TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/5 dib. 17-22
  • Nudiishe tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ku budisuile

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nudiishe tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ku budisuile
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Buludiki bua ba mu nzubu wabu
  • Kuludika “ne kalolo”
  • Kudiisha ku budisuile
  • Bulenga bua bupole-malu
  • Kudiisha ne budimu
  • ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
  • Nuenu balami, idikijayi Mulami mutambe bunene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Mushindu udi balami bena nkristo bakusadila
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • “Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/5 dib. 17-22

Nudiishe tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ku budisuile

“Nudiishe tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi ku bulami buenu, kabiyi kuenzejibua ku bukole, kadi ku budisuile.”​—1 PETELO 5:2.

1. Bua tshinyi bakulu badi ne bua ‘kudiisha tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ku budisuile’?

YEHOWA utu udiisha tshisamba tshiende ku budisuile. (Musambu wa 23:1-4) Bia muomumue, “mulami mulenga,” Yezu Kristo, wakafila ku budisuile muoyo wende wa muntu mupuangane bua diakalenga dia tshisamba tshifuanangane ne mikoko. (Yone 10:11-15) Pa nanku, mupostolo Petelo wakakankamija bakulu bena nkristo bua ‘kudiisha tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ku budisuile.’​—1 Petelo 5:2.

2. Pa bidi bitangila mudimu wa bakulu bena nkristo, nnkonko kayi idi mikumbanyine kukonkonona?

2 Basadidi ba Nzambi batu benza malu ku budisuile. (Musambu wa 110:3) Kadi, bua muena nkristo kutekibua bu mutangidi, mbuena kuamba ne: mulami-tshindondi, bidi bikengela kukumbaja amue malu, apo ki nkuikal’anu mudiakaje bua kutumika ku budisuile nansha. Mbanganyi badi bakumbaje malu malomba bua kuikala bakulu ba mushindu’eu? Mmidimu kayi idi misuikakaja ku bulami buabu? Ntshinyi tshidibo ne bua kuenza bua kukumbaja majitu abu bimpe?

Buludiki bua ba mu nzubu wabu

3. Bua tshinyi tudi mua kuamba se: mushindu udi muena nkristo uludika dîku diende udi mu diumvuangana ne makokeshi ende a kudiisha tshisumbu?

3 Kumpala kua muntu kutekibua pa “mudimu wa mutangidi,” udi ne bua kukumbaja malu malomba kudi Mifundu. (1 Timote 3:1-7; Tito 1:5-9) Bu bumue bua ku malu aa, mupostolo Paulo wakamba ne: mutangidi udi ne bua kuikala “muntu udi uludika ba mu nzubu muende mushindu mulenga, muena bana badi bakokela ne muoyo umue.” Kudi kabingila kempe bua kuenza nunku, bualu Paulo wakamba ne: “Pikala muntu kayi mumanye mua kuludika ba mu nzubu muende, mmunyi muatabalelaye tshisumbu tshia Nzambi?” (1 Timote 3:4, 5) Pavuaye uteka bakulu mu tshisumbu tshia ku tshidiila tshia Crète, bavua bambile Tito bua kukeba “muntu udi kayi mua kubandibua, mulume muena mukaji umu’epele, udi ne bana bena kuitabuja bavua kabayi babandibue bua tshiendenda ne dipanga kukokela.” (Tito 1:6) Eyowa, bidi bikengela kuangata ne mushinga mushindu udi muena nkristo ukuba dîku diende bua kushindika bikalaye mukumbane bua kukumbaja majitu makole a kudiisha tshisumbu.

4. Pa kumusha dilonga dia Bible ku musangu ne ku musangu ne masambila, mmunyi mudi baledi bena nkristo mua kuleja dinanga bua dîku diabu?

4 Balume badi baludika ba mu nzubu muabu mushindu mulenga badi benza bivule kupita kusambila ne kulonga Bible pa tshibidilu pamue ne dîku diabu. Mbadiakaje matuku wonso bua kuambuluisha banangibue babo. Bua aba badi bavua baledi, bidi bituadijila ku dituku didi muana uledibua. Baledi bena nkristo mbamanye bua se: bialamataye bikadilu bilenga bia mu nyuma, muanabo neadiakaje kumpala kua dîba bua kulonda programme wa midimu ya bena nkristo milongolola mu nsombelu wa dîku wa ku dituku ne ku dituku. Bua kumanya bikala tatu muena nkristo mukumbaje malu malomba bua kutekibua mukulu, nebatangile ku mushindu udiye uludika ba mu nzubu muende mu tshitupa etshi.​—Efeso 5:15, 16; Filipoi 3:16.

