TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/2 dib. 25-29
  • Utu wangata bakuabo ne buneme pawudi ubelangana anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Utu wangata bakuabo ne buneme pawudi ubelangana anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Muntu mmuledibua ne dijinga dia kuangatshibua ne buneme
  • Yehowa wakafuka muntu ne mushinga wende
  • Mêyi-maludiki adi akuba butumbi
  • Kuangata bakuabo ne mushinga​—Nkutantamena Diabolo
  • Tuikalayi ne buneme bua tutumbishe Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Utu unemeka bunême buabu anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Bunême bua bantu: muntu yonso udi mua kubupeta
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Bunême bua bantu: mbapange kubunemeka misangu mivule
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/2 dib. 25-29

Utu wangata bakuabo ne buneme pawudi ubelangana anyi?

MMUSHINDU kayipu udibi bimpe ne mudibi biambuluisha bua kubedibua ne kanemu! “Mubelu muimpe, wa kanemu ne udi ukuba udi ubueja diumvuangana dimpe,” ke mudi Edward wamba. Warren udi ujadika se: “Pawudi umona se: mubedianganyi udi ukunemeka ukutumbisha pa kudileja mudiakaje bua kukuteleja, mubelu wende udi ulua muimpe bua kuwanyisha.” Norman udi wamba ne: “Padi mubedianganyi unnemeka, ndi ngumvua musakibue bua kusemena pabuipi nende bua kumulomba [mukuabo] mubelu.”

Muntu mmuledibua ne dijinga dia kuangatshibua ne buneme

Mubelu wa bu-nyana ne wa dinanga mmuanyishibue. Kubela bakueba mushindu uwudi musue bua kukubelabu pebe mmuanda muimpe. (Matayi 7:12) Mubedianganyi mulenga utu wangata dîba bua kuteleja ne ukeba bua kumvua muntu udiye ubela​—meji ende, nsombelu wende ne majinga ende—​pamutu pa kumujana ne kumupiisha.​—Nsumuinu 18:13.

Babedianganyi ba lelu, pamue ne bakulu bena nkristo, bidi bibakengela ditabalela bua kuangata bakuabo ne mushinga padibo bapeshangana mibelu. Mbua tshinyi? Bualu, pa tshibidilu, bena lelu mbasue kupepeja bantu nabo. Tshilele etshi ntshitampakana. Misangu mivule, bantu bawudi utekemena ne: bakuangate ne mushinga, ke badi bakuela mâyi ku makasa, ng’aba badi badifila mu mudimu kampanda, bamfumu ba bitendelelu anyi bakuabo. Tshilejilu; pa muaba wa mudimu wa ku mubidi, dipatshibua ku mudimu mbualu budi busamisha mutu ne butondesha muena mudimu ne muangatshianganyi wa ku mudimu. Bidi binyanga lumu pikala muntu udi muipatshibue kayi muangatshibue ne mushinga. Aba badi basungudibua bua muanda eu, badi ne bua kulonga mushindu wa kumanyisha “lumu elu lubi mu mushindu muakane, kakuyi disakidila miaku ya tshianana, bua kukuba buneme bua muntu udi muipatshibue ku mudimu,” ke mufundilebo mu The Vancouver Sun. Eyowa, bantu buonso badi ne bua kuangatshibua ne mushinga.

Tshisangilu tshinene tshia Matunga masanga tshidi tshimanyisha ne: “Bantu buonso mbaledibue badikadile ne kabayi bashilangane ku diangatshibua ne mushinga ne maneme. Badi ne lungenyi ne kuondo ka muoyo ne badi ne bua kuikala ne mmuenenu wa buena-muntu mu dienzelangana malu.” Bu mudi mushinga wa muntu mu njiwu, ke bua tshinyi Mukanda wa Matunga masanga ne mbangilu wa Maneme a Bumuntu bidi bijadika ngikadilu eu. Idi ijadika “ditaba maneme a muntu a nshindamenu ne mushinga wa bumuntu buende.”

Yehowa wakafuka muntu ne mushinga wende

Yehowa nNzambi wa kuangata ne mushinga. Mukanda wende mufundisha ku spiritu udi wamba ne: “Buneme ne butumbi bidi kumpala kuende,” kabidi ne: “Buneme [buende] budi bumanyishibua mu mawulu.”​—1 Kulondolola 16:27; Musambu wa 8:1.

Bu mudiye Nzambi wa buneme ne Mfumu udi ku mutu kua bionso, udi wangata bifukibua biende bionso bidi mu diulu ne pa buloba ne mushinga. Muanende, Mukalenge Yezu Kristo mubanjija, ntshilejilu tshinene. Davidi wakafunda mu mulayi ne: “Buneme ne butumbi bidi pambidi pende.”​—Musambu wa 21:5; Danyele 7:14.

