TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 32
MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe
Mudi Yehowa utuambuluisha bua kunanukila
‘Nzambi wa ngasa yonso, neanushindamije, neanukoleshe, neanujalamije panshi bikole.’—1 PET. 5:10.
LUNGENYI LUNENE
Yehowa mmutupeshe bintu bidi bituambuluisha bua kunanukila. Netumone tshitudi mua kuenza bua biobi kutuambuluisha.
1. Bua tshinyi ki mbipepele bua kunanukila too ne ku nshikidilu? Nnganyi watuambuluisha bua kunanukila? (1 Petelo 5:10)
BANTU ba Yehowa badi dijinga ne dinanukila mu matuku a ku nshikidilu aa. Bamue badi ne masama a munanunanu, bakuabu mbafuishe ne banga badi babaluisha kudi bena mu mêku abu anyi kudi mbulamatadi. (Mat. 10:18, 36, 37) Ikala mutuishibue ne: nansha wewe ne lutatu kayi, Yehowa neakuambuluishe bua kunanukila.—Bala 1 Petelo 5:10.
2. Ntshinyi tshidi tshituambuluisha bua kunanukila?
2 Kunanukila kudi kumvuija kushala ne lulamatu kudi Yehowa, tumuenzela mudimu ne disanka nansha tuetu bikale ne ntatu, nansha batukengesha, anyi patudi kumpala kua diteta. Tudi tunanukila anu bualu Yehowa udi utuambuluisha, utupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu.” (2 Kol. 4:7) Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua bintu binayi bidi Yehowa mutupeshe bua tumone mua kunanukila. Netumone tshitudi mua kuenza bua kutuambuluishabi.
DISAMBILA
3. Bua tshinyi tudi tuamba ne: disambila ntshintu tshia dikema?
3 Yehowa mmutupeshe tshintu tshia dikema tshidi mua kutuambuluisha bua kunanukila. Nansha mutudi bena mibi, mmutupeshe mushindu wa kuyukila nende, ne utu ututeleja. (Eb. 4:16) Elabi meji bua bualu ebu: Tudi mua kusambila Yehowa dîba kayi dionso ne bua bualu kayi buonso. Nansha tuetu bamusambile mu muakulu kayi, bikale muaba kayi, anyi mene bikale mu buloko, udi ututeleja. (Yona 2:1, 2; Bien. 16:25, 26) Bituikala ne malu atutonda bikole, tupanga ne miaku ya kuamba bua kumumvuija mutudi tumvua, yeye mmumanye tshidi mu muoyo wetu. (Lomo 8:26, 27) Bulelela, disambila ntshintu tshia dikema!
4. Bua tshinyi tudi tuamba ne: masambila atudi tuenza bua tunanukile adi umvuangana ne disua dia Yehowa?
4 Yehowa udi utujadikila mu Dîyi diende ne: “tshintu tshionso tshitudi tulomba bilondeshile disua diende, udi ututeleja.” (1 Yone 5:14) Tudi mua kumulomba bua atuambuluishe bua kunanukila anyi? Eyowa! Mmusue bua tutungunuke ne kunanukila. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Patudi tunanukila mu ntatu, Yehowa udi upeta diandamuna dia kupesha Satana Diabolo. (Nsu. 27:11) Bible udi kabidi wamba ne: Yehowa udi ne dijinga dikole dia “kuleja bukole buende kudi bantu badi ne muoyo mujima kudiye.” (2 Kul. 16:9) Nunku tudi batuishibue ne: Yehowa udi ne bukole ne mmusue kutuambuluisha bua tunanukile.—Yesh. 30:18; 41:10; Luka 11:13.
5. Mmunyi mudi disambila ditupesha ditalala dia mu muoyo? (Yeshaya 26:3)
5 Bible udi wamba ne: patudi tusambila ne muoyo mujima bua malu adi matutonde, ‘ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yetu ne bieledi bietu bia meji.’ (Filip. 4:7) Tudi ne dianyisha dia bungi bua bualu abu. Bantu badi kabayi batendelela Yehowa batu pabu ne ntatu. Badi mua kukeba bua kupeta ditalala dia mu muoyo mu mishindu mishilashilangane. Tshilejilu, bamue batu benza bu badi badipatula lungenyi luabu, balutuma kukuabu. Kadi muntu yeye wenza nanku mbibi, bualu bademon badi mua kuenza nende mudimu, ne dîba adi neikale mu njiwu mikole. (Fuanyikija ne Matayi 12:43-45.) Ditalala dia kudi Yehowa ditudi tupeta patudi tusambila, ndipite kule ne kule didi muntu ukeba bua kupeta mu mushindu au. Patudi tusambila Yehowa, bidi bileja mutudi bamueyemene, nunku yeye pende udi utupesha “ditalala didi kadiyi dijika.” (Bala Yeshaya 26:3.) Umue mushindu utuye utupesha ditalala adi ngowu eu: utu utuvuluija mêyi a mu Bible adi atukankamija. Mêyi aa adi atupetesha ditalala dia mu muoyo bualu tudi bamanye ne: Yehowa udi ututabalela ne mmusue bua malu etu ende bimpe.—Mis. 62:1, 2.
6. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua disambila diebe dikuambuluishe bikole? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
6 Tshiudi mua kuenza. Wewe ne bualu bukutonde, ambila Yehowa muudi umvua; ‘umupuile bujitu buebe,’ ne umulombe bua akupeshe ditalala. (Mis. 55:22) Mulomba kabidi meji bua umanye tshia kuenza bua kutantamena lutatu luudi nalu. (Nsu. 2:10, 11) Kadi paudi usambila apu, mbimpe umuele kabidi tuasakidila bua malu adiye mukuenzele. (Filip. 4:6) Ela meji a mishindu idiye ukuambuluisha dituku dionso, ne umuele tuasakidila bua bualu abu. Lutatu luebe kalukupangishi bua kumona malu mimpe akadiye mukuenzele to.—Mis. 16:5, 6.
Udi uyukila ne Yehowa paudi usambila, yeye pende udi uyukila nebe paudi ubala Bible (Tangila tshikoso 6)b
BIBLE
7. Mmunyi mudi kulonga Bible kutuambuluisha bua kunanukila?
7 Yehowa mmutupeshe Dîyi diende bua dituambuluishe bua kunanukila. Mu Bible mudi mvese ya bungi idi itujadikila ne: Yehowa neatuambuluishe. Tshilejilu, Matayi 6:8 udi wamba ne: “Tatu wenu mmumanye binudi nabi dijinga kumpala mene kua nuenu kumulomba.” Yezu ke uvua muambe mêyi au. Mmumanye Yehowa bimpe kupita muntu kayi yonso. Nunku patudi mu ntatu, tuikalayi batuishibue ne: Yehowa mmumanye bitudi nabi dijinga, ne neatuambuluishe. Mu Bible mudi malu a bungi adi Yehowa mulaye adi mua kutukolesha patudi mu ntatu.—Mis. 94:19.
8. a) Fila tshilejilu tshia mudi dîyi dinene dia mu Bible mua kutuambuluisha bua kunanukila. b) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuvuluka mêyi manene a mu Bible?
8 Mêyi manene adi mua kutuambuluisha bua kunanukila. Adi atupetesha meji adi atuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. (Nsu. 2:6, 7) Tshilejilu, Bible udi utuambila bua tueyemene Yehowa, pamutu pa kusamisha mutu bikole bua tshikala mua kuenzeka matuku atshilualua. (Mat. 6:34) Tuetu ne tshibidilu tshia kubala Bible ne kuelangana meji bua malu atudi tubalamu, netuikale tuvuluka mêyi manene atuambuluisha dîba ditudi tujinga kuangata dipangadika kampanda anyi kutantamena lutatu kansanga.
9. Mmunyi mudi bilejilu bia batendeledi ba Yehowa ba kale bitujadikila ne: neatuambuluishe?
9 Mu Bible mudi miyuki idi ileja muvua Yehowa muambuluishe bantu bavua bamueyemene. (Eb. 11:32-34; Yak. 5:17) Patudi tuelangana meji a muvua Yehowa mubambuluishe, bidi bitushindikila ne: Yehowa udi “tshinyemenu tshietu ne bukole buetu, diambuluisha didi dipeteka lukasa bikondo bia dikenga.” (Mis. 46:1) Tuetu tuelangana meji a lulamatu luvua nalu batendeledi ba Yehowa ba kale, nebitusake bua kuidikija ditabuja diabu ne dinanukila diabu.—Yak. 5:10, 11.
10. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua Bible kukuambuluishaye bikole?