5. Mmunyi mudi tatu muena nkristo mua kukolesha bana bende “bilondeshile mibelu ne manyoka pamue ne dikolesha lungenyi bia Yehowa”?

5 Mu diludika dia ba mu nzubu muende, tatu muena nkristo mukokedi wa kuondo kende ka muoyo udi ulonda mubelu eu wa Paulo: “kanufikishi bana benu munda, kadi tungunukayi ne kubakolesha bilondeshile mibelu ne manyoka pamue ne dikolesha lungenyi bia Yehowa.” (Efeso 6:4) Dilonga dia Bible mu dîku ku musangu ne ku musangu, pamue ne mukaji ne bana, didi dipetesha bikondo bilenga bia kufila malongesha muwule tente ne dinanga. Pa kuenza nunku, bana badi bafika ku dimanya “mibelu ne manyoka,” peshi malongesha adi akaja [nsombelu wabu]. Ne “dikolesha lungenyi” didi muana yonso upeta didi dimuambuluisha bua kufika ku dimanya tshidi lungenyi lua Yehowa pa malu bungi kampanda. (Dutelonome 4:9; 6:6, 7; Nsumuinu 3:11; 22:6) Mu tshikondo etshi tshia dikonkonona pamue malu a mu nyuma tshidi muntu yonso musanguluke, tatu wa dinanga udi uteleja mudi bana bende bakula ne ntema yonso. Ne bulenga, udi wela nkonko idi ibasaka ku diumvuija ne muoyo mujima malu adi abatonda ne ku disokolola mmuenenu yabu. Tatu kêna ne bua kudiamba mudiye tshidimanyine wa bidi bipitakana mu bieledi biabu bia lungenyi bitekete nansha. Bushuwa, anu mudi Nsumuinu 18:13 ubiamba, “muntu udi wandamuna dîyi kayi muanji kuteleja muanda, ebi bidi bupote ne bundu kudiye.” Mu tshikondo tshietu etshi, baledi bavule mbajingulule se: nsombelu idi bana babo bapetangana nayi mmishilangane bikole ne eyi ivuaku mu bunsonga buabu. Pa nanku, tatu udi ne bua kuanji kudikolesha bua kumanya nsombelu ne mumvuija bidi bikengedibua pa tshilumbu kampanda kumpala kua kuambaye muditshi ne bua kukoshibua.​—Fuanyikija ne Yakobo 1:19.

6. Bua tshinyi tatu muena nkristo udi ne bua kuenza makebulula mu Dîyi dia Nzambi padiye utuadila dîku diende diambuluisha?

6 Ntshinyi tshidi tshienzeka padi ntatu, tunyinganyinga ne mmuenenu bia bana bimanyika? Tatu udi uludika mushindu mulenga udi ukonkonona Mifundu, idi ne mushinga “bua kulongesha, bua kubela, bua kupingajilula malu mu bulongame, bua kubela ne kunyoka mu buakane.” Udi ulongesha bana bende mua kutumikila mêyi-maludiki a mu Bible, adi mafundisha kudi Nzambi. Nunku, bansonga aba ba bidimu bikese nebalue “bakumbane tshishiki, balongolola biakane bua mudimu wonso muimpe.”​—2 Timote 3:16, 17; Musambu wa 78:1-4.

7. Pa bidi bitangila masambila, ntshilejilu kayi tshidi ba-tatu bena nkristo ne bua kufila?

7 Bansonga batshinyi ba Nzambi badi bapetangana ne mateta makole adi afuma kudi balunda babo ba mu kalasa badi kabayi bena nkristo. Nunku, mmunyi mudi tatu muena nkristo mua kutuuyisha buowa bua bana bende? Umue mushindu ng’wa kusambila nabo popamue ne bua bualu buabu ku musangu ne ku musangu. Biapetanganabo ne nsombelu ya mateta makole, bansonga aba nebikale mua kuidikija baledi babo pa kueyemena Nzambi. Muana wa bakaji mukese wa mvula 13 kayi muanji kutambushibua bu tshimanyinu tshia dilambula bumuntu buende kudi Nzambi, wakalonda pavuabo bamuela nkonko kumpala kua bantu bavule ne: balunda bende ba mu kalasa bavua bamuseka ne bamupenda. Dimue dituku pavuaye wakula bua kubingisha mitabuja ende mashila pa Bible pa bidi bitangila dinemeka dia mashi, bansongakaji bakuabu bakamututa ne kumutuila mate. (Bienzedi 15:28, 29) Wakapingaja bubi ku bubi anyi? Tòo. Udi umvuija ne: “Ngakasambila Yehowa lupolo lule, bua kungambuluishaye bua meme kulama lutulu. Ngakavuluka kabidi bivua baledi banyi bandongeshe dîba dia dilonga dia mu dîku pa bidi bitangila bulenga bua kudikanda padi bualu bubi bumueneka.”​—2 Timote 2:24.