Biadibungama, mushinga wa muntu wa nshindamenu mmunyangakaja mu mianda yonso ya bantu. Muanjelo wa bukole, eu wakadienza Satana ne Diabolo ku bienzedi biende, wakabunda bukokeshi ne buakane bia Nzambi. Ngenzelu eu wakanyawu wakaleja dibenga kunemeka Yehowa ne dibenga kutumbisha dîna diende dia mushinga mukole. Wakadipesha butumbi bunekesha. Mushindu wa muomumue ne Diabolo, bamfumu ba bukole, bu mudi Nebukadnezare wa mu bikondo bitshivua Bible ufundibua, bakela mukana bua ‘bukole ne buneme biabo!’ Bavua babunda butumbi bua Yehowa, bakadipesha buneme bua tshianana. (Danyele 4:30) Bukalenge bua tshikisu bua Satana budi bukokesha bukua-bantu mbubunde ne budi butungunuka ne kubunda butumbi bua muntu.

Bakadiku bakunyangile lumu luebe anyi? Pawuvua mumane kubedibua, ukavuaku mudiumvue mufuishibua bundu, mupiila, anyi mupuekeshibua mushinga anyi? André udi wamba ne: “Ngakamona se: [mibelu] kayivua mintangile, tshivua mumvue luse anyi mudiangate ne mushinga. Ngakavuijibua kantu ka tshianana.” Wakamba kabidi ne: “Biakampesha ditshina, dibungama ne disama dia mu lungenyi.” Laura udi wamba ne: “Mbikole bua kuitaba mubelu wa kudi muntu uwudi mumanye ne: kêna usanka bua malu ebe.”

Bua bualu ebu, balami bena nkristo mbalombibue bua kuangata mikoko ya Nzambi ne mushinga ne kuyinemeka. (1 Petelo 5:2, 3) Padi malu enzeka adi akengela kubela bantu bakuabo, mmunyi muwudi mua kudikuba ku ngenyi ne ngikadilu ya bena mubidi badi kakuyi dielakana banyanga lumu lua bakuabo? Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kukuba lumu lua bena nkristo nebe pamue ne luebe mene?​—Nsumuinu 27:6; Galatia 6:1.

Mêyi-maludiki adi akuba butumbi

Dîyi dia Nzambi ki ndishala kamama pa bualu ebu to. Mubedianganyi wa lungenyi neeyemene mubelu udi mu Dîyi dia Nzambi pamutu pa kukeba meji a bena mu bulongolodi ebu. Mifundu Minsantu mmiuwule tente ne mibelu ya tshishiki. Patudi tuyilonda, idi ipetesha mubedianganyi ne mubedibue lumu. Nenku, mubelu wa Paulo kudi Timote mutangidi muena nkristo uvua wamba ne: “Kujaanyi muntu mununu ne muoyo mujoboke. Kadi, umusengelele bu tatu mukuledi, bansonga bu bana benu ba balume, bakaji banunu bu ba-mamu bakuledi, bansongakaji bu benu bana ba bakaji mu bupeluke buonso.” (1 Timote 5:1, 2) Bitualonda mêyi-maludiki aa, netuepuke dibungama, kanyinganyinga ne difuishibua bundu!

Umanye ne: mubelu mulenga ng’udi ne kanemu bua bantu bakuabo, diangatshibua ne buneme ne mushindu wa kubatabalela. Bakulu bena nkristo pamue ne batangidi bena-ngendu, badi ne bua kuenza madikolela bua kulonda mubelu eu. Bakebe mua kumanya bua tshinyi mubedibue udi ne nsombelu anyi meji a nanku. Bajinge mua kuteleja mmuenenu wende. Benze madikolela wonso bua kuepuka dikuatshisha mubedibue bundu, dimupuekesha mushinga anyi kunyanga lumu luende.

Wewe mukulu, keba bua muanenu amanye ne: udi umutabalela ne udi ujinga kumuambuluisha bua kujikija ntatu yende. Ke tshitu munganga wenza pawudi uya kudiye bua kuondopibua. Kuela lungenyi se: neuvûle bilamba bua kumonaye mua kukenketa mubidi webe kudi mua kukutondesha ne kukumvuija bundu. Se utu munange munganga udi ukuengeleka, ukuangata ne mushinga, ukunemeka dîba didiye ukenketa mubidi webe bua kujandula disama diebe! Mu mushindu umue eu, mubedianganyi muena nkristo udi muwule tente ne kanemu udi ne bua kuikala muntu muimpe ne muena dîsu dikole, kadi, nansha bikale nanku, neakuangate ne mushinga. . (Buakabuluibua 2:13, 14, 19, 20) Apo, mubelu mufila ne mêyi makole adi atondesha udi amu bu divuula bilamba, didi dikukuatshisha bundu, ditondesha ne dikuvuija kuyi ne mushinga nansha mukese.

Batangidi ba Kalasa ka mudimu wa teokrasi batabalele bua kubela bakuabo ne kanemu. Padibo babela bantu bakulumpe, badi ne bua kubaleja dinanga dia buena ditubo baleja babo baledi. Bangate bakuabo ne mushinga, babaleje disanka ne musangelu. Ngikadilu ya mushindu’eu ke idi ikengedibua. Idi mua kufikisha ku difila mubelu mulenga ne kusaka bantu ku diwitaba.

Bakulu, nuvuluke se: mibelu mimpe idi ikankamija, iibaka ne yambuluisha. Efeso 4:29 udi wamba ne: “Dîyi dibole nansha dimue kadipatuki mukana muenu, kadi, amu dîyi dionso didi dimpe bua kuibaka padibi bikengedibua, bua kutuadiladi aba badi baditeleja tshintu kampanda tshidi bua diakalenga diabu.”

Kabiena bikengela mêyi makole, ngakuilu mubi anyi meji mabi nansha. Kadi, kanemu kudi muntu mukuabo ne dijinga dia kunanukila mu dikuba lumu luende nebikusake bua kupita ne tshilumbu mu mushindu muimpe udi wiibaka. Pamutu pa kuzangika malu adi kaayi ne diambuluisha adi mua kumufuisha bundu, mbimpe kutuadija ne ngikadilu yende milenga. Pawikala usadila bu mukulu, tumika ne “bukokeshi buebe bua kukolesha [bakuabo], kadi kabiyi bua kubashimbula.”​—2 Kolinto 10:8.

Bushuwa, mibelu ya kudi bakulu bena nkristo idi ne bua kufila dikankamija didi dikengedibua, ituala kabidi malu mimpe. Kayitekeshanganyi mu mikolo anyi “kayikuatshishanganyi buôwa.” (2 Kolinto 10:9) Nansha muntu udi muenza mpekatu munene, udi pende ukengela dimuleja ndambu wa kanemu ne diangatshibua ne buneme. Mibelu idi ne bua kuikala ya pankatshikatshi, kadi ya dîsu dikole mienza ne mêyi a dimuleja nawu bubi budiye muenze bua kufikaye ku dinyingalala.​—Musambu wa 44:15; 1 Kolinto 15:34.

Bulelela, Mikenji ya Nzambi mipesha bena Izalele ivua ne mêyi-maludiki a muomumue. Ivua ipetesha dianyisha bua mibelu ne nansha manyoka a ku mubidi, kabidi ivua ikuba lumu lua bantu. Dikumibua ne mfimbu “bungi bukumbanangane ne bubi buende,” divua dianyishibue, kadi kabavua mua kupitshisha to. Mukalu uvua muedibue pa bungi bua mfimbu ivuabo ne bua kututa muenji wa bubi, nenku muntu uvua muenze bubi kavua mua “kupuekeshibua mushinga nansha.”​—Dutelonome 25:2, 3.

Yezu uvua pende utangila majinga a benji ba malu mabi bavua baatonda. Bua bualu buende, muprofete Yeshayi wakamba ne: “Kakutshibula tshituta tshisunsula, ne kakujima mukaba wa muendu muenza ne lin udi ufuma ku dikenkesha. Ne bulelela, neapatuishe buakane.”​—Yeshayi 42:3; Matayi 12:17, 20; Luka 7:37, 38, 44-50.

Miaku ya Yezu mu Muyuki wa pa mukuna idi izangika kabidi dikengedibua dia kumvuila bakuabo: “Bionso binudi basue bua bantu banuenzele, nuenu penu, nudi ne bua kubenzelabi.” (Matayi 7:12) Nenku, bu mudi dilongesha edi dikale dia nshindamenu mu dishemeja malanda mimpe mu bantu, didi dibikidibua ne: Mukenji wa Tshishiki (Règle d’or). Wewe, bu muwudi mukulu muena nkristo, mmunyi mudiwu mua kukuambuluisha bua kupita bimpe ne bakuabo ne kubangata ne mushinga pawudi ubabela?

Uvuluke ne: wewe pebe utu utupakana. Amu bu muakamba Yakobo ne: “Tuetu buonso tutu tutupakana misangu mivule.” (Yakobo 3:2) Divuluka bualu ebu nedikuambuluishe ku ditekesha mêyi ebe ne kumanya mushindu wa kuakula ne bakuabo pa bilema biabo. Keba bua kumanya majinga abo. Kuenza nunku, nekukuepule ku dibatandisha ne ku difila ntema ku tulema [tuabo] tukese. Yezu wakazangika bualu ebu pakambaye ne: “Lekelayi kulumbuluisha, bua kabavu kunulumbuluisha penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluishangana nadi; ne tshipimu tshinudi nupiminangana natshi, nebanupimine [penu] natshi.”​—Matayi 7:1, 2.

