kanuikadi bena lulengu to.” Muenji wa mudimu mmuntu udi uwenza ne tshisumi tshionso. Padibu bamupesha mudimu, udi uwenza ne muoyo mujima. Nsumuinu 3:27, 28 udi utuambila ne: “Kubengi bua kufila tshintu tshimpe kudi bantu baudi ne bua kutshipesha biwikala ne bukokeshi bua kuambuluisha.” Nunku patudi tumona muntu mu dikenga, mbimpe tuenze tshitudi mua kuenza bua kumuambuluisha. Katuladikiji malu anyi katuedi meji ne: muntu mukuabu neamuambuluishe to.—1 Yone 3:17, 18.
Mbimpe tuikale ba kumpala ku dikeba tshia kuenza bua kuambuluisha bena Kristo netu badi mu dikenga (Tangila tshikoso 10)
11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushemesha bulunda ne bena Kristo netu?
11 Mushindu mukuabu wa kupesha bakuabu bunême ngua kubafuila luse ne lukasa luonso padibu batuenzela bualu bubi. Efeso 4:26 udi wamba ne: “Kanulekedi dîba dibuela nuenu bikale anu ne tshiji” to. Bua tshinyi? Mvese wa 27 udi uleja ne: dîba diodi dibuele tuetu anu ne tshiji, tudi ‘tupesha Diabolo mpunga.’ Yehowa mmutuambile mu dîyi diende misangu ne misangu bua kufuilangana luse. Kolosayi 3:13 udi utulomba bua ‘kutungunuka ne kufuilangana luse ne muoyo mujima.’ Kufuila bana betu luse ngumue wa ku mishindu mitambe buimpe ya kushemesha nabu bulunda. Patudi tuenza nanku, tudi ‘tulama buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.’ (Ef. 4:3) Mu tshikoso, kubuikidilangana kudi kutuambuluisha bua kuikala mu ditalala ne mu buobumue.
12. Mmushindu kayi udi Yehowa utuambuluisha bua kuikala kufuilangana luse?
12 Bushuwa, bidi mua kutukolela bua kufuila bantu badi batunyingalaje luse. Kadi nyuma wa Nzambi udi mua kutuambuluisha. Bible mumane kutulomba bua ‘kunangangana bikole’ ne ‘kuikala benji ba mudimu,’ udi utudimuija ne: “Nuikale nusaba ne nyuma.” Muntu udi ‘usaba’ mmuntu udi nyuma muimpe wambuluisha bua ikale ne tshisumi tshia bungi. (Lomo 12:11) Nunku, nyuma wa Nzambi udi mua kutuambuluisha bua kunangangana bikole ne kufuilangana luse ne muoyo mujima. Ke bualu kayi tudi tulomba Yehowa ne muoyo wetu wonso bua atuambuluishe.—Luka 11:13.
“KAKUIKADI MATAPULUKA MUNKATSHI MUENU” TO
13. Ntshinyi tshidi mua kukebesha matapuluka munkatshi muetu?
13 Mu tshisumbu tshia bena Kristo mudi bantu ba “mishindu yonso” badi bafume miaba mishilashilangane. (1 Tim. 2:3, 4) Tuetu katuyi badimuke, dishilangana adi didi mua kukebesha matapuluka mu tshilumbu tshia mapangadika adi muntu ne muntu mua kuangata bu mudi adi atangila mvuadilu ne didilengeja, ngondapilu utudi basue, ne dijikija dia lutetuku. (Lomo 14:4; 1 Kol. 1:10) Bu mudi ‘Nzambi mutulongeshe bua kunangangana,’ mbimpe tudimuke bua katuikadi tuamba ne: bitudi tuetu tusungula mbimpe bipite bia bakuabu to.—Filip. 2:3.
14. Ntshinyi tshitudi mua kuditatshisha bua kuenza misangu yonso? Bua tshinyi?
14 Tuetu tudienzeja bua kuikala kukankamija bakuabu misangu yonso, mu tshisumbu kamuakuikala matapuluka to. (1 Tes. 5:11) Matuku mashale aa, bana betu ba bungi bavua kabatshiyi babuela kabidi mu bisangilu mbatuadijilule kubuelamu ne bavuabu bumbushe mu tshisumbu mbapinganamu. Tudi tubakidila ne disanka dionso! (2 Kol. 2:8) Muanetu wa bakaji mukuabu uvua muenze bidimu 10 katshiyi ubuela kabidi mu bisangilu to. Mona tshivua tshimuenzekele pavuaye mulue ku Nzubu wa Bukalenge. Udi wamba ne: “Muntu yonso uvua umfukishila mimuemue, ungela muoyo unnyukula ku tshianza.” (Bien. 3:19) Wakumvua bishi bua mushindu uvuabu bamuakidile au? Udi wamba ne: “Yehowa uvua wenda ungambuluisha bua mpetulule kabidi disanka.” Tuetu tukankamija bantu bonso, Kristo udi mua kutusaka bua kukolesha bantu “badi batata ne midimu mikole ne bambule majitu mabapite.”—Mat. 11:28, 29.
15. Ntshinyi tshikuabu tshidi mua kuambuluisha tshisumbu bua tshikale anu mu buobumue? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
15 Tshintu tshikuabu tshidi mua kuambuluisha tshisumbu bua tshikale anu mu buobumue nngakuilu wetu. Yobo 12:11 udi wamba ne: “Ditshi kadiena diteta mêyi bu mudi ludimi lulabula biakudia anyi?” Anu mutu mulambi wanji ulabula biakudia kumpala kua kubipesha bantu bakuabu, mbimpe tuikale tuela meji bimpe menemene bua bitudi tukeba kuamba. (Mis. 141:3) Tshipatshila tshietu tshikale tshia ne: bitudi tukeba kuamba bikankamije bakuabu, bibakoleshe, ne bikale ‘bikuatshisha badi babiteleja.’—Ef. 4:29.
Ela meji kumpala kua kuakula (Tangila tshikoso 15)
16. Mbanganyi menemene badi ne bua kuikala ne mêyi adi akolesha bakuabu?
16 Mbimpe balume bikale batabalela bua mêyi abu ikale akolesha bakaji babu. Nansha baledi pabu badi ne bua kuenza bia muomumue ne bana babu. (Kolos. 3:19, 21; Tito 2:4) Bakulu pabu, bu mudibu balami ba mikoko ya Yehowa, mbimpe bikale bayisamba ne bayikolesha. (Yesh. 32:1, 2; Gal. 6:1) Lusumuinu lua mu Bible ludi lutuvuluija ne: “Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane ndimpe be!”—Nsu. 15:23.
NANGANGANAYI “MU BIENZEDI NE MU BULELELA”
17. Mmunyi mutudi mua kufika ku dimanya ne: tudi banange bana betu ne muoyo mujima?
17 Mupostolo Yone wakatukankamija ne: “Katuena ne bua kunangangana anu ne mêyi anyi ne ludimi patupu, kadi tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.” (1 Yone 3:18) Mbimpe tunange bana betu ne muoyo mujima. Mmunyi mutudi mua kufika ku dibananga nanku? Tuetu tusomba bikole ne bena Kristo netu, netushemeshe bulunda butudi badie nabu ne netunangangane nabu bikole. Keba mpunga ya kuyukila nabu, tshilejilu panudi baye ku Nzubu wa Bukalenge bua kubuela mu bisangilu ne panudi mu buambi. Ikala ne tshibidilu tshia kuya kutangila bakuabu ku mabu. Tuetu tuenza nanku, bidi bileja ne: ‘Nzambi mmutulongeshe bua kunangangana.’ (1 Tes. 4:9) Dîba adi, netutungunuke ne kudimuenena “mudibi bimpe ne bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!”—Mis. 133:1.
MUSAMBU WA 90 Tukoleshangane