8. Mmunyi mudi mukulu udi kayi ne bana mua kuludika ba mu nzubu muende mushindu mulenga?

8 Mukulu udi kayi ne bana udi pende mua kuangata mapangadika makumbanyine bua kupetesha ba mu nzubu muende bintu bia mu nyuma ne bia ku mubidi. Ke bu mudi mukajende, ne pamu’apa balela bende bakuabu bena nkristo badi ku bukokeshi buende ne basombe ku nzubu kuende. (1 Timote 5:8) Nunku, kuikala muludiki wa tshitembu mbumue bua ku malu malomba adi akengela kukumbaja bua muntu kutekibua pa mudimu munene wa bukulu mu tshisumbu. Kadi, mmuenenu kayi udi bakulu ne bua kuikala nende pa bidi bitangila mudimu wabu mutambe bunene mu tshisumbu?

Kuludika “ne kalolo”

9. Mmuenenu kayi udi bakulu bena nkristo ne bua kuikala nende pa bidi bitangila masanka abu a mudimu?

9 Mu siekele wa kumpala wa bikondo bietu ebi, mupostolo Paulo uvua usadila bu muludiki ne muabanyi wa midimu mu nzubu wa Nzambi, tshisumbu tshia bena nkristo tshiteka ku bukokeshi bua Kristo. (Efeso 3:2, 7; 4:15) Yeye muine Paulo wakasengelela bena nkristo nende ba ku Roma ne: “Bu mutudi ne mapa mashilangane bilondeshile buimpe bukena-butuakanyine buakatupeshabu, nansha bikale bumanyishi, tumanyishe bilondeshile ditabuja dituakapeta; peshi busadidi, tukumbaje mudimu eu wa busadidi, peshi eu udi ulongesha, adifile ku bulongeshi buende; nansha eu udi ukankamija, alamate ku dikankamija diende; eu udi wabanya, enze nunku ku budisuile; eu udi uludika, aludike ne muoyo umue; eu udi ulekelelangana bilema, enze nunku ne disanka.”​—Lomo 12:6-8.

10. Pa bidi bitangila ditabalela diende dia tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi, Paulo wakashila bakulu ba mu tshikondo tshietu etshi tshilejilu kayi?

10 Paulo wakavuluija bena Tesalonike ne: “Anu bu tatu bua bana bende, tuakatungunuka ne kukankamija yonso wa kunudi, tuakanusamba ne kufila bumanyishi kumpala kuenu, bua nuenu kumona mua kutungunuka ne kuenda mushindu udi muakanyine Nzambi udi unubikila ku bukalenge buende ne ku butumbi buende.” (1 Tesalonike 1:1; 2:11, 12) Bavua babapeshe makankamija ne lubatshi ne dinanga bia bushuwa, ke pafikile Paulo ku difunda ne: “Tudi balue bapole-malu munkatshi muenu, amu bu mudi mamu ukuba bana badiye udiisha. Nunku, bua dinanga dikole dituvua nadi kunudi, tuvua ne disanka dia kunumanyisha, ki ng’amu lumu luimpe lua Nzambi, kadi ne anyima wetu popamue, bualu nuakalua banangibue betu.” (1 Tesalonike 2:7, 8) Pa kulonda tshilejilu tshia Paulo uvua uleja ngikadilu wa bu-tatu, bakulu batumikidi ba mikenji badi baditatshisha bikole bua bena mu tshisumbu buonso.