Kuangata bakuabo ne mushinga​—Nkutantamena Diabolo

Mateyi a Diabolo mmenza bua kunyanga buneme buebe, bua wewe kudimona kuyi ne mushinga, ne kukubudisha ditekemena. Tangila muakatumikaye ne bantu bua kukonyangaja Yobo muena lulamatu. Muena mpala-ibidi Elifaza wakamba ne: “[Yehowa] kêna weyemena bamusadidi bende nansha, ne batuadi bende ba mikenji [banjelo bende bansanto] katupu ubapiisha. Mmunyi mudiye mua kueyemena bantu bena mibi, aba badi bâse mu nzubu ya diima [bantu bena mpekato], badi tshishimikidi tshiabu mu lupuishi! Eu udi ubazaza ne lukasa luonso bu kîshi.” (Yobo 4:18, 19) Nenku, buende yeye, Yobo kavua ne mushinga mupita wa kîshi ku mêsu a Nzambi. Bushuwa, mibelu ya Elifaza ne balunda bende, pamutu pa kukankamijayi, ivua mua kubungamija Yobo ne kumumbusha tshivulukilu tshia bikondo biakane. Mu diabo dimona, lulamatu luende lua kale, dikolesha diakane dia bana, malanda ende masheme ne Nzambi, dipeshangana bia pa luse bivua amu tshianana.

Bia muomumue lelu’eu, benji ba malu mabi banyingaladi badi mua kuela meji a mushindu’eu; kudi njiwu “padibo buwujibue tente ne dibungama.” Bakulu, panudi nubela bantu ba nenku, “nubaleje dinanga” pa kukuba lumu luabu nansha lukese. (2 Kolinto 2:7, 8) “Mbikole bua muntu kuanyishaye mubelu padibo diambedi kabayi bamuangata ne mushinga,” ke muakamba William. Mbimpe kupetesha​—bakuenu dishindika dia se: badi ne mushinga ku mêsu a Nzambi. Ubavuluije ne: Yehowa ki “mmupange buakane bua kupuaye mudimu wabo muoyo ne dinanga diakalejabo bua dîna diende” mu bidimu biabo biakapitshishabo mu mudimu mukumbaja ne lulamatu.​—Ebelu 6:10.

Mmalu kayi makuabo adi mua kukuambuluisha mu diangata bakuebe ne mushinga dîba diwudi ubabela? Umanye ne: bantu buonso, bituadijile ku tshifukilu, badi ne dijinga dia kuangatshibua ne mushinga, bualu mbafukibue ku tshimfuanyi tshia Nzambi. Badi ne mushinga mukole kudi Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo; amu bu mudi malongolola bu mudi tshia-bupikudi ne dibiishibua ku lufu bibileja. Yehowa udi usakidila kabidi lumu kudi bena nkristo pa ‘kubapa mudimu,’ ne pa kutumika nabu bua kufikisha bantu babi ba tshipungu etshi ku dikeba ditalala ne Nzambi.​—1 Timote 1:12.

Bakulu, nuvuluke se: tshi-bungi tshia bana benu bena nkristo, nebikale nshindamenu wa nsangilu wa bantu bapiabapia pa buloba bukezula. Bu mudibo bantu ba mushinga muvule, mbakanyine kunemekibua. Panudi nubabela, nuvuluke mushindu udi Yehowa ne Yezu babangata ne mushinga, tungunukayi penu ne kuenza nenku bua kuambuluisha bana benu bua bafike ku dikuba lumu [luabo] ne badiangate ne mushinga misangu yonso idi Satana ubabunda.​—2 Petelo 3:13; fuanyikija ne 1 Petelo 3:7.

[Kazubu mu dibeji 29]

Mubelu udi unemeka

(1) Ela ka-lumbandi ne muoyo umue. (Buakabuluibua 2:2, 3)

(2) Ikala muteleji wa lubatshi. Ujingulule lutatu ne tshifididi tshia mubelu. (2 Samuele 12:1-14; Nsumuinu 18:13; Buakabuluibua 2:4)

(3) Mubelu webe ushindamena pa Mifundu. Ikala ne mmuenenu muimpe, wa meji, udi ukankamija, ne wa diumvuilangana luse. Umuangate ne mushinga kabidi umuleje ne: udi ne mushinga. (2 Timote 3:16; Tito 3:2; Buakabuluibua 2:5, 6)

(4) Ushindikila mubedibue ne: mabenesha neafumine ku ditaba ne ditumikila mubelu. (Ebelu 12:7, 11; Buakabuluibua 2:7)

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Mbimpe bua bakulu bena nkristo bangate bakuabo ne mushinga dîba didibo bababela

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu