DILONGA DIA 48
Dielangana meji ne bantu
TUDI ne dianyisha bua mudi Dîyi dia Nzambi ditushintulule ne tudi basue bua diambuluishe bakuabu. Tudi kabidi bamanye ne: muoyo utshilualua wa bantu mmusuikakaja ku mushindu udibu bangata lumu luimpe. (Mat. 7:13, 14; Yone 12:48) Tudi tukeba ne muoyo mujima bua bantu bitabe bulelela. Kadi bua tuetu kuenza malu bimpe, bidi bikengela kusakidila busunguluji ku dituishibua dietu dikole ne tshisumi tshietu.
Misangu mivule bantu kabatu bitaba bulelela budi buleja patoke mudi dilongesha kampanda ditubu banange bikole dikale dibi buobu buamba buludi kakuyi bukalanga, nansha ne mvese mulongolongo mitekelapu. Tshilejilu, kuleja muntu tshianana mudi difesto kampanda difumine kudi bampangano ki nkujikija mudiye umvua bua difesto adi to. Wewe mumanye mua kutshintshikila malu, pa tshibidilu malu ebe neende bimpe. Kumanya mua kutshintshikila malu kudi kumvuija tshinyi?
Bible udi wamba ne: “meji a kuulu . . . ng’a ditalala, mmatshintshikidi.” (Yak. 3:17, NW) Muaku wa tshiena-Gelika udibu bakudimune ne: “matshintshikidi” ku muaku ku muaku udi umvuija “malekeledianganyi.” Imue nkudimuinu idi yandamuna ne: “adi angata bakuabu ne mushinga,” “adi kaayi ne malu makole,” anyi “adi adikanda.” Udi mumone se: butshintshikidi budi buende pamue ne ditalala anyi? Mu Tito 3:2, mbabutele pamue kabidi ne lutulu, kadi mbubengangane ne ngikadilu wa dikebangana bilumbu. Filipoi 4:5 udi utulomba bua kumanyika bua “butshintshikidi” buetu. Mutshintshikidi wa malu udi wangata nkoleshilu, nsombelu, ne mudi muntu mukuabu udiumvua ne mushinga padiye uyikila nende. Bitu bimpe kulekela bualu padibi biakanyine. Kuangata bantu mushindu eu kudi kunzulula lungenyi ne mutshima bua kuitababu malu atudi tubambila patudi tuelangana nabu meji pa Mifundu.
Pa kubangila. Luka (mulondi wa Malu a kale) udi wamba ne: pavua Paulo mu Tesalonika, wakakuata mudimu ne Mifundu, “ubumvuijayo, ubaleja ne: Kristo uvua ne bua kumvua bisama ne kubika ku bafue.” (Bien. 17:2, 3, MMM) Tumanyayi ne: Paulo uvua wenza nenku mu sunagoga wa bena Yuda. Bantu abu bavua banemeka Mifundu ya tshiena-Ebelu. Nenku bivua bimpe bua kutuadija ne tshintu tshivuabu bitaba.
Kadi pakakula Paulo mu Aleopago (ku Atena), kakatuadija kuakula pa Mifundu to. Wakabanga ne bintu bivuabu bamanye ne bivuabu bitabuja, kulua kubafikisha panyima ku diteleja pavuaye wakula bua Mufuki ne malu adiye mulongolole.—Bien. 17:22-31.
Lelu’eu, bantu bungi tshianana kabena bamona Bible bu mukanda munene wa kunemeka to. Tshidibi, muntu yonso udi ne malu makole a mu tshikondo etshi adi amukuata. Bantu badi bakeba ne muoyo mukunze malu malenga. Wewe muanji kuakula pa malu adi abatatshisha ne mulue kubaleja kunyima mudi Bible umvuija malu aa, nebibasake bua kuteleja tshidi Bible wamba bua Nzambi ne malu adiye musue kuenzela bantu.
Mulongi wa Bible udi mua kuikala mupiane bimue bilele ne bibidilu kudi baledi bende. Mpindieu udiye ulonga Bible udi ujingulula ne: bilele abi kabiena bisankisha Nzambi to, udi ubibenga ne witaba tshidi Bible wamba. Udi mua kumvuija baledi bende dipangadika edi mushindu kayi? Badi mua kumona ne: bu mudiye ubenga malu a nzambi avuabu bamulongeshe aa, udi ubabenga ne buobu. Mulongi eu udi mua kudiambila ne: kumpala kua meme kubumvuija dipangadika dianyi didi dishindamene pa Bible, mbimpe meme kuanji kubajadikila ne: ndi mubanange ne ndi mbanemeka.
Tshikondo tshia kulekela. Nansha mutuye muikale ne bumfumu buonso, Yehowa nkayende udi ufila tshilejilu tshitambe bunene tshia butshintshikidi bua malu. Pavua muanjelu wa Yehowa mulue kupandula Lota ne dîku diende mu Sodoma, wakamuambila ne: ‘Nyema ku mikuna, [bua] kufu biebe.’ Kadi Lota wakamuandamuna ne: ‘Mukalenge wanyi, kuenji nunku.’ Wakalomba bua kuya ku tshimenga tshia Soâ. Yehowa wakaleja Lota kanemu, e kuitabaye; nenku, pakabutuka bimenga bikuabu, tshia Soâ tshiakashala tshiotshi. Kadi Lota wakalua kulonda tshivua Yehowa mumuambile, wakumuka mu Soâ kuya ku mikuna. (Gen. 19:17-30) Yehowa uvua mumanye ne: tshivuaye muambile Lota tshivua tshiakane, kadi wakindila too ne pakalua Lota nkayende kujingulula ne: Yehowa uvua muambe bulelela.
Bua kumvuangana bimpe ne bakuabu, tudi ne bua kuikala ne butshintshikidi. Bumue tudi mua kuikala bajadike ne: muntu ki mmumanye tshintu, ne kabidi tudi mua kuikala ne bijadiki bivule bia kumuleja. Tshidibi, imue misangu ki mbimpe bua kumuitabijija ne: ki mmumanye bualu kampanda to. Kadi ditshintshikila dia malu kadiena diumvuija kushintulula mikenji ya Yehowa nansha. Tudi anu mua kumuela tuasakidila bua mudiye mutuleje wende mmuenenu, anyi kulekela bualu bua dishima kampanda bupita bua tuetu kushindamena pa tshintu tshidi mua kumuambuluisha bikole. Nansha yeye ubenga tshiudi ulongesha, kufiki munda to. Udi mua kumuebeja tshidiye wambidila nanku. Uteleje diandamuna diende bimpe. Udi mua kujingulula meji ende. Diandamuna edi didi mua kukulongoluela njila wa kuyikila nende bilenga matuku adi kumpala.—Nsu. 16:23; 19:11.
Yehowa mmufuke bantu ne tshipedi tshia kusungula bintu bidibu basue. Utu ubalekela benza natshi mudimu, nansha mushindu mubi. Bu muvua Yoshua muikale mutuadi wa dîyi wa Yehowa, wakalondolola malu avua Yehowa muenzele Isalele. Kadi wakalua kuamba ne: ‘Binuamona ne: kukuatshila Yehowa mudimu kudi kubi, lelu nusungule unudi basue kukuatshila mudimu, ne nzambi yakadi bankambua benu bakuatshila mudimu dishiya dia musulu wa Pelata anyi nzambi ya Bena Amole, bena buloba bunudi bashikame; kadi meme ne ba mu nzubu muanyi netukuatshile Yehowa mudimu.’ (Yosh. 24:15) Mudimu utudi nawu lelu ng’wa ‘kuamba,’ ne tudi tuakula batuishibue ne bitudi tuamba, kadi katuena tukeba kuitabijija bakuabu ku bukole nansha. (Mat. 24:14) Badi ne tshia kusungula, katuena ne bua kubabengela bukenji ebu to.