11. Mmunyi mudi bakulu mua kuleja diditatshisha?

11 Muoyo muimpe ne diditatshisha nngikadilu idi bakulu betu bena nkristo ba lulamatu ne bua kuleja mu dikumbaja ne dinanga mudimu wabu wa butangidi. Nkuatshilu wabu wa mudimu udi ne mushinga mukole. Petelo udi ubela bakulu bua kudiisha mikoko ya Nzambi “kabiyi kuenzejibua ku bukole” anyi “bua dinanga dia mpetu mikungija ku mishindu mipange bululame.” (1 Petelo 5:2) Mu muanda eu, mumvuij wa Bible William Barclay udi ufila didimuija pa kufunda ne: “Kudi mushindu kampanda wa kuanyisha muanzu ne kukumbaja mudimu kansanga pa kuwangata bu bukenji bua kasuba ne mudimu udi utondesha, bu bujitu budi kabuyi busankisha. Mbipepele bua kulomba muntu bua kuenza tshintu kampanda ne kutshienzaye, kadi ne muoyo mubi udi ufikisha ku dinyanga bionso. . . . Pabi, [Petelo] udi ujadika se: muena nkristo yonso, ne dizakala, udi ne bua kujinga menemene bua kukumbaja mudimu kayi wonso muende muonso, eku mushindike bimpe bitambe se: ki mmuakanyine kuwenza nansha.”

Kudiisha ku budisuile

12. Mmunyi mudi bakulu bena nkristo mua kuleja se: badi basadila ku budisuile?

12 Petelo udi ufila kabidi mubelu eu: “Nudiishe tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi ku bulami buenu . . . ku budisuile.” Mukulu muena nkristo udi ukuba mikoko udi wenza nunku ku budisuile, ku budikadidi ne disua diende, kadi muikale ku bulombodi bua Mulami mulenga, Yezu Kristo. Kuenza ku budisuile kudi kumvuija kabidi se: mulami muena nkristo udi ukokela bukokeshi bua Yehowa, ‘mulami ne mutangidi wa anyima yetu.’ (1 Petelo 2:25) Mulami-tshindondi muena nkristo udi uleja kanemu kende ku budisuile bua ndongoluelu idi yangatshibua ku bulombodi bua Nzambi. Udi wenza nunku padiye ulombola aba badi bakeba mibelu bua kuyipetela mu Dîyi dia Nzambi, Bible. Nansha mudi dimonamona dia mianda diambuluisha mukulu bua kudikungijila mibelu mivule menemene ya mu Bible, ebi kabiena biumvuija bua se: ku tshilumbu tshionso neikale upeta pamue ne pamue mandamuna makumbanyine adi afuma mu Mifundu nansha. Nansha yeye mumanye diandamuna, bidi mua kuikala bia meji kudiye bua kuenza makebulula​—pamue ne eu udi mumuebeje—​mu Index des publications de la Société Watch Tower, peshi mu index mikuabu ya mushindu umue. Nunku, udi ufila dilongesha mishindu ibidi: udi uleja mua kupeta mamanyisha adi akuatshisha, kabidi ne budipuekeshi buonso, udi uleja kanemu bua Yehowa pa kuteka kumpala ne kukoka ntema ku mikanda mifunda kudi bulongolodi bua Nzambi.

13. Nnjila kayi udi bakulu mua kulonda bua kufila mibelu ya meji?

13 Pikala lukonko ludibo bamuebeje kaluyi lukonkonona mu mikanda ya Société, ntshinyi tshidi mukulu mua kuenza? Bushuwa, neasambile bua kupeta bujinguludi ne neakebe mêyi-maludiki a mu Bible adi mua kuikala mu diumvuangana ne lukonko. Udi kabidi mua kudikepeshila mudimu pa kuambila muntu udi ulomba diambuluisha kudiye bua kuangata tshilejilu tshia Yezu. Udi mua kumuebeja ne: “Bu Yezu, Mulongeshi munene, mua kusanganyibua mu nsombelu bu webe eu, udi wela meji se: uvua mua kuenza tshinyi?” (1 Kolinto 2:16) Kuelesha muntu meji mushindu’eu kudi mua kumuambuluisha bua kuangata dipangadika dia meji. Kadi, ki mbia meji bua mukulu kufila diakamue mmuenenu wende yeye muine bienze bu mubelu wa meji wa mu Bible nansha. Pikalaku kumueneka imue nkonko mikole, bakulu badi mua kuyikonkonona pamue ne bakuabu ba bungi. Badi mene mua kuteka bilumbu binene mu programme wa tshisangilu tshia bakulu bua kubikonkonona dimue dituku. (Nsumuinu 11:14) Mapangadika afuma ku dipeshangana diabu dia ngenyi neambuluishe bua buonso kuakula mêyi adi apetangana.​—1 Kolinto 1:10.

Bulenga bua bupole-malu

14, 15. Mmalu kayi adibo balombe bakulu padibo balulamija muena nkristo ‘udi wenza tshilema kumpala kua kumanyaye’?

