TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/6 dib. 5-7
  • Dikeba diabu dia tshitendelelu tshilelela

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dikeba diabu dia tshitendelelu tshilelela
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bua tshinyi bamue badi ne mpata minene
  • Wakalonga bulelela pa bidi bitangila bafue
  • Bakapeta nsombelu udi ne mushinga
  • “Diakalenga ndia muntu udi mupete meji”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Mushindu udi bamue bapete mandamuna
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/6 dib. 5-7

Dikeba diabu dia tshitendelelu tshilelela

KUBANGILA ku buana bamue bantu badi bakeba mandamuna adi asankisha ku nkonko idi itangila muoyo. Pavuabu bana, bavua mua kuikala babuela mu bisangilu bia tshitendelelu. Kadi bavule ba kudibu bakasangana se: mandamuna mafila nansha masangisha a tshitendelelu kabivua menemene bibambuluisha bua kujikija ntatu ya mu nsombelu to.

Badi mua kuamba ne: batshidi mu tshitendelelu tshia baledi babu, nansha mudibu kabatshiyi babuela mu masangisha atshi. Bilondeshile muepiskopo kampanda wa Ekleziya wa Angleterre, ditabuja diabu dikese didi anu ne buenzeji bukese pa nsombelu wabu. Mbateke ntendelelu bu tshintu tshidi katshiyi ne bukole. Bakuabu, bua lukinu luabu lua ngikadilu wa mpala ibidi udibu bamona munkatshi mua bena kuitabuja, mbalekele tshitendelelu mu malu wonso. Kadi, nkonko yabu pa bidi bitangila muoyo itshidi anuku.

Bua tshinyi bamue badi ne mpata minene

Bantu bavule mbamanye se: ekleziya mivule idi ne midimu ya diambuluisha aba badi bapange kua kulala, kuabanya biakudia kudi bakengi, ne kulombola mianda ya nshidimukilu. Kadi, ku dituku ne ku dituku badi bumvua kabidi ngumu ya bimvundu ne dishipangana bifume ku bitendelelu kabiyi anu munkatshi mua badi kabayi bena nkristo apu ne munkatshi mua aba badi badiamba mudibu bena nkristo. Bidi mua kutukemesha bu bikalabu ne babenga kuitaba ne: bisumbu bidi mu bimvundu ebi bidi bienza tshitendelelu tshilelela anyi?

Bavule badi ne nkoleshilu wa tshitendelelu kampanda bavua ne tshibidilu tshia kuela meji ne: nzubu ya bana ba nshiya milombola kudi ekleziya idi tshintu tshimpe. Kadi, mu bidimu bidi panshi ebi, bavua batondeshibue bikole bu muvua bansaserdose mu muaba umue ne mu mukuabu bafundibue bua dienda dia masandi a ku bukole ne bana bavuabu ne bua kukuba. Diambedi bantu bakela meji ne: anu bansasrdose bakese ke bavua ne tshilema. Mpindieu bamue ba kudibu bakadi badiebeja bikalaku kakuyi tshintu tshibi mu tshiibakilu mene tshia ekleziya.

Bakese, bu mudi Eugenia, musangu kampanda bavua ne bia bungi bia kuenza mu tshitendelelu tshiabu. Bu nsonga kampanda mu ditunga dia Argentina, uvua umue wa ku aba bakaya ku luendu bua kutendelela Virgo wa ku Itatí. Munkatshi mua bidimu 14 uvua musombele mu lupangu lua badiambike bu mudiambike. Pashishe wakumuka bua kulua umue wa ku bena tshisumbu tshia ekleziya ne tshia tshididi tshivua tshikeba mashintuluka a bulongolodi bua bantu ne bua mpetu mu mishindu mipiamipia. Bu tshipeta tshia mianda yakamonaye, wakajimija ditabuja ne ditekemena kudi Nzambi. Kavua ukeba menemene tshitendelelu tshivuaye mua kuitabuja to. Tshivuaye ukeba tshivua mushindu wa kujadika buakane bua diakalenga dia bapele​—eyowa, ne mulunda udiye mua kueyemena.

Bakuabu mbamone bidi bienzeka mu ekleziya ne mbimanyine pa bule. Mupidi kampanda wa dikalaku dia Nzambi muena mmuenenu yakapatulabu kudi tshibejibeji tshia Sputnik mu 1991 wakambilamu ne: “Tshiena mumone dishilangana dinene pankatshi pa bikadilu bia nzambi ya bampangano ne wa bena nkristo nansha.” Bu tshilejilu, wakumvuija luendu lutekete muvua bansaserdose bavuale mizabi milengeja ne tulamba tua ngolo bambule mushete wa tshitalu tshikuba ne manga bua kuepuka dibola mu njila ya Moscou. Uvua mubidi wa “munsantu wa bena Ortodokse wa ku Est” uvuabu bumbuka nawu mu nzubu wa tshilaminu tshia bintu bia kale batangile nawu mu ekleziya, ne biakavuluija mufundi bansasrdose ne bitalu bilama ne manga mu Ejipitu wa kale. Wakavuluka kabidi se: nansha muvua aba bavua mu luendu elu ku Moscou bitabuja “Busatu-Bunsantu bua bena nkristo,” bena Ejipitu bavua pabu batendelela nzambi isatu​—Osiris, Isis, ne Horus.

Anu muine mufundi umue eu wakakula bua mmuenenu wa bena nkristo​—“Nzambi udi dinanga,” ne “nanga muntu nebe”—​anu bu bidi kabiyi ne difuanangana nansha dikese mu Ejipitu wa bampangano. Kadi wakamba ne: “Dinanga dia buena muntu diapangidi kutshimuna mu bulongolodi ebu, nansha mu tshitupa tshiabu tshidi tshidibikila matunga a bena nkristo.” Ne wakatungunuka ne mumvuija pa bidi bitangila mamuma mabi mapatula padi ekleziya ukeba kubuela mu malu a Mbulamatadi. Biakamonaye kabiakamusaka bua kudiumvuaye ne: ekleziya ya bukua-buena nkristo idi ikumbaja bivuaye nabi dijinga.

Bishilangane, bamue mbapete mandamuna mimpe kadi ki mmu ekleziya ya bukua-buena-nkristo.

Wakalonga bulelela pa bidi bitangila bafue

Magdalena, udi mpindieu ne bidimu 37, udi musombele mu ditunga dia Bulgarie. Kunyima kua lufu lua tatuende-muenu mu 1991, uvua mutekeshibue bikole ku muoyo. Misangu ne misangu uvua udiebeja ne: ‘Bafue batu baya kuepi? Tatu-muenu udi kuepi?’ Wakaya mu ekleziya, ne kusambila kumpala kua lupingu ku nzubu, kadi kakapeta mandamuna to.

Nenku dikuabu dituku muena mutumba kampanda wakela nshinga bua kumubikila kuende. Nsongalume kampanda uvua ulonga ne Bantemu ba Yehowa uvua ukumbula muena mutumba. Wakateleja muvuaye wakula bua Bukalenge bua Nzambi ne tshipatshila tshiende tshia kukudimuna buloba mparadizu udi bantu mua kusomba kashidi mu disanka. Pa mesa pavua mukanda wa Udi mua kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba bukudimuna mparadizu. Nsongalume wakawangata ne kutuma ntema yende ku mvese wa mu Bible wa Muambi 9:5; udi wamba ne: “Bualu bua badi ne muoyo badi bamanye ne, Netufue; kadi bafue kabena bamanye bualu bumue.” Dilolo adi dijima wakabala bia bungi. Wakalonga se: bafue ki mbaye muaba udi muoyo mukuabu mu diulu anyi mu inferno; ki mbamanye bualu nansha bumue, kuenza anu bu balale tulu tukole. Wakitaba ne musangelu dibikila dia kubuela mu bisangilu bia tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa. Kunyima kua tshisangilu, wakanyisha dilonga dia pa tshibidilu dia Bible. Pa kumona mushindu uvua masambila alambudibua kudi Yehowa mu bisangilu, yeye pende wakatuadija kusambila bua kulomba diambuluisha bua kutshimuna butekete buvua bumukokeshe munda muende. Pakapetaye diandamuna ku disambila diende, wakamanya ne: wapetshi tshitendelelu tshilelela.

Bakapeta nsombelu udi ne mushinga

André wakakola mu dîku dia bena Katolike menemene ku Belgique ne uvua muambuluishi wa nsaserdose wa ekleziya wabu. Kadi mu tshikondo atshi, wakamona bintu biakatekesha dinemeka diende dia ekleziya. Bu tshipeta, wakalua anu muena Katolike wa ku dîna.

Munkatshi mua bidimu 15 uvua munayi wa ndundu wa bianza. Musangu kampanda pavua tshisumbu tshiabu ne bua kunaya ne bikuabu bisumbu mu Italie, bakababikila bua kuyukila ne pape. Kakuvua tshintu nansha tshimue tshia kukoleshangana natshi mu nyuma mu dikumbula adi, ne bubanji bua pa buloba buvua mu nzubu wa pape buakabungamija André. Mpata yende pa bidi bitangila ekleziya yakatamba kudiunda. Nsombelu wende wa ku nzubu kavua wa disanka to bualu wakashipa mabaka misangu ibidi. Nsombelu wa pa buloba wakamunyingalaja. Mu 1989 wakafunda mu mukanda wende ne: ‘Diumvuija dia bintu bionso bidi bipitakana ku mêsu kuetu didi tshinyi?’ Kakapeta mandamuna mu tshitendelelu tshiende to.

Mu 1990, pavua André wenza mudimu bu mulongeshi wa tshisumbu tshia banayi ba ndundu wa bianza mu ditunga dia Icelande, Iiris, misionere wa Bantemu ba Yehowa, wakayukila nende. Wakanyisha mikanda ne kulomba misionere bua kumupinganyina. Wakapingana ne bayende, Kjell. Ndekelu wa bionso pakabapeshabu nkuasa bua kusomba ne kunyima kua diyukila ne André, biakamueneka ne: uvua ne dijinga dikole dia kumvua Bible. Mukajende, Ásta, uvua pende ne dijinga dia muomumue. Munda munya, uvua ne mêba asatu a diikisha kumpala kua kutuadija kabidi malongesha ende a tshisumbu, ne bakangata dipangadika dia kuenza mudimu ne mêba aa bua dilonga dia Bible. Wakamba ne: “Ndi ndiumvua mutalajibue be pa kulonga Bible pamutu pa kuikisha patupu.” Ku kakese ku kakese Bible wakandamuna nkonko yabu. Bitulu bitulu, ditabuja diabu dia Yehowa ne dia Bukalenge buende diakakola. Malaya a butumbi adi mu Bible a bulongolodi bupiabupia bua ditalala, bulongolodi budi kabuyi ne “bintu bia mukodi bionso bidi bienjibua,” biakalua muanda wa bushuwa ku mêsu kuabu. Bubidi buabu André ne Ásta badi mpindieu babanyangana ne bakuabu bantu ditabuja diabu dipiadipia.

Magdalena, André, ne Ásta mbajadike bimpe se: mpindieu bapetshi tshitendelelu tshilelela. Eugenia pende, kunyima kua mumane kuidikija mua kujikija ntatu ya bulongolodi ebu ku diambuluisha dia tshididi, wakapeta pashishe munkatshi mua Bantemu ba Yehowa tshitendelelu tshiakamonaye bu tshidi tshiakane. Kadi ntshinyi tshidi tshijadika menemene bikala tshitendelelu kampanda tshikale tshiakane anyi tshibi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Dilonga dia pa tshibidilu dia Bible ne Bantemu ba Yehowa didi diambuluisha bantu miliyo mipite pa itanu mu dikeba diabu dia mandamuna adi asankisha

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu