Utu ulonda Yehowa kuyi udikanda anyi?
“BANTU bakane badi bu nyama wa ntambue udi ne dishindika.” (Nsumuinu 28:1) Badi benza midimu ya ditabuja, beyemena ne dishindika pa Dîyi dia Nzambi ne benda batangile kumpala ne dikima mu mudimu wa Yehowa nansha koko njiwu ya mushindu kayi.
Mu siekele wa 16 K.B.B., pavua bena Izalele ku mukuna wa Sinayi, kunyima kua Yehowa mumane kubapikula ku bupika bua bena Ejipitu, balume babidi bakadisunguluja muvuabo ne dishindika bu dia ntambue. Bakaleja kabidi muvuabo bena lulamatu kudi Yehowa mu nsombelu mikole. Umue wa ku balume aba uvua muena Efraïme, Yoshua, musadidi wa Mozese, wakapingana pa muaba wende pashishe. (Ekesode 33:11; Nomba 13:8, 16; Dutelonome 34:9; Yoshua 1:1, 2) Mukuabo diende n’Kalebe, muana wa Yefune, wa mu tshisa tshia Yuda.—Nomba 13:6; 32:12.
Kalebe wakakumbaja disua dia Yehowa ne bulamatshi ku mikenji ne mitalu. Bu muvuaye musadile Nzambi musangu mule ne bulamatshi ku mikenji wakafika ku diamba ne: ‘uvua mulonde Nzambi kayi udikanda.’ (Yoshua 14:8) “Ngakalonda menemene Yahvé, Nzambi wanyi,” ke tshitudi mua kubala mu Bible wa Osty. Kalebe wakaleja “lulamatu lujima,” uvua ‘utumikila menemene’ Yehowa Nzambi. (Français courant; Jérusalem) Mu mêyi makuabo, Kalebe wakamba ne: “Ngakalonda menemene njila wa Yehowa, Nzambi wanyi.” (Segond) Kadi wewe? Utu ulonda Yehowa kuyi ujingakana anyi?
Ditentekela ditunga
Anji kudifuanyikijabi munkatshi mua bena Izalele matuku makese kunyima kua Yehowa mumane kubapikula ku bupika bua bena Ejipitu. Ne lulamatu luonso, muprofete Mozese udi utumikila mêyi-matuma avuaye mupete kudi Nzambi. Kabidi, Kalebe udi ne dishindika dia se: Yehowa udi pamue ne tshisamba Tshiende.
Etshi ntshidimu tshibidi kunyima kua tshimuangi; bena Izalele mbase tshitudilu tshiabo ku Kadesh-Barnea mu tshipela tshia Paran. Badi bimana ku mikalu ya Buloba bulaya. Pakulonda dîyi-dituma kudi Nzambi, Mozese udi udiakaja bua kutuma batentekedi 12 ku Kanana. Udi wamba ne: “Bandilayi apa ku Négueb, ne nudi ne bua kubanda ku rejon wa mikuna. Nudi ne bua kutangila mushindu udi ditunga, ne tshisamba tshidi tshiasemu, né tshidi ne bukole peshi ntshifuba, ntshisamba tshinene peshi ntshikese; ne mushindu udi ditunga diditshi tshiase, ndimpe peshi ndibi, ne mushindu udi bimenga biditshi tshisombele, mmu ntenta peshi mmu nzubu mikole; ne mushindu udi buloba, mbufumfule peshi mbukamakane, né mudi mitshi peshi kayenamu. Ne nudi ne bua kudileja bena dikima ne kuangata bimue bia ku bimuma bia mu ditunga.”—Nomba 13:17-20.
Nenku, bantu aba 12 badi benza luendu lua njiwu mikole. Luendu luabo ludi lunenga matuku 40. Ku Hebron, badi bamona balume ba mfiondo. Mu Eschcol, lupongo lua mpokolo ya mâyi badi bajingulula ne: ditunga didi dikuama bimuma bivule, ke kuangatabo dipangadika bua kutuala bimue bia ku bimuma biadi. Tshisumbu tshia tumuma tua mvinyo tudibo banyapule tshidi ne bujitu bua bungi ne bikengel’amu bantu babidi bua kutshiambula!—Nomba 13:21-25.
