NSHAPITA WA 88
Dishintuluka dia nsombelu wa muntu mubanji ne wa Lazalo
TSHILEJILU TSHIA MUNTU MUBANJI NE LAZALO
Yezu uvua mupeshe bayidi bende mibelu mimpe ya mua kuenza mudimu ne bubanji. Kadi ki nganu bayidi bende nkayabu bavua bamuteleja to. Bafalese bavua pabu muaba au, ne mibelu ya Yezu ivua ne bua kuikala mibalenge ku muoyo. Bua tshinyi? Bualu bavua “banangi ba makuta.” Pakumvuabu tshivua Yezu muambe “bakatuadija kumubuidia”—Luka 15:2; 16:13, 14.
Kadi bualu ebu kabuakatshinyisha Yezu to. Wakabambila ne: “Nuenu nudi bantu badi badiamba munudi bakane kumpala kua bantu, kadi Nzambi mmumanye mioyo yenu. Bualu tshidi bantu bamona bu tshibandile ntshintu tshia muengu ku mêsu kua Nzambi.”—Luka 16:15.
Bidimu bia bungi bantu bavua bamona Bafalese bu ‘bantu babandile,’ kadi etshi tshivua tshikondo tshivua nsombelu ne bua kushintuluka bikole. Bantu bavua babandishibue bikole bavua babanji mu bintu bia pa buloba, mu malu a tshididi, ne mu malu a ntendelelu bavua ne bua kupuekeshibua panshi. Bantu ba tshianana bavua bajingulule muvuabu dijinga ne malu a mu nyuma bavua ne bua kubandishibua. Yezu wakaleja patoke ne: malu manene avua enda ashintuluka, pakambaye ne:
“Mikenji ne Baprofete bivuaku too ne ku Yone. Kubangila anu ku dîba adi, badi bamanyisha Bukalenge bua Nzambi bu lumu luimpe, ne bantu ba mishindu yonso badi babuipatshila. Bushuwa, mbipepele bikole bua diulu ne buloba kujiminabi, kadi katupa kamue ka dileta dia mu Mikenji kakakupanga kukumbana nansha.” (Luka 3:18; 16:16, 17) Mmunyi mudi mêyi a Yezu aleja ne: malu avua enda ashintuluka?
Balombodi ba bitendelelu bena Yuda bavua baditumbisha bamba muvuabu balamate Mikenji ya Mose. Vuluka ne: pavua Yezu mutabeje muntu kampanda mêsu mu Yelushalema, Bafalese bakamba ne diambu dionso ne: “Tuetu tudi bayidi ba Mose. Tudi bamanye ne: Nzambi wakakula ne Mose.” (Yone 9:13, 28, 29) Mikenji ivuabu bapeshe Mose ivua ne tshipatshila tshia kufikisha bantu bapuekele kudi Masiya, mmumue ne: kudi Yezu. Yone Mubatiji wakamanya ne: Yezu uvua muana wa mukoko wa Nzambi. (Yone 1:29-34) Kutuadijila ku mudimu wa diyisha wa Yone, bena Yuda bena bupuekele, nangananga bapele, bakumvua malu a “Bukalenge bua Nzambi.” Eyowa, kudi “lumu luimpe” bua bantu bonso badi basue kuikala bena dia Bukalenge bua Nzambi ne basue kupeta masanka a kudibu.
Mikenji ya Mose kayakapanga kukumbana to; kadi yakafikisha kudi Masiya. Bualu bukuabu, dikala ku bukokeshi buayi diakajika. Tshilejilu, Mikenji eyi ivua yanyishila bantu bua kushipa dibaka bua malu a bungi, kadi mpindieu Yezu udi uleja ne: “Muntu yonso udi ushipa dibaka ne mukajende, usela mukuabu, udi wenda masandi, ne muntu yonso udi usela mukaji udi dibaka diende ne bayende difue udi wenda masandi.” (Luka 16:18) Mêyi aa akafiikisha Bafalese bavua basue kuela tukenjikenji bua kalu ne kalu konso munda.
Yezu udi mpindieu ufila tshilejilu tshidi tshileja muvua malu a bungi enda ashintuluka. Tshivua tshiakula bua bantu balume babidi, bavua nsombelu wa yonso wa kudibu mushintuluke diakamue. Patudi tukonkonona tshilejilu etshi, manya ne: munkatshi mua bantu bavua batshiteleje muvua Bafalese banangi ba makuta bavua bantu batumbisha.
Yezu wakamba ne: “Kuvua muntu mubanji mukuabu uvua ne tshibidilu tshia kuvuala bilamba bikunzubile ne bia line, uvua usanka ku dituku ne ku dituku ne bintu bitambe buimpe. Kadi bavua bateka mulombi wa ka pa luse mukuabu diende Lazalo ku tshiibi tshiende, muikale ne mputa mubidi mujima ne uvua ujinga kukuta bintu bivua bimata ku mêsa a muntu mubanji. Eyowa, too ne mbua ivua ilua, ilaka mputa yende.”—Luka 16:19-21.
Bafalese bavua banangi ba makuta, nunku kakuyi mpata bobu ke badi Yezu ufuanyikija ne “muntu mubanji.” Balombodi ba bitendelelu bena Yuda aba bavua kabidi basue kuvuala bilamba bia mushinga mukole ne bia pa buabi. Pa kumbusha bubanji buonso buvuabu nabu, bavua bamueneka babanji bua majitu avuabu nawu ne nsombelu uvuabu nende. Eyowa, pavuabu babafuanyikije ne muntu uvua muvuale bilamba bikunzubile, bivua bileja nsombelu muimpe uvuabu nende, ne bilamba bia line bitoke bivua bileja muvuabu badimona bakane.—Danyele 5:7.
Mmunyi muvua balombodi babanji bena diambu aba bamona bapele, ne bantu bakuabu ba tshianana? Bavua babapetula, bababikila ne: ‛am ha·’aʹrets, anyi bena mu ditunga (buloba), bavua kabayi bamanye mikenji ne kabayi bakumbane bua kuyilonga. (Yone 7:49) Bualu ebu buvua buleja nsombelu wa “mulombi wa ka pa luse mukuabu diende Lazalo,” uvua ulala ne nzala ujinga too ne “kukuta bintu bivua bimata ku mêsa a muntu mubanji.” Anu bu Lazalo uvua ne mputa, bavua bamona bantu ba tshianana bu bavua kabayi ne mushinga, bienze bu ne: Nzambi kavua ubanyisha to.
Nsombelu mubi eu uvuaku bua tshikondo kampanda, kadi Yezu uvua mumanye ne: tshikondo tshivua tshikumbane bua dishintuluka dinene divua mua kuenzeka mu nsombelu wa aba badibu bafuanyikija ne mubanji ne aba badi bu Lazalo.
DISHINTULUKA DIA NSOMBELU WA MUNTU MUBANJI NE WA LAZALO
Yezu udi utungunuka ne kumvuija muvua nsombelu eu mushintuluke diakamue wamba ne: “Kadi mu kupita kua matuku, mulombi wa ka pa luse au wakafua ne banjelu bakaya nende ku luseke lua Abalahama. Kabidi, muntu mubanji wakafua pende ne bakamujiika. Pavuaye mu Lukita, yeye kujula mêsu, pavuaye ukengakana, kumonaye Abalahama ku bule ne Lazalo ku luseke luende.”—Luka 16:22, 23.
Bantu bavua bateleja Yezu bavua bamanye ne: Abalahama ukavua mufue bidimu bia bungi bimane kupita ne uvua mu Lukita. Bible udi uleja patoke ne: kakuena muntu nansha umue udi mu Lukita anyi Sheole, kusangisha ne Abalahama, udi mua kumona ne kuakula to. (Muambi 9:5, 10) Kadi balombodi ba bitendelelu bavua bumvue ne: Yezu uvua usua kuamba tshinyi mu tshilejilu etshi? Bantu ba tshianana badiye mutele ne balombodi ba bitendelelu banangi ba makuta bavua banganyi?
Yezu uvua ufuma ku dileja dishintuluka kampanda pavuaye muambe ne: ‘mikenji ne Baprofete bivuaku too ne ku Yone Mubatiji, kadi kubangila anu ku dîba adi, bavua bamanyisha Bukalenge bua Nzambi bu lumu luimpe.’ Nunku, nku diambuluisha dia mudimu wa diyisha wa Yone ne wa Yezu Kristo kuvua Lazalo ne muntu mubanji bafue mu nsombelu wabu wa kale, ne badi ne miaba mipiamipia ku mêsu kua Nzambi.
Bushuwa, bavua balengulule bapuekele anyi bapele mu nyuma mu bidimu bia bungi. Kadi bavua babambuluishe kudi mukenji uvua wakula bua Bukalenge uvua Yone Mubatiji muyishe kumpala ne uvua Yezu muyishe pende pashishe. Kumpala, bavua ne bua ‘kukuta ne tuntu tukese tuvua tumata ku mêsa a mu nyuma’ a balombodi ba bitendelelu. Mpindieu badi babadiisha ne bulelela bua mushinga bua mu Mifundu, nangananga malu mimpe avua Yezu mumvuije. Bivua bienze bu ne: ndekelu wa bionso bavua mu nsombelu muimpe ku mêsu kua Yehowa Nzambi.
Kadi kasumbu ka bamfumu ba bitendelelu bavua babanji ne bavua ne buenzeji bua bungi bakabenga bua kuitaba mukenji wa Bukalenge bua Nzambi uvua Yone muyishe ne uvua Yezu muyishe mu ditunga dijima. (Matayi 3:1, 2; 4:17) Mu bulelela bavua bafiike munda ne bapampakana bua mukenji eu, uvua uleja bukole bua dilumbuluisha dia Nzambi divua dilua. (Matayi 3:7-12) Bamfumu ba bitendelelu banangi ba makuta aba bavua mua kusulakana bu Yezu ne bayidi bende balekele kuyisha mukenji wa Nzambi. Bamfumu aba bavua bu muntu mubanji wa mu tshilejilu etshi uvua muambe ne: “Tatu Abalahama, ngumvuila koku luse, tuma Lazalo bua atue lusongo lua munu wende mu mâyi, atalaje ludimi luanyi, bualu ndi mu dikenga mu kapia kadi kalakuka aka.”—Luka 16:24.
Kadi bualu ebu kabuakenzeka to. Bamfumu ba bitendelelu ba bungi kabakashintuluka to. Bakabenga bua ‘kuteleja Mose ne Baprofete’ bavua mifundu yabu ne bua kuikala mibafikishe ku ditaba Yezu bu Masiya wa Nzambi ne Mukalenge. (Luka 16:29, 31; Galatiya 3:24) Kabavua nansha badipuekeshe ne bitabe bua bapele bavua bitabe Yezu abu ne bavua Nzambi wanyisha babatuishe to. Bayidi ba Yezu bobu kabavua mua kulekela bulelela anu bua kusankisha bamfumu ba bitendelelu anyi bua kubapesha disulakana to. Mu tshilejilu etshi Yezu udi umvuija bualu ebu mu mêyi adi “Tatu Abalahama” wambila muntu mubanji ne:
“Muananyi, vuluka ne: uvua mupete bintu biebe bionso bimpe pautshivua ne muoyo, kadi Lazalo yeye wakapeta bintu bibi. Kadi mpindieu, yeye udi usambibua muaba eu, kadi wewe udi mu dikenga. Pa kumbusha malu onso aa, mbajadike lupongo lunene pankatshi petu nenu, bua bantu badi basue kumbuka muaba eu kuya kunudi kabapetshi mushindu wa kupita, anyi bantu kabamonyi mua kusambuka bumbuka aku bua kulua kutudi to.”—Luka 16:25, 26.
Bivua bimpe ne bikumbane bua muvua nsombelu mushintuluke diakamue mushindu eu! Bivua bileja muvua nsombelu mushintuluke pankatshi pa bamfumu ba bitendelelu bena diambu ne bena bupuekele bavua bitabe mutshi wa Yezu ne ndekelu wa bionso bapete disulakana ne badishibue mu nyuma. (Matayi 11:28-30) Dishintuluka dia nsombelu edi nedijadikibue bikole mu ngondo mikese padi tshipungidi tshipiatshipia tshipingana pa muaba wa tshipungidi tshia Mikenji. (Yelemiya 31:31-33; Kolosayi 2:14; Ebelu 8:7-13) Pavua Nzambi mupongoluele bantu nyuma wende muimpe mu dituku dia pentekoste wa mu 33 B.B., biakamueneka patoke ne: bayidi ba Yezu ke bavua Nzambi wanyisha pamutu pa Bafalese.