10 Tshiudi mua kuenza. Ikala ubala Bible dituku dionso, ne wenza liste wa mvese iudi umona ne: neikale ikuambuluisha bikole. Bana betu ba bungi mbamone ne: kukonkonona mvese wa dituku mu dinda kutu kubapetesha bualu budi bubakolesha budibu mua kuelela meji dituku dijima adi. Ke tshivua tshienzekele muanetu Mariea pavuabu bakuate baledi bende disama dia kansere. Mu ngondo yonso ikavuabu mikolo ku tshiina, yeye ke uvua ubalama. Ntshinyi tshivua tshimuambuluisha bua kunanukila? Udi wamba ne: “Mu dinda dionso, mvua mbala mvese wa dituku mu broshire wa Tukonkononayi Mifundu dituku dionso, ne ngelangana meji a mvese au. Kuenza nanku kuvua kungambuluisha bua kutuma meji anyi kudi Yehowa ne ku malu mimpe adi mu Dîyi diende pamutu pa kuatuma anu ku ntatu imvua nayi.”—Mis. 61:2.
BENA KRISTO NETU
11. Mmunyi mutudi tumvua patudi tumanya ne: bena Kristo netu badi pabu bananukila mu ntatu?
11 Yehowa mmutupeshe dîku dia bana betu dia pa buloba bujima bua kutuambuluisha bua tunanukile. Patudi tumanya ne: ‘tshisumbu tshijima tshia bana betu badi pa buloba tshidi tshituilangana ne makenga a muomumue,’ bidi bitukankamija. (1 Pet. 5:9) Bidi bileja ne: kudi bena Kristo netu bakadi pabu batuilangane ne ntatu ya muomumue ne bayitantamene. Nanku, nansha tuetu petu tudi mua kuyitantamena!—Bien. 14:22.
12. Mmunyi mudi bena Kristo netu mua kutuambuluisha? Ntshinyi tshitudi mua kubenzela? (2 Kolinto 1:3, 4)
12 Bena Kristo netu badi mua kutuambuluisha bua kunanukila. Ke tshivuabu benzele mupostolo Paulo. Pavuaye mu nzubu kampanda muvuabu bamulame bua kapatuki, uvua mutele mêna a bena Kristo bakuabu, ubela tuasakidila bua muvuabu bamuambuluishe. Bavua bamukankamije ne bamupeteshe bintu bivuaye nabi dijinga. (Filip. 2:25, 29, 30; Kolos. 4:10, 11) Lelu eu, bena Kristo netu badi mua kutukolesha ne kutuambuluisha bua tunanukile mu ntatu. Nansha tuetu petu tudi mua kubambuluisha padibu ne ntatu.—Bala 2 Kolinto 1:3, 4.
13. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe muanetu Maya bua kunanukila?
13 Mu 2020, bampulushi bakuabuela mu nzubu mua Maya mu tshimpitshimpi, bobu kukalakasamu bintu. Pashishe, bakamufunda ku kabadi kampanda bua muvuaye muyishe bantu malu avuaye witabuja, nunku uvua ne bua kuyaku bua kulumbulula. Udi uleja muvua bena Kristo nende bamuambuluisha bikole mu lutatu alu, wamba ne: “Tshikondo atshi, mvua mutshioke bikole mu lungenyi, ngumvua bia panu bionso bintonde. Kadi bena Kristo nanyi bavua bambikila ku telefone, bakuabu bamfundila mesaje, ne banga bamfundila mikanda bua kunjadikila muvuabu bannange. Ntu anu mumanye ne: bena Kristo nanyi mbannange, kadi mu 2020 ke mundi mulue kutuishibua ne: mbannange bushuwa.”
14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua malu adi bena Kristo netu batuenzela atuambuluishe bua kunanukila? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
14 Tshiudi mua kuenza. Paudi ne lutatu, ikala pabuipi ne bena Kristo nebe. Lomba bakulu diambuluisha, bualu badi mua kulua ‘muaba wa kueyema padiku tshipepele, ne tshinyemenu padiku mvula wa tshipepele.’ (Yesh. 32:2, dim.) Uvuluke pebe ne: bena Kristo nebe badi pabu ne yabu ntatu. Wewe muenzele muntu udi ne lutatu bualu buimpe, nebikuambuluishe bua kutantamena luebe luudi nalu, ne newikale ne disanka.—Bien. 20:35.
Ikala anu pabuipi ne bena Kristo nebe (Tangila tshikoso 14)c
DITEKEMENA
15. Mmunyi muvua ditekemena dia malu atshivua alua diambuluishe Yezu? Mmunyi mudidi dituambuluisha petu? (Ebelu 12:2)
15 Ditekemena dimpe ditudi nadi didi dituambuluisha bua kunanukila. (Lomo 15:13) Vuluka muvua ditekemena diambuluishe Yezu bua kunanukila mu dituku diende dia ndekelu dia lutatu lukole. (Bala Ebelu 12:2.) Yezu uvua mumanye ne: lulamatu luende luvua ne bua kubingishisha dîna dia Yehowa. Uvua muindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuya kudi Tatu wende. Uvua kabidi muindile tshikondo tshivuaye ne bua kukokesha pamue ne bela manyi mu diulu. Ditekemena ditudi petu nadi dia kushala ne muoyo kashidi mu bulongolodi bupiabupia didi dituambuluisha bua kunanukila mu lutatu kayi luonso mu buloba bua Satana ebu.
16. Mmunyi muvua ditekemena diambuluishe muanetu wa bakaji kampanda? Tshidiye muambe tshidi tshikulongesha tshinyi?
16 Tuakulayi bua muvua ditekemena dia Bukalenge diambuluishe muanetu wa bakaji, Alla, wa mu Russie. Bavua bakuate bayende, bamuele mu buloko, mushale muindile bua balue kumulumbuluisha. Alla wakamba ne: “Pantu nsambila bua ditekemena dia malu atshilualua dindi nadi ne ngelangana meji a malu au, bitu bingambuluisha bua kubenga kuteketa mu mikolo. Ndi mumanye ne: malu nealengele. Yehowa neatshimune baluishi bende, ne neatufute.”
17. Mmunyi mutudi mua kuleja dianyisha bua ditekemena ditudi nadi? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
17 Tshiudi mua kuenza. Ikala ne dîba dia kuelangana meji a malu mimpe adi Yehowa mutulaye. Difuanyikijila wewe pamue ne balunda bebe ne bena mu dîku dienu bikale mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi, muntu yonso muikale ne disanka. Lutatu luonso lutuapeta lelu ndua ‘tshitupa tshîpi ne ndupepele.’ (2 Kol. 4:17) Bualu bukuabu, dienzeja bua kuambila bantu malu audi witabuja. Ela meji a mudibu batata pabu bikole. Kadi ki mbamanye malu adi Nzambi mulaye to. Bambila malu nansha makese adi mua kubakeba nyota ya kumanya malu a bungi a Bukalenge bua Nzambi ne adi Yehowa mulaye.
Ikala ne dîba dia kuelangana meji a malu mimpe adi Yehowa mutulaye (Tangila tshikoso 17)d
18. Bua tshinyi tudi tueyemena milayi ya Yehowa?
18 Yobo mumane kutantamena ntatu ya bungi, wakambila Yehowa ne: “Mpindieu ndi mumanye ne: udi mukumbane bua kuenza malu onso, kabidi ne: kakuena bualu buudi wela meji bua kuenza budi mua kukukolela nansha.” (Yobo 42:2) Yobo wakalonga ne: kakuena tshidi mua kupangisha Yehowa bua kukumbaja malu adiye mulaye to. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kunanukila. Tshilejilu, elabi meji ne: mamu kampanda udi usama mmutekeshibue mu mikolo bua mudibu bamuondape kudi baminganga ba bungi kadi kayi mumvue bimpe. Pashishe munganga mukuabu mupiluke udi umuambila ne: mmumanye tshidi tshimutatshisha ne neajikije disama diende adi. Udi umvua mpindieu disulakana nansha muikalabi mua kuangata matuku bua kumvuaye bimpe menemene. Tshibi neananukile bualu mmutuishibue ne: disama diende nedijike. Bia muomumue, tudi tutungunuka ne kunanukila bualu tudi batuishibue ne: mulayi wa Nzambi wa Mparadizu newukumbane anu kukumbana.
19. Mbintu kayi bidi bituambuluisha bua kunanukila?
19 Tudi bamone ne: disambila, Bible, bena Kristo netu, ne ditekemena ditudi nadi mbintu bidi Yehowa mutupeshe bua tumone mua kunanukila mu ntatu. Tuetu tudienzeja bua kubenga kubilengulula, Yehowa neatuambuluishe mu lutatu luonso lutuikala mua kutuilangana nalu too ne dîba diaya ntatu yonso ya mu bulongolodi bua Satana ebu kuabu.—Filip. 4:13.
MUSAMBU WA 33 Upuila Yehowa bujitu buebe
a Tudi bashintulule amue mêna mu tshiena-bualu etshi.
b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ukadi mukulakaje unanukila ne lulamatu ku tshikondo ne ku tshikondo.
c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ukadi mukulakaje unanukila ne lulamatu ku tshikondo ne ku tshikondo.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume ukadi mukulakaje unanukila ne lulamatu ku tshikondo ne ku tshikondo.