Bulengele bua nsuki mitoke
MMUSANGELU kayipu bu wewe mua kuyukila ne balume ne bakaji ba lulamatu ba mu bikondo bia kale! Anjibi kutshinka, udi uyukila ne balume bu mudi Nowa, Abrahame, Mozese, ne Yone Mubatiji, peshi ne bakaji bu mudi Sara, Rahabe, Luta, ne Debora! Ntema yebe kayakukokibua bikole bua kuteleja miyuki ya mianda ya dikema ivuabo badimuene kukadi bidimu bivule anyi?
Lelu’eu kabidi, kuakunanga bua kuteleja bantu banunu balonda muvuabo, bobo bine ne bakuabo, bashale ne muoyo mutoke kudi Nzambi mu mateta bu mudi dikandika dia mudimu wa buambi kudi mbulamatadi, mikumu ne nkanu ya buloko bua dinanga dia buakane anyi? Bushuwa menemene! Dinanga dietu bua Nzambi ne kanemu ketu kudibo nebikoleshibue ku mêyi adibo baleja nawu mmuenenu yabo ne nangananga bua dianyisha diabo dijalame bua dibatabalela diwule tente ne dinanga dia Yehowa.
Mu tshisamba tshia Nzambi, balume ne bakaji banunu bena lulamatu batu’anu banemekibua bua dimonamona diabo malu, bua dimanya diabo, ne bua meji abo. Nunku, Mikenji mipesha Izalele kudi Nzambi ivua ne dîyi-dituma dia se: “Kumpala kua nsuki mitoke udi ne bua kuimana, udi ne bua kuleja kanemu kudi muntu mukulakaje, ne udi ne bua kutshina Nzambi webe. Ndi Yehowa.” (Lewitiki 19:32) Muaku wa tshiena-Ebelu mukudimuna ne: bidimu [bivule] peshi bukulakaje udi ufuma ku eu udi umvuija ne: “kutokoloka”; udi ukudimunyibua kabidi ne: “nsuki mitoke.” Nunku, bua ditshina dia kupa Nzambi kanemu kuondoke, bena Izalele bavua balombibue bua kuimana kulu bua kuleja kanemu kudi muntu mukulakaje.
Kanemu ka mushindu’eu katu kalejibua kabidi lelu’eu anyi? Tshilejilu, bansonga batu bakanguila bakulakaje biibi ku budisuile anyi? Batu ne tshibidilu tshia kubashila muaba padi ascenceur (tshibandilu tshia nzubu ya etaje) muwule tente ne bantu anyi? Peshi batu babashila muaba bua kusomba mu mashinyi anyi mu kawulu mudi bantu buwule tente anyi? Mu muanda eu, mbimueneke se: bamue bena nkristo kabatu bakumbaja menemene tshidibo ne bua kuenza to.
Pabi, bua kusankisha Yehowa, bena nkristo badi ne bua kuenza malu mu diumvuangana ne mmuenenu wende, kadi kuepuka bua kuela meji, kuakula ne kuenza malu bu ‘badinangi nkayabo, bena bupidia kudi baledi, bena kadiwu ne kabayi banangi ba bimpe.’ (2 Timote 3:1-5) Nunku, Dîyi dia Nzambi didi diamba tshinyi bua mmuenenu wa bansonga kumpala kua nsuki mitoke?
Bukole bua mu bunsonga
Bible udi witabija bukole bua mu bunsonga ne masanka abu; tudi tubalamu ne: “Buimpe bua bansongalume, mbukole buabu.” (Nsumuinu 20:29) Mu Izalele wa kale, bansonga bena Lewi bavua batumika ne bukole buabu mu ntempelo, pa tshibidilu bua kuenza mivule ya ku midimu mikole. Lelu’eu, tshitupa tshinene tshia midimu idi yenjibua mu matanda a dituta mikanda, mu Betele ne mu miaba idi Société Watch Tower wibaka nzubu tshidi tshikumbajibua kudi bansongalume ne bansongakaji badi balambule bukole buabu ne makokeshi abu bua kulubuluja bipatshila bia Bukalenge. (Matayi 6:33) Nunku, badi balabula masanka manene mu mudimu wa Nzambi.
Mvese wa Nsumuinu utuatedi kulu eku udi ushikila ne miaku eyi: “Ne bulengele bua bakulakaje, nnsuki yabo mitoke.” Padi bukole bua mu bunsonga budisanga ne ngikadilu ya dimanya kuenza ne meji bua bungi bua bidimu, kudi kupeteka disuikakana dikole.
Tuanjibi kufuanyikija: Nsongalume kampanda mulongi wa mudimu wa mabaya udibo balombe bua kujika muaba kampanda ne mabaya udi ukeba mua kukumbaja mudimu eu ne bukole buende buonso bua mu bunsonga. Muena mudimu wa mabaya kampanda ukadi mushindame ne mupete ngikadilu ya dimanya kuenza udi umona se: nansha mudiye ne bukole, nsongalume muena mudimu nende udi upopela musonso misangu mivule bua kubuelawu. Udi ubela nsongalume bua kukuatshila nyindu ku lusongo lua tshilabi pamutu pa kukuatshila pabuipi ne tshiamu. Ebi bidi biambuluisha nsongalume bua kupopela misonso ne bukole bupitshidile ne kubenga kujimija dîba ne makanda bia bungi.
Bia muomumue, nsongakaji kampanda muenji wa mudimu nealonge pamu’apa ne kububutshila se: bimue bilamba bidi mua kusunsuka biabisukulabo kabiyi pa kulonda mêyi. Kadi, mukaji mushindame ukadi ne ngikadilu ya dimanya kuenza mmumanye bimpe se: mbiakane kuangata dîba dia kuanji kusungula bilamba ne kubisukula bitapulula. Mmumanye kabidi se: bua kubenga kupitshisha dîba ku dikoma, mbimpe kubunya bimue bilamba diakamue padibo babiumusha ku nshinga peshi babipatula mu tshiamu tshia diumisha natshi.
Padi aba bakadi bapete ngikadilu ya dimanya kuenza balongesha bakuabo, nkuatshilu wa mudimu udi upepela. Tshidibi, kutu kufika dîba ditu nansha eu ukadi mushindike mudimu bikole upangila mua kuenza imue midimu ivuaye ukumbaja bipepele bidimu bivule kumpala. Mufundi kampanda wakajadika se: “Bu bansonga mua kuikala ne dimanya, ne bu bakulakaje mua kuikala ne bukole.” Kadi, ndisanka kayipu pa kumona muntu mununu wanyisha bukole bua bansonga ne wabanyangana nabo dimanya dia mudimu didiye mupete mu kupita kua bidimu, ne bansonga pabo banyisha ne budipuekeshi mibelu yende! Mushindu’eu, bena bipungu bionso bibidi badi bapetelaku masanka.
Mushindu wa kupeta bulengele
Kabiena bikengela kuikala amu ne bidimu bivule to. Nsongalume Elihu wakamba ne: “Ki mbantu badi’amu ne matuku mavule badi badileja bena meji, peshi banunu ke badi bajingulula bulumbuluishi.” (Yobo 32:9; Muambi 4:13) Bua nsuki yende mitoke kumupeshayi mushinga bushuwa, mu nsombelu wende muntu mununu kakuanyisha bua kupitshisha matuku ende a muoyo mu lulengu pa kutangila televizio, kukonkonoja mianda ya manaya peshi kujikija lutetuku patupu. Nansha mu matuku a bununu buende, bidi bikengela bua yeye kutungunuka ne kulonga.
Bamue batu baditambisha mudibo benza bintu bilondeshile wabo ngenzelu, peshi bamba ne: “Dimanya kuenza ke mulongeshi mulenga.” Pabi, Dîyi dia Nzambi didi difila mubelu eu: “Muena meji neateleje ne neakonguja kabidi dimanya divule, ne muena kujingulula ng’eu udi upeta ngikadilu wa kulombola.” (Nsumuinu 1:5; fuanyikija ne 1 Kolinto 10:11.) Dimanya kuenza kaditu’anu mulongeshi mulenga to, bualu tudi mua kupetela dilongesha ku bilema bia bakuabo, nansha tuetu bine katuyi babienze. Pa nanku, muena nkristo udi ne bua kuvuluka se: “nsuki mitoke idi tshifulu tshia bulengele padiyi isanganyibua mu njila wa buakane.” (Nsumuinu 16:31) Matuku a muoyo mapitshisha mu mudimu wa Yehowa mmuanda mulenga ku mesu kuende, ne bidi tshilejilu tshimpe tshiakanyine kanemu. Bushuwa, kulonga mua kumanya Nzambi ne kupeta ngikadilu ya dimanya kuenza “mu njila wa buakane” mmuanda udi muntu mua kutuadija ku buana ne kawena ne ndekelu, udi utungunuka too ne ku bukulakaje.—Lomo 11:33, 34.
Ebi bidi mua kufuanyikijibua ne muanda kampanda mumona udi utangila muana wa bidimu muanda-mutekete wa ku ditunga dia Suède. Wakalomba mutangidi wa Kalasa ka mudimu wa Bukalenge né uvua mua kudifundisha dîna mu kalasa aka. Mutangidi wakamuebeja ne: “Bua tshinyi?” Muana e kumuandamuna ne: “Muntu kêna mua kujimija dîba mu matuku wonso a muoyo wende nansha!” (Muambi 12:1) Ntshilejilu kayipu bulenga bua bansonga ne bua bakulakaje!
Tunemeke nsuki mitoke
Ngenzelu kampanda udi ulubakaja wa bena bulongolodi ebu ng’wa kutamba kuangata ne mushinga bukole bua mubidi ne makokeshi a mu manaya, kadi kupepeja bukulakaje. Mmuenenu kayi udi bena nkristo ne bua kuikala nende kumpala kua bena mu tshisumbu bakadi ne nsuki mitoke?
Pamutu pa kupepeja bena nkristo bakulakaje, tudi ne bua kubapesha kanemu ne kupitshisha amue mêba pamue nabo. Tshilejilu, dîba dia bisangilu bia ku lumingu ne ku lumingu bia Bantemu ba Yehowa ku Nzubu wa Bukalenge, utuku uditatshisha bua kubela muoyo anyi? Batu banyisha bushuwa mioyo mibela kudi bana ne kudi bantu bakole. Batu bananga kabidi kuikala mu miaba idi bena mudimu nabo bena nkristo ba bidimu bishilangane balongolole didisangisha dia bulunda. Nansha mudi bena dibaka bapiabapia mua kutamba kutabalelangana bipitshidile ne bena dibaka bakuabo ba tshipungu tshimue nabo, nebatambe kunemesha didisangisha edi pa kubikila kabidi bantu banunu mu disanka dia mushindu’eu.—1 Tesalonike 3:12; 5:15.
Mmushindu kayipu udibi bia mushinga bua kuleja kanemu kavule patudi tuakula ne muntu mununu! Musangu kampanda, muanetu wa balume mukulakaje uvua usadila Yehowa kukadi bidimu 40 uvua uyukila ne mukulu mukuabu, utshivua nsonga, bua mushindu udibo mua kutumika nende mu tshisumbu, nsongalume wakamuadamuna ne: “Udi ne bikese menemene bia kupesha bakuabo.” Ndiandamuna kayipu dia tshikisu! Bukole bua muanetu wa balume mukulakaje buvuaye nabu kumpala bukavua bukepele, dipatuka diende mu buambi divua dikepele ndambu ne imue midimu ya butangidi ivua imueneka mipite makokeshi ende a mpindieu bujitu; kadi, uvua ne bivule bia kupetesha bakuabo. Mu kupita kua bidimu, uvua mupete meji a bungi ne ngikadilu ya dimanya kuenza mu njila wa buakane. Bidi nanku, bualu bana betu ba balume ba mushindu’eu bavua bamanyishi ba Bukalenge ba dikima, bananukile mu makengeshibua, bakumbaje majitu manene ne balongeshe bakuabo bena nkristo, ke padi tshisamba tshia Nzambi tshipetela masanka ku bulongolodi bushindame buambuluisha kudi spiritu Wende. Nunku, tudiku mua kupesha bena nkristo bakulakaje aba kanemu, kubangata bu bafidi ba mibelu ba meji, balami ba dinanga ne ditabalela, kabidi balongeshi ba tshitembu.
Kudi kabidi kabingila kempe ka kuangata ne mushinga mibelu mifila kudi bantu bakulakaje. Tshilejilu, muanetu kampanda wa balume ukavua ne ngikadilu ya dimanya kuenza wakafila mubelu bua kubenga kushiya mushiku bua kuasa tshiibi lua ku Ouest wa Nzubu kansanga wa Bukalenge. Bana betu ba balume bansonga, bua ditamba kushindamena diabo pa buimpe kuisu bua nzubu, bakabenga kulonda mubelu wende. Kadi, kunyima kua bidimu, tshiibi tshiakatuka, bualu tshipepele ne mvula bivua bifuma lua ku Ouest bivua bitshinyange. Meji a kutumika nawu mafume ku dimanya kuenza akadileja a mushinga mukole kupita ditabalela bua buimpe kuisu. Bansonga bianemekabo banunu pa kuangata ne mushinga mmuenenu yabo ne meji abo a kutumika nawu, kabakujimija dîba ne mfranga patupu nansha. Nansha biabengabo kulonda mubelu wa muntu mukulakaje, badi mua kupesha kanemu pa kumumanyisha se: tuawukonkononyi, kadi amue malu masunguluke akufikisha ku diangata dipangadika dikuabu.—Fuanyikija ne Nsumuinu 1:8.
Tangila kumpala, kadi ki nkunyima
Bamue bantu bakulakaje batu balonda mmuenenu eu: “Tshikondo nansha tshimue ki ntshifuane bikondo bia kale, patutshivua bansonga, wewe ne meme.” Pamutu pa kupingaja meji ku bikondo bikadi bipite, tudi mua kubakankamija bua kutangila kumpala, ku dituku diapetabo difutu diabo dia mu diulu peshi kupetulula bukole buabu bua mu bunsonga mu bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi. Mu mutantshi eu, badi ne bua kuitaba mikalu yabu miela kudi bukulakaje. Ditaba dia muanda eu pamue ne tshipedi tshikole tshia kuneka malu bidi ne mushinga mukole padi muntu mukulakaje umueneka bu bamupue muoyo bua kumupesha masanka a mudimu.
Tshilejilu, bidimu kumpala bavua mua kuikala batumika ku musangu ne ku musangu ne bana betu ba balume bakulakaje mu mpuilu ya distrike. Mpindieu, kudi bakulu bakumbanyine bavule ne balume kabukabu badisunguluje ba ngikadilu ya kulongesha. Nansha mutshidibo bansonga, bamue ba ku bakulu aba bakadi baleje patoke tshisumi ne makokeshi abo, bukole buabo bua kulongesha ne kubela bu mudibi bikengela, ne mbakumbane mua kukankamija bakuabo. (1 Tesalonike 5:12, 13; 1 Timote 5:17) Bu tshipeta, bana betu bakulakaje badi kabayi bangatshibua kabidi bua kuenza miyuki ya programme wa mpuilu badi mua kudiumvua bu babapue muoyo ne kujimija disanka bua mudi masanka aa mapesha bakulu ba mvula mishadile kudibo. Pabi, mmuenenu eu mubi udi ufuma ku dipanga bupuangane dia bantu udi mua kutshimunyibua. Bushuwa, bena mu tshisumbu buonso badi mua kufila diabo diambuluisha bua kumvuija bana betu ba balume bakulakaje se: badi nabu dijinga, mbabanange bua lulamatu luabo ne mmuenenu wabu udi ne mushinga mukole.
Pa tshibidilu, muntu mukulakaje udi ne bua kuvuluka se: udi ne bua kunemeka bena mudimu nende bena nkristo anu mudiye musue bua bamunemeke yeye muine. (Matayi 7:12; Lomo 12:10) Pamutu pa kuela meji se: badi ne bua kupengama ku luseke kabatshiyi benza mudimu ne kutatshisha meji bua mmuenenu wabo mubi, aba bakadi bakulakaje badi ne bua kusanka bua bidimu bivule bidibo basadile ne lulamatu. Ne bushuwa, yonso wa kutudi udi ne bua kuleja dianyisha diende bua mudi, ku diambuluisha dia dibenesha dia Yehowa, bungi buvule bua batangidi ba ngikadilu badifila ku mudimu ne bakumbaja majitu, eku misumba ya “mikoko mikuabu” yenda ipuila mabumbu mabumbu mu bulongolodi bua bena nkristo.—Yone 10:16; Yeshayi 60:8, 22; 2 Timote 2:2.
Kusama kua meji ne tunyinganyinga, kubipa kua makanda a mubidi, peshi malu makuabu bitu pamu’apa bifikisha bena nsuki mitoke munda. Ke dîba didi bena dîku peshi bena mu tshisumbu ne bua kubumvuila bilondeshile ngikadilu wabu ne kumanya kuditeka pa muaba wabo. Bidi bikengela kabidi bua bantu banunu kudikolesha bua kulama mmuenenu mulenga, kuikala ne mutshima ne tshieledi tshia meji bia mu bunsonga. Kukadi bidimu bikese, pakavua mukuende uvuabo nende mu tshibambalu tshimue pa kumuka ku Betele, muena mu Kasumbu kaludiki ka Bantemu ba Yehowa kampanda wakamukonka né uvua mumone eu udi mua kumupingana, usakidila se: mmusue nangananga muanetu wa balume utshidi nsonga ne mupiluke bua kumuambuluisha mua kushal’anu muana ne muenji wa mudimu ne mitalu. Muanetu wa balume eu muela manyi kavua ne meji a kupengama ku luseke katshiyi wenza mudimu peshi kutekesha nkuatshilu wende wa mudimu to; bualu kutshivua bivule bia kuenza. Ntshilejilu kayipu bulenga tshia ditangila kumpala ku matuku atshilualua ne dilama mmuenenu mulenga!
Kabiyi mpata, “buimpe bua bansongalume, mbukole buabu, ne bulengele bua bakulakaje, nnsuki yabu mitoke.” Bidi disanka dia bungi pa kumona bansonga batumika ne bukole buabu, ne aba bakadi bakulakaje batumika ne meji abo bua kutungunuka ne kulonda njila wa buakane! Banunu pamue ne bansonga bena nkristo badi balabula disanka divule pa kulubuluja mu buobumue ntendelelu mulelela wa Yehowa Nzambi, “Wa Kale wa Matuku a bungi.”—Danyele 7:13.
[Tshimfuanyi mu dibeji 28]
Bena nkristo ba nsuki mitoke badi ne bivule bia kupetesha bakuabo