Ela nkonko. Yezu wakashiya tshilejilu tshitambe bulenga tshia dimanya mua kuelesha bantu meji. Kavua upua nkoleshilu wabu muoyo to, ne mifuanu yende ivua bintu bivuabu mua kuitaba ne lukasa. Uvua kabidi wela bantu nkonko bimpe. Nunku bantu bavua bapeta mushindu wa kuakula pabu, bapatula bivua mu munda muabu. Nkonko ivua isaka bantu bua kuela meji pa bivuabu bateleja.
Tshilejilu, dinga dituku muntu kampanda uvua mupiluke mu Mikenji wakakonka Yezu ne: ‘Muyishi, nengenze tshinyi bua kupiana muoyo wa tshiendelele?’ Yezu uvua mua kumuandamuna ne lukasa kakuyi lutatu. Kadi wakalomba muntu eu bua kuakula. Wakamuebeja ne: ‘Bakafunda tshinyi mu mikenji ya Mose? Udi ubala munyi?’ Muntu au wakafila diandamuna diakane. Kadi diandamuna diende dimpe edi diakakosesha muyuki anyi? Tòo. Yezu wakamulekela utungunuka ne diakula, ne lukonko luakalua kuela muntu elu luakaleja ne: uvua wela meji muvuaye muntu muakane. Lukonko luende luvua ne: ‘Mukuetu nnganyi?’ Kadi pamutu pa kumvuija muaku eu tshianana ne kujulabi mpata (bua ngikadilu uvua nende bena Yuda kudi Bampangano ne bena Samalea), Yezu wakamueleshisha meji ne mufuanu kampanda. Wakakula bua muena Samalea wa muoyo mulenga wakambuluisha muena luendu uvuabu bibe ne batute (kadi uvua muakuidi ne muena Lewi bapite bu kabayi bamumona). Yezu wakamuela lukonko lukese bua kumanya ni uvua mumvue tshivua mufuanu au umvuija. Mushindu uvua Yezu muelangane nende meji pa muaku “mukuetu,” muntu wakawumona munga mushindu. (Luka 10:25-37) Ntshilejilu tshilengapu kayi tshia kulonda! Pamutu pa kuakula nkayebe anyi kuela meji pamutu pa muntu, ulonge mua kukuata mudimu ne nkonko miela ne budimu ne mifuanu miakane bua kukankamija muteleji bua kuelaye pende meji.
Fila bijadiki. Pakakula mupostolo Paulo mu Sunagoga wa mu Tesalonike, kakabala patupu mukanda uvua bantu banemeka to. Luka udi wamba ne: Paulo wakumvuija, kufila bijadiki, ne kuleja muvua malu au akumbana. Ke bualu kayi ‘bakuabu bakitabuja, bakadisangisha ne Paulo ne Sila.’—Bien. 17:1-4.
Kuenza nunku kudi mua kuambuluisha muntu yonso nansha nganyi anyi nganyi. Londa ngenzelu eu paudi uyisha balela, bena mudimu anyi balongi nebe, bantu baudi kuyi mumanye, paudi ulonga Bible ne bantu peshi wenza muyuki mu bisangilu. Wewe udi mua kumvua bimpe mvese kampanda uudi ubala kadi bumue mukuabu muntu kêna mua kumumvua bimpe to. Diumvuija anyi dileja mua kumutumikila didi mua kumueneka bu ne: ng’webe mmuenenu. Kusungula ne kumvuija imue miaku minene ya mu mvese kudi mua kukuambuluisha anyi? Udi mua kufila bimue bijadiki biangatshila mu mvese idi pabuipi nende anyi mu munga mvese udi wakula pa tshiena-bualu atshi anyi? Mufuanu udiku mua kuleja bujalame bua biudi wamba anyi? Nkonko idi mua kuambuluisha bantu bua kuelangana meji pa bualu abu anyi? Dienza mianda nunku didi mua kulengeja malu ne kushila bakuabu pa kuelela meji.