Padibo bapingana ku tshitudilu tshia bena Izalele, batentekedi badi bafila luapolo ne: “Tuabuedi mu ditunga diuvua mututume, bushuwa, nditunga didi tente ne mabele ne buitshi, ne mona bimuma! Kadi, kakuena pa kuelela mpata bua se: ditunga ndiasa kudi tshisamba tshia bukole ne bimenga biatshi mbinene biasa ne ngumbu mikole, ne kupita apu, tudi basanganemu ndelanganyi ya Anake. Bena Amaleka mbase mu ditunga dia Négueb, ne bena Hitti ne bena Yebu ne bena Amola, mbase mu rejon ya mikuna, ne bena Kanana mbase pabuipi ne mbuu ne ku muelelu kua musulu wa Yordane.” (Nomba 13:26-29) Batentekedi dikumi ba kudibo kabena badiakaje bua kuanyisha mêyi-matuma a Nzambi ne bua kubuela mu Buloba bulaya nansha.
“Yehowa udi netu”
Kadi, ne lulamatu kudi Yehowa Nzambi, Kalebe, mutentekedi wa dikima, udi ukankamija bantu ne: “Tuyayi katataka ne, kabiyi mpata, netunyenge ditunga, bualu, tudi bakumbane bushuwa mua kutshimuna badimu.” Kadi, batentekedi bakuabo dikumi badi baleja dibenga diabo, bamba ne: bantu badi base mu Kanana badi ne bukole kupita bena Izalele. Pa kudifuanyikija, batentekedi aba babule ditabuja ne bena buowa badi badiangata bu mpasu miena dîna.—Nomba 13:30-33.
“Yehowa udi netu. Kanubatshinyi nansha,” ke mudi Kalebe ne Yoshua bamba. Kadi, tshisamba tshidi tshibenga kuteleja dîyi dia Yoshua ne Kalebe. Badi mene bamba mua kubatapa mabue; ke bua tshinyi Nzambi udi ukosela aba buonso bavua banungana tshibawu: “Kanuakubuela mu ditunga dimvua mujudile tshianza tshianyi pa kuenza mutshipu bua kusomba pamue nenu, pa kumbusha Kalebe, muana wa Yefune, ne Yoshua, muana wa Nune. Ne bana benu . . . nembabuejemu bushuwa, ne nebamanye ditunga dinuabengi nuenu. . . . Ne bana benu ba balume nebalue balami mu tshipela munkatshi mua bidimu makumi anayi, . . . too ne muajimina bitalu bienu mu tshipela. Bilondeshile bungi bua matuku anuvua batentekele ditunga, matuku makumi anayi, dituku dimue bu tshidimu, dituku dimue bu tshidimu, nenuandamune bua bilema bienu munkatshi mua bidimu makumi anayi.”—Nomba 14:9, 30-34.
Ne lulamatu munkatshi mua bidimu bivule
Bidimu 40 bia tshibawu biajiki, ne lufu luakajimija bantu ba tshipungu atshi bavua banungane. Kadi, Kalebe ne Yoshua bakashala ne lulamatu kudi Nzambi. Mu tshibandabanda tshia Moaba, Mozese ne muakuidi munene Eleazare bakabala bantu bavua ne bidimu bikumbane bavua mua kubuela mu biluilu, mbuena kuamba ne: bituadije ku bidimu 20 too ne kulu. Bua tshisa tshionso tshia Izalele, Nzambi wakasungula muntu kampanda uvua ne bua kupeshibua tshitupa tshia Buloba bulaya. Kalebe, Yoshua ne Eleazare bavua pabo bamue ba ku bantu aba. (Nomba 34:17-29) Nansha mukavuaye mpindieu ne bidimu 79, Kalebe utshidi’amu ne dikanda, muena lulamatu ne dikima.
Pakabala Mozese ne Arona bungi bua bantu ku mukuna wa Sinayi, tshikondo tshikese kumpala kua bena Izalele bena buowa kabayi banji kubenga bua kubuela mu ditunga dia Kanana, Izalele uvua ne baluanganyi ba mvita 603 550. Bidimu bipite pa makumi anayi biakapitshishabo mu tshipela biakakepesha bungi ebu e kushala bua bantu 601 730. (Nomba 1:44-46; 26:51) Eyowa, ne Yoshua ku mutu kuabo, ne muena lulamatu Kalebe munkatshi muabo, bena Izalele badi babuela mu Buloba bulaya ne batshimuna amu kutshimuna mu mvita. Amu muvua ditekemena dia Yoshua ne Kalebe, Yehowa ke udi utshimuna mvita bua tshisamba tshiende.
Yoshua ne Kalebe, bakadi mpindieu bakulakaje, badi basabuka Yordane pamue ne bena mvita ba Izalele, ne batuala majitu abo mu mvita idi ilonda. Kunyima kua bidimu bisambombo bia mvita, kutshidi’amu kabidi tshitupa tshinene tshia ditunga tshia kunyenga. Yehowa neipate benamu, kadi, udi utuma dîyi mpindieu bua kuelabo nshobo bua kuabanyina bisa bia Izalele bitupa bia buloba.—Yoshua 13:1-7.
Wakalonda Yehowa kayi udikanda
Kunyima kua yeye mumane kudisangisha misangu mivule mu mvita, Kalebe udi wimana kumpala kua Yoshua wamba ne: “Ntshivua ne bidimu makumi anayi pavua Mozese, musadidi wa Yehowa, muntume ku Kadesh-Barnea bua kutentekela ditunga, ne mu dipingana ngakamulondela malu amu bu muvuawu mu mutshima wanyi. Ne bana betu bavua baye nanyi bakatekesha mutshima wa tshisamba; kadi meme, ngakalonda Yehowa, Nzambi wanyi, tshiyi ndikanda.” (Yoshua 14:6-8) Eyowa, Kalebe wakalonda Yehowa kayi udikanda, wenza disua dia Nzambi ne bulamatshi ku mikenji.
Kalebe udi usakidila ne: “Ke bua tshinyi Mozese wakenza mutshipu dituku adi, wamba ne: ‘Ditunga diuvua mudiate ne dikasa diebe nedikale bumpianyi buebe, wewe ne bana bebe, bua kashidi, bualu walondi Yehowa, Nzambi wanyi, kuyi udikanda.’ Kadi mpindieu, mona, amu bu muvuaye mulaye, Yehowa wandami ne muoyo munkatshi mua bidimu ebi makumi anayi ne bitanu, katshia Yehowa wenza dilaya edi kudi Mozese, pavua Izalele wenda mu tshipela, ne mpindieu, mona, lelu’eu ndi ne bidimu makumi muanda-mukulu ne bitanu. Lelu’eu, ntshidi’amu ne bukole amu bu dituku diakantuma Mozese, ke mutshidi dikanda dianyi, ke mutshidi dikanda dianyi mpindieu bua kuya ku mvita, bua kubuela ne kupatuka. Kadi, mpindieu, mpeshaku rejon eu wa ku mikuna uvua Yehowa mulaye mu dituku adi, bualu, wewe wakadiumvuila dituku adi ne: kudi bena Anakime ne bimenga binene biasa ne ngumbu mikole. Kabiyi mpata, Yehowa neikale nanyi ne nembanyengebi bushuwa, amu bu muakalaya Yehowa.” Nenku, Kalebe wakapeta Hebron bu bumpianyi.—Yoshua 14:9-15.
Mukulakaje eu Kalebe wakapeta tshitupa tshia buloba tshikole tshitambe: rejon uvua muwule tente ne balume ba mfiondo. Kadi, ki mbualu bupite bukole to bua muluanganyi wa mvita eu wa bidimu 85. Dimue dituku bantu badi ne mmuenenu wa bunyama badi base mu Hebron, nebatshimunyibue. Otniele, muana wa muan’abo ne Kalebe wa balume, uvua kabidi nzuji mu Izalele, wakangata buloba bua Debir. Mu bimenga ebi bibidi ke muavua kusombela bena Lewi kunyima ku shòò, ne Hebron nealue tshimenga tshia tshisokomenu bua bashipianganyi ba ku mpukapuka kabiyi ku disua diabo.—Yoshua 15:13-19; 21:3, 11-16; Balumbuluishi 1:9-15, 20.
Tutungunukayi ne kulonda Yehowa katuyi tudikanda
Kalebe ne Yoshua bavua bantu bapange bupuangane. Nansha nanku, bakenza disua dia Nzambi ne lulamatu. Ditabuja diabo kadivua ditekete munkatshi mua bidimu 40 bia ditetshibua bivuabo bapitshishe mu tshipela bua muvua bena Izalele kabayi batumikile Nzambi nansha. Bia muomumue, basadidi ba Yehowa ba mu tshikondo tshietu etshi kabena balekela tshintu nansha tshimue tshipumbisha mudimu udibo bakumbaja bua butumbi bua Nzambi. Bu mudibo bamanye se: kudi buluishi bukole pankatshi pa bulongolodi bua Nzambi ne bua Satana, badi bashala bakandamane ne bakeba dîba dionso ne mu malu wonso bua kulengelela Tatu wabo wa mu diulu.
Tshilejilu, basadidi ba Yehowa bavule badi benza difesto dia Didia dia Dilolo dia Mukalenge, anyi Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu Kristo, pabo bikale mu njiwu ya kukengeshibua ne tshikisu, pamu’apa ne ya lufu. (1 Kolinto 11:23-26) Mu muanda eu, muena nkristo kampanda mukaji uvuabo binjidile mu kamponyi ka midimu mienzejangana ku bukole ku Allemagne wa bena Nazi munkatshi mua Mvita ya Kumpala ya pa buloba bujima udi ulonda ne:
“Bakambila muntu yonso bua kuikala ku tshisukuidi tshia bilamba pa dîba 11 wa dilolo. Dîba 11 jajaja, tuvua basangile bantu 105. Tuvua bele tshijengu batshintshimikangane bamue ne bakuabu, ne mu tshialu, muvua katambua kabuikila ne kalamba katoke pavua pateka bimanyishilu. Bougie umue ke uvua utokesha tshibambalu, bualu nzembu bu yoyo mitemesha ivua mua kutuela patoke. Ebi bivua bituvuluije muvua bena nkristo ba kumpala mu lubuebue. Bivua difesto dinene. Tuakenzulula mutshipu wetu wa kutumika ne makanda etu wonso bua kutumbisha Dîna diende dinsantu ne kushala balamate ku bulombodi budi bufuma kudi Nzambi.”
Nansha mutudi tukengeshibua ne tupeta mateta bualu tudi tusadila Yehowa, tudi’amu mua kueyemena bukole budi Nzambi ufila bua kumusadila ne dikima ne kutumbisha dîna diende dinsantu. (Filipoi 4:13) Mu didienzeja dietu bua kulengelela Yehowa, nebikale bimpe bua tuetu kuvuluka Kalebe. Tshilejilu tshia muntu eu wakalonda Yehowa kayi udikanda tshivua ne buenzeji bukole kudi nsonga kampanda muena nkristo uvua mudifile mu mudimu wa bumanyishi wa ku dîba ne ku dîba mu 1921. Wakafunda ne:
“Nansha muvua kulua mpanda-njila kumvuija buanyi meme kulekela mudimu muimpe wa ku mubidi mu tshiapu tshia dituta mikanda ku Coventry (Angleterre), tshiakapeta tunyinganyinga nansha. Dipa dia bumuntu buanyi dimvua mufile, dikavua dimane kukosa tshilumbu; muoyo wanyi mujima mvua muulambule Nzambi. Ngakavuluka Kalebe, wakabuela mu Buloba bulaya ne Yoshua ne wakambabu bualu buende ne: ‘wakalonda Yehowa kayi udikanda.’ (Yoshua 14:8) Buanyi meme, mmuenenu eu uvua wa kujinga. Mvua mumanye se: kusadila Yehowa ‘tshiyi ndikanda’ kuvua ne bua kuvuija nsombelu wanyi nsombelu wa bivule bia kuenza, kuuvuija wa nsongo kupita; mvua ne bua kupeta mishindu mivule ya kukuama mamuma adi aleja nsombelu wa muena nkristo.”
Kabiyi mpata, Kalebe wakabeneshibua bualu uvua ulonda Yehowa ne lulamatu kayi udikanda ne uvua mulamate ku mikenji Yende, ne pa tshibidilu uvua ukeba mua kuenza disua dia Nzambi. Amu bu yeye, bakuabu bakapeta masanka mavule mu mudimu wa Nzambi. Pa kutungunuka ne kulonda Yehowa katuyi tujingakana, netupete mabenesha mavule.
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Kalebe ne Yoshua bavua ne lulamatu kudi Yehowa mu mateta. Ke mutudi petu anyi?