14 Mukulu udi ne bua kudileja muena bupole-malu padiye ulongesha, nangananga padiye ufila mibelu. Paulo udi ubela ne: “Bana betu, nansha bienza muntu tshilema kumpala kua kumanyaye, nuenu badi ne ngikadilu ya mu nyuma milomba, nutete mua kululamija muntu wa mushindu’eu ne lungenyi lua bupole-malu.” (Galatia 6:1) Utabalele bua se: muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “kululamija,” uvua utangila kuondopa muntu pa kutumika ne bianza ne bintu bikuata, ne uvua ufunkuna dipingajilula [pa muaba watshi] tshidimba kampanda tshitengunuke bua kuepuka bua eu udi mutapike kavu kushala mulema bua kashidi. Mushikuluji wa miaku W. E. Vine udi wakula bua muaku eu bu dipingajibua “kudi aba badi ne ngikadilu ya mu nyuma, dia muntu uvua muenze mpekatu, peshi udi mulue bu tshidimba tshikosa ku mubidi wa mu nyuma.” Tudi mua kumvuija kabidi lungenyi elu pa kuakula bua: “kupingaja pa muaba wa diambedi; kupingaja mu mulongo.”

15 Ki mbipepele bua kululamija ngelelu wetu wa lungenyi, nunku, mbikole menemene bua kupingaja pa muaba wawu wa diambedi ngenyi ya muntu udi upambuka. Kadi, bituamutuadila diambuluisha dietu ne bupole-malu, bushuwa neikale mua kuanyisha diambuluisha dietu edi pa kuela tuasakidila. Pa nanku, mbiakane bua bakulu bena nkristo kulondabo mubelu eu wa Paulo: “Nuvuale dinanga diena kuditeka pa muaba wa bakuabu, ne buimpe, ne budipuekeshi bua mu tshieledi tshia lungenyi, ne bupole-malu ne muoyo-mule.” (Kolosai 3:12) Ntshinyi tshidi bakulu ne bua kuenza pikala muntu udi ukengela kululamijibua muikale ne mmuenenu mubi? Badi ne bua “kutungunuka ne kuleja . . . bupole-malu.”​—1 Timote 6:11.

Kudiisha ne budimu

16, 17. Bakulu badi ne bua kudilama ku njiwu kayi padibo babela bakuabo?

16 Kudi malongesha makuabu mavule a kubabidila mu mubelu wa Paulo udi mu Galatia 6:1. Udi udimuija aba badi ne ngikalu ya mu nyuma milomba ne: “Nutete mua kululamija muntu wa mushindu’eu [udi wenda upambuka] ne lungenyi lua bupole-malu, eku muikale uditangila wewe muine, bua kuvu pebe kutetshibua.” Mbipeta kayipu bubi bikala mua kupatuka biabengabo kulonda mubelu eu! Diakamue pakamanyaye muvua mfumu kampanda wa Ekleziya Anglican mupile pa kuenda masandi (ne bakaji babidi badiambike bavua babandibue) mukaji kansanga mufundi wa bikandakanda wakafunda mu The Times, tshikandakanda tshia ku Londres ne: “Tukadi bamonemone malu bu nunku misangu mivule: mubedianganyi, muditeki wa pa muaba wa tatu peshi muanetu mulela, udi upona mu mpekatu anu bua kumueyemena kua eu udiye ubela.” Pa kuambulula miaku ya Dr. Peter Rutter, mukaji eu wakasakidila ne: “Mu miaba itudi basombele mudi budikadidi bua kutumika ne bitupa bia lulelu mudi muntu musue​—ba-minganga, banzuji, bakuidi ne bena mudimu—​dinyanga dia bakaji nditue mushimi, nansha mudibo babutshika muanda eu mukuate bundu ne udi ushipa lumu lua bantu.”

17 Katuedi meji bua se: tshisamba tshia Yehowa ntshikubibue ku matetshibua a mushindu’eu nansha. Mukulu kampanda wa kunemekibua uvua usadila Nzambi ne lulamatu kukadi bidimu bivule wakenda masandi bualu uvua wenza makumbula a bulami kudi muanetu wa bakaji musedibue pavuaye nkayende. Bushuwa, muanetu wa balume eu wakanyingalala, kadi, wakajimija masanka ende wonso a mudimu. (1 Kolinto 10:12) Pa nanku, mmunyi mudi bakulu mua kuenza makumbula a bulami mushindu wa kuepuka dipona mu ditetshibua? Mmapangadika kayi adibo mua kuangata bua kuakula ne muntu pa nkayende, bua kusambila ne kuenza makebulula mu Dîyi dia Nzambi ne mu mikanda ya bena nkristo pamue nende?

18. (a) Pa kutumikila dîyi-diludiki didi ditangila bumfumu, mmunyi mudi bakulu mua kuepuka nsombelu idi mua kujudija manunganyi bua kushipa lumu luabu? (b) Mmapangadika kayi adi bakulu mua kuangata bua kuenza dikumbula dia bulami kudi muanetu kampanda wa bakaji?

18 Bakulu badi ne bua kuangata ne mushinga dîyi-diludiki didi ditangila bumfumu. (1 Kolinto 11:3) Pikala nsonga kampanda muena mu tshisumbu munulombe mubelu​—nudikoleshe—​pikalabi bikumbanyine​—bua kusangisha baledi bende ku diyukidilangana dienu. Padi muena nkristo mukaji musedibue unulomba diambuluisha dia mu nyuma dia mushindu’eu, nudiku mua kuangata mapangadika bua bayende ikaleku dîba dia dikumbula anyi? Kadi, pikalaku kakuyi mushindu peshi pikala bayende kayi muena kuitabuja udi umukengesha, tshia kuenza ntshinyi? Apu bidi bikengela kuenza anu bu panudi nukumbula muena nkristo mukaji udi kayi musedibue. Mbiakane bua balume babidi ba ngikadilu ya mu nyuma milomba kukumbulabo muena nkristo eu tshiapamue. Pikala nsombelu kayi muakane ku nzubu bua kuenza nunku, kudi mua kuikala mushindu pamu’apa bua bana betu ba balume babidi kusungulabo tshikondo tshiakanyine bua kuyukila nende ku Nzubu wa Bukalenge, nangananga mu tshibambalu tshipengame. Nunku, nansha bikala bana betu ba balume ne ba bakaji bakuabu basanganyibua mu Nzubu wa Bukalenge, ebi kabiakuikala tshilenduishi kudi muntu nansha umue pikalabo kabayi mua kumona peshi kumvua malu adi ambibua.​—Filipoi 1:9, 10.

19. Mbipeta kayi bilenga bidi bimueneka pa kudiisha mikoko ya Nzambi ku budisuile, ne nnganyi utudi tuleja dianyisha dietu bua mudiye mutupeshe balami badi basadila ku budisuile?

19 Kudiisha mikoko ya Nzambi ku budisuile kudi kutuala bipeta bilenga: dikola mu nyuma ne dilombodibua dimpe dia tshisumbu tshia mikoko. Anu bu mupostolo Paulo, bakulu ba bisumbu bietu badi baditatshisha bikole lelu’eu bua bena kuitabuja nabo. (2 Kolinto 11:28) Kudiisha tshisamba tshia Nzambi mbujitu bunene menemene mu bikondo ebi bikole bitudi ebi. Pa nanku, tudi tuleja dianyisha dia bushuwa kudi bana betu ba balume badi basadila bu bakulu bua diakalenga dietu bua mudimu mulenga udibo benza. (1 Timote 5:17) Bua ditubenesha diende ne “mapa a bantu,” bakulu aba badi batudiisha mu nyuma ku budisuile, tudi tusamuna Mulami wetu mulenga wa mu diulu, Yehowa, yeye Mutupeshi wa “dipa dilenga dionso ne tshintu tshipuangane tshionso.”​—Efeso 4:8; Yakobo 1:17.

Mmunyi muwandamuna?

◻ Mmunyi mudi muntu mua kuludika ba mu nzubu muende mushindu mulenga?

◻ Nngikadilu kayi milenga idi bakulu ne bua kuleja mu mudimu wabu wa batangidi bena nkristo?

◻ Mmunyi mudi bakulu mua kuleja budipuekeshi ne bupole-malu padibo bafila mibelu?

◻ Ntshinyi tshidi tshiambuluisha bua kuikala muzanzamuke mu dilulamija dia muntu kampanda mu nyuma?

◻ Mmunyi mudi bakulu mua kuepuka nsombelu idi ijudija manunganyi bua kushipa lumu luabu padibo badiisha tshisumbu tshia mikoko?

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Mudimu wa bulami wa bena nkristo udi ne bua kuenjibua ne bupole-malu ne mmuenenu mulenga

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Mukulu muena nkristo udi ne bua kuludika ba mu nzubu muende mushindu muimpe

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu