TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/7 dib. 23-28
  • Tukokele bukokeshi ne disanka

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tukokele bukokeshi ne disanka
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dikokela ku budisuile bumfumu bukena-mikalu bua Yehowa
  • Tukokele Mukalenge wetu ne disanka
  • Batangidi badi batumikila ne disanka
  • Dikokela teokrasi
  • Tusadile ne disanka
  • Ditalala didi difuma ku dikokela ne disanka
  • Tukokele balami badi batulombola
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Balami ne mikoko mu Teokrasi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Bua tshinyi tudi ne bua kunemeka bantu badi ne bumfumu?
    “Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
  • Kristo udi ulombola tshisumbu tshiende
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/7 dib. 23-28

Tukokele bukokeshi ne disanka

“Nuakalua batumikidi kubangila mu mutshima.”​—LOMO 6:17, NW.

1, 2. (a) Nspiritu kayi udi ne buenzeji lelu mu bukua-bantu, udi ufumina kudi nnganyi ne mbipeta kayi bidi spiritu eu mupatuishe? (b) Mmunyi mudi basadidi baditshipe ba Yehowa badileja bashilangane?

“SPIRITU udi utumika mpindieu mu bana ba bupidia” mmudileje patoke mu mushindu udi utondesha lelu’eu. Muine eu n’spiritu wa budishikaminyi bukena-kukanda, udi ufuma kudi Satana, “mfumu wa bukokeshi bua kapepa.” Spiritu eu, “kapepa aka,” peshi tshikadilu tshikokeshi tshidi tshisaka ku budinangi ne bupidia, udi utumikatumika ne “bukokeshi,” peshi bukole, pa tshitupa tshinene tshia bukua-bantu. Etshi nkamue kabingila kadi kumvuija bua tshinyi bukua-bantu budi mu tshikondo tshiakabikidibua bu tshia didiwula ne disheleleka dia bukokeshi.​—Efeso 2:2, NW.

2 Diakalenga, basadidi baditshipe ba Yehowa ba lelu’eu kabena buwuja bisulusulu biabu bia mu nyuma ne “kapepa” aka kanyanguke, peshi spiritu wa buntomboji nansha. Mbamanye ne: “tshiji tshia Nzambi tshidi tshivuila bana ba bupidia.” Mupostolo Paulo wakasakidila ne: “Nunku, kanuvu babanyanganyi nabu nansha.” (Efeso 5:6, 7, NW) Bishilangane, bena nkristo balelela badi badikolesha bua kuikala “buwujibue ne spiritu [wa Yehowa],” ne badi badinuisha ne “meji a muulu,” adi “mapeluke, pashishe mena ditalala, matshintshikidi, madiakaje bua kutumikila.”​—Efeso 5:17, 18; Yakobo 3:17, NW.

Dikokela ku budisuile bumfumu bukena-mikalu bua Yehowa

3. Ntshinyi tshidi nsapi wa dikokela ku budisuile, ne ndilongesha kayi dinene didi mianda ya kale itupetesha?

3 Nsapi wa dikokela ku budisuile nkuitaba se: bukokeshi mbulelela ne buanyishibue. Mianda ya kale ya bantu idi ileja se: kuimansha bumfumu bukena-mikalu bua Yehowa kakuena kutuadilangana diakalenga nansha. Dimansha dia mushindu’eu kadiakatuadila Adama ne Eve disanka, peshi mubasaki ku ditomboka, Satana Diabolo. (Genese 3:16-19) Lelu’eu, mu nsombelu wende wa dipuekeshibua milongo, Satana udi ne “tshiji tshikole” bualu mmumanye ne: tshikondo tshiende tshiakuipidila. (Buakabuluibua 12:12, NW) Ditalala ne diakalenga bia bukua-bantu, eyowa, bia bukua-bifukibua bionso, mbisuikakaja ku dianyishibua kudi tshifukibua tshionso dia bumfumu buakane bukena-mikalu bua Yehowa.​—Musambu wa 103:19-22.

4. (a) Yehowa udi ujinga bua basadidi bende baleje dikokela ne ditumikila bia mushindu kayi? (b) Tudi ne bua kuikala batuishibue mu mianda kayi, ne mmunyi mudi mufundi wa misambu umvuija lungenyi elu?

4 Kadi, bua ngikadilu yende milenga mipue idiye uleja ne ditshintshikila, Yehowa kêna usankishibua padi mumutumikidi umuleja kanemu kakayi kasuikakaja ku bikadilu bia bumuntu buende nansha. Yeye udi wa bukole, ee, bushuwa! Kadi ki mmukengeshanganyi to. Udi Nzambi wa dinanga, ne mmusue bua bifukibua biende bia meji bimutumikile ku budisuile, ku dinanga. Mmusue bua bikokele bukokeshi buende bukena-mikalu bualu bidi bisungula ne mutshima mujima bua kuditeka muinshi mua bukokeshi buende bukena-kutontolola, bituishibue se: kakuena tshidi tshimpe kupita dimutumikila bua kashidi. Muntu udi Yehowa ujinga kumona ne muoyo mu bulongolodi budiye udiakajila nkayende ng’eu udi ne mmuenenu bu wa mufundi wa misambu wakafunda ne: “Mikenji ya Yehowa idi mipuangane, yalukija anyima. Divuluija dia Yehowa didi dia kueyemenyibua, divuija mubule dimanya muena meji. Mêyi-menzeji a kudi Yehowa mmajalame, avuija mutshima wa disanka; dîyi-dituma dia Yehowa didi dikezuke, dikenkeshisha mêsu. Ditshina dia Yehowa ndipeluke, didi dishala kashidi. Mapangadika a bulumbuluishi a Yehowa adi malelela; buonso buawu akadileja makane.” (Musambu wa 19:7-9, NW) Dieyemena dijima mu bululame ne buakane bua bumfumu bukena-mikalu bua Yehowa​—ke tshidi ne bua kuikala dijinga dietu diondoke bituasua kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia bua Yehowa.

Tukokele Mukalenge wetu ne disanka

5. Mmunyi muakafutshibua Yezu bua ditumikila diende, ne ntshinyi tshitudi ne bua kuitaba ku budisuile?

5 Yezu Kristo yeye muine wakafila tshilejilu tshilenga tshia dikokela Tatuende wa mu diulu. Tudi tubala se: “wakadipuekesha yeye muine ne kulua muena butumike too ne ku lufu, eyowa, lufu pa mutshi wa tshinyongopelu.” Paulo udi usakidila ne: “Ke bua tshinyi Nzambi wakamubandisha pa muaba muzangame, ne kumupesha ku budisuile dîna didi ku mutu kua dîna [dikuabu] dionso, bua mu dîna dia Yezu tshinu tshionso tshitue panshi tshia aba badi mu mawulu, tshia aba badi pa buloba, ne tshia aba badi muinshi mua buloba, ne muakulu wonso utonde patoke ne: Yezu Kristo udi Mukalenge bua butumbi bua Nzambi Tatu.” (Filipoyi 2:8-11, NW) Eyowa, tudi tutua binu panshi ne disanka kumpala kua Mutulombodi wetu ne Mukalenge mukokeshi, Yezu Kristo.​—Matayi 23:10.

6. Mmunyi muakaleja Yezu patoke se: uvua ntemu ne mulombodi bua bisumbu bia bantu ba matunga, ne mmunyi muatungunuka “bukokeshi buende bua muana wa Mukalenge” kunyima kua dikenga dinene?

6 Pa bidi bitangila Kristo bu Mulombodi wetu, Yehowa wakamanyisha mu mulayi ne: “Monayi! Bu ntemu kudi bisumbu bia bantu ba matunga ndi mumufile, bu mulombodi ne mutumi wa dîyi kudi bisumbu bia bantu ba matunga.” (Yeshayi 55:4, NW) Ku mudimu wende mukumbaja pa buloba ne ku dilombola diende dia mudimu wa bumanyishi biangatshile mu diulu kunyima kua lufu ne dibiishibua biende, Yezu mmuleje patoke mudiye “ntemu wa lulamatu ne mulelela” wa Tatuende kudi bisamba bia mu matunga wonso. (Buakabuluibua 3:14, NW; Matayi 28:18-20) Bisumbu ebi bia bantu ba matunga mbilejibue mpindieu ku bungi budi’anu buenda buvula bua “musumba munene,” wapanduka ku “dikenga dinene” ku bulombodi bua Kristo. (Buakabuluibua 7:9, 14, NW) Kadi, bulombodi bua Yezu kabuakushikila apu to. “Bukokeshi buende bua muana wa Mukalenge” nebunenge bidimu tshinunu. Bua bena butumike, neabenzele malu mu diumvuangana ne dîna diende dia “Mufidi wa mibelu wa dikema, Nzambi wa bukole, Tatu wa kashidi, Muana wa Mukalenge wa ditalala.”​—Yeshayi 9:6, 7, NW; Buakabuluibua 20:6.

7. Bituajinga bua Kristo Yezu atulombole ku “mpokolo ya mâyi a muoyo,” ntshinyi tshitudi ne bua kuenza kakuyi njingakanyi, ne ntshinyi tshiatuvuija bantu banangibue kudi Yezu ne Yehowa?

7 Bituajinga kupeta mabenesha adi afuma ku “mishimi ya mai a muoyo” kudi Muan’a mukoko, Kristo Yezu, ulombola bantu ba mitshima milulame, tudi ne bua kuleja ku bienzedi bietu kakuyi njingakanyi se: tudi tukokela ne disanka bukokeshi buende bu Mukalenge. (Buakabuluibua 7:17; 22:1, 2; fuanyikija ne Musambu 2:12.) Yezu wakamba ne: “Binuikala bannange, nenutumikile mikenji yanyi. Eu udi ne mikenji yanyi ne udi uyitumikila, ke yeye udi munnange. Ne eu udi munnange neanangibue kudi Tatu, ne meme nemmunange.” (Yone 14:15, 21, NW) Udi musue kunangibua kudi Yezu ne kudi Tatuende anyi? Nanku, ukokele bukokeshi buabu.

Batangidi badi batumikila ne disanka

8, 9. (a) Ntshinyi tshivua Kristo mupeshe tshisumbu bua diibakibua diatshi, ne mmu muanda kayi mudi bantu aba ne bua kuikala bilejilu bua tshisumbu tshia mikoko? (b) Mmunyi mudi dikokela dia batangidi bena nkristo dilejibue mu tshimfuanyi mu Buakabuluibua, ne mmunyi mudibo ne bua kukeba “mutshima mutumikidi” padibo balumbuluisha ne bakosa bilumbu?

8 “Tshisumbu tshidi ku bukokeshi bua Kristo.” Bu mudiye Mutangidi watshi, mmutshipeshe “mapa a bantu” bua “dibakiibua dia” tshisumbu. (Efeso 4:8, 11, 12, NW; 5:24) Bakulu aba mu nyuma badi ne mudimu wa ‘kudiisha tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi ku bulami buabu,’ “ki mbu bantu badi batuma dîyi bu bamfumu kudi aba badi bumpianyi bua Nzambi, kadi pa kuvua bilejilu kudi mikoko.” (1 Petelo 5:1-3, NW) Tshisumbu tshia mikoko ntshia Yehowa, ne Kristo udi “mulami mulenga” watshi. (Yone 10:14, NW) Bu mudi batangidi batekemena bushuwa kupeta diambuluisha dia budisuile dia kudi mikoko idi Yehowa ne Kristo babapeshe bua kulama, buobo bine badi ne bua kuikala bilejilu bilenga bia dikokela.​—Bienzedi 20:28.

9 Mu siekele wa kumpala, batangidi bela manyi bavua balejibue mu tshimfuanyi bu bavua basanganyibua “mu,” peshi “pa,” tshianza tshia balume tshia Kristo, bileja patoke dimukokela diabo bu Mfumu wa tshisumbu. (Buakabuluibua 1:16, 20; 2:1) Ki mbishilangane lelu to, batangidi bena mu bisumbu bia Bantemu ba Yehowa badi ne bua kukokela bulombodi bua Kristo ne ‘kudipuekesha muinshi mua tshianza tshia bukole tshia Nzambi.’ (1 Petelo 5:6, NW) Padibo babikidibua bua kulumbuluisha ne kukosa bilumbu, anu bu Solomo mu bidimu bivuaye muena lulamatu, badi ne bua kusambila Yehowa mu mêyi aa: “Udi ne bua kupesha musadidi webe mutshima mutumikidi bua kulumbuluisha tshisamba tshiebe, bua kusunguluja pankatshi pa bimpe ne bibi.” (1 Bakalenge 3:9, NW) Mutshima mutumikidi newusake mukulu ku dikeba mua kumona malu anu mushindu udi Yehowa ne Kristo Yezu baamona, ke bua se: dipangadika diangata pa buloba ditambe kuakanangana ne edi diangata mu diulu.​—Matayi 18:18-20.

10. Mmunyi mudi batangidi buonso ne bua kudikolesha bua kuidikija Yezu mu bienzedi biabo kudi mikoko?

10 Batangidi bena ngendu ne bakulu ba bisumbu nebatabalele bia muomumue bua kuidikija Kristo mu bienzedi biabo kudi mikoko. Bishilangane ne Bafarizeyi, Yezu kakabomekela mushiki wa mikenji ivua mikole bua kulonda nansha. (Matayi 23:2-11) Wakambila aba bavua bu mikoko yende ne: “Vuayi kundi meme, nuenu buonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne meme nennukankamije. Angatayi bujitu buanyi ne nulongele kundi meme, bualu ndi mupole-malu ne mudipuekeshi mu mutshima, ne nenupete dikankamijibua bua anyima yenu. Bualu bupika buanyi mbutekete ne bujitu buanyi mbupepele.” (Matayi 11:28-30, NW) Nansha mudibi bia bushuwa bua se: muena nkristo yonso udi ne bua “kudiambuila bujitu buende nkayende,” batangidi badi ne bua kuvuluka tshilejilu tshia Yezu ne kuambuluisha bana babo bua kudiumvuabo ne: bujitu buabu buenza ne midimu-mipesha ya bena nkristo budi “butekete,” “bupepele,” ne kubuambula kudi kubatuadila disanka.​—Galatia 6:5, NW.

Dikokela teokrasi

11. (a) Mmunyi mudi muntu mua kuleja kanemu bua bumfumu kadi kubenga kuikala bushuwa muena teokrasi? Fila tshilejilu. (b) Kuikala muena teokrasi wa bushuwa kudi kumvuija tshinyi?

11 Teokrasi udi umvuija kukokesha kua Nzambi. Dîyi-diludiki dia bumfumu dimanyisha mu 1 Kolinto 11:3 ndisuikakaja ku teokrasi. Kadi teokrasi udi umvuija bivule kupita apu. Muntu kampanda udi mua kumueneka munemeki wa bumfumu pende kayi muena teokrasi mu ngumvuilu wa muaku mu ka-bujima kawu. Mmushindu kayi? Bu tshilejilu, demokrasi udi umvuija kukokesha kua bena ditunga buobo bine, ne bakumvuija muena demokrasi bu “muntu udi witaba ne ulamata malongesha, mêyi-maludiki ne ndongoluedi bia demokrasi.” Muntu kampanda udi mua kudibala mudiye muena demokrasi, kuenza masungula, ne kuikala mene muena tshididi wa mitalu. Kadi pikalaye mu nsombelu wende upetula mêyi-maludiki ne udiatakaja bionso bidi demokrasi ulomba, tudi mua kuamba ne: udi bushuwa muena demokrasi anyi? Bia muomumue, bua kuikala bushuwa muena teokrasi, muntu udi ne bua kuenza bivule kupita kukokela bumfumu ne didingidija. Udi ne bua kuidikija ngenzedi ya Yehowa ne bikadilu biende. Udi ne bua kukokeshibua bushuwa kudi Yehowa mu bitupa bionso bia nsombelu wende. Ne bu mudi Yehowa muambike Muanende bukokeshi bujima, kuikala muena teokrasi kudi kumvuija kutentula Yezu.

12, 13. (a) Kuikala muena teokrasi kudi nangananga kulomba tshinyi? (b) Dikokela teokrasi didi dilomba ditumikila mushiki wa mikenji anyi? Fila tshilejilu.

12 Uvuluke se: Yehowa mmusue dikokela dia ku budisuile disonsola kudi dinanga. Ke mushindu udiye ukokesha bukua-bifukibua. Bumuntu buende bujima mbuibaka pa dinanga. (1 Yone 4:8) Kristo Yezu udi “tshimuenekelu tshijalame tshia butumbi [buende] ne tshimfuanyikiji tshilelela tshia bumuntu Buende mene.” (Ebelu 1:3, NW) Udi ulomba balongi bende balelela bua banangangane. (Yone 15:17) Nunku, kuikala muena teokrasi kudi kulomba, ki ng’anu kuleja dikokela, apo dinanga kabidi. Tudi mua kufila diumvuija dikepesha mushindu’eu: Teokrasi nkokeshilu wa Nzambi; pabi Nzambi udi dinanga; nunku teokrasi nnkokeshilu wa dinanga.

13 Mukulu kampanda udi mua kuela meji ne: bua kuikala bena teokrasi, bana betu badi ne bua kukokela ku mikenji ya mishindu yonso. Bamue bakulu bakakudimuna ngenyi patupu mifila ku dîba ne ku dîba kudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu” ne kuyivuija mikenji. (Matayi 24:45, NW) Tshilejilu, bakafila lungenyi elu se: bua kufika ku dimanyangana bipepele ne bana betu bena mu tshisumbu, ki mbimpe kusomba matuku wonso pa muaba umue-umue mu Nzubu wa Bukalenge nansha. Bivua anu lungenyi luakanyine kulonda, apo ki mmukenji muela ne dîsu dikolesha. Kadi, bamue bakulu badi mua kusakibua bua kuluvuija mukenji ne kutshinka se: aba badi kabayi bawulonda ki mbena teokrasi to. Pabi, kudi mua kuikala tubingila tujalame tuvule tudi mua kusaka muanetu wa balume peshi wa bakaji ku disungula luseke kampanda lua kusomba. Mukulu kampanda biapuaye muoyo bua kupima malu bu nunku bilondeshile dinanga, yeye muine mmuena teokrasi wa bushuwa anyi? Bua kuikala muena teokrasi, “malu ebe wonso enjibue ne dinanga.”​—1 Kolinto 16:14, NW.

Tusadile ne disanka

14, 15. (a) Mmunyi mudi mukulu kampanda mua kupangisha bana betu ba balume peshi ba bakaji disanka diabo mu mudimu wa Yehowa, ne bua tshinyi ngenzelu eu mmubengangane ne teokrasi? (b) Mmunyi muakaleja Yezu ne: udi wanyisha dinanga ditudi tuleja ku mudimu wetu kupita bungi bua mêba atudi tukumbaja? (c) Ntshinyi tshidi bakulu ne bua kuangata ne mushinga?

14 Kuikala muena teokrasi kudi kumvuija kabidi kusadila Yehowa ne disanka. Yehowa udi “Nzambi wa dinanga.” (1 Timote 1:11, NW) Mmusue bua bamutendeledi bende bamukuatshile mudimu ne disanka. Aba badi bimana ne makasa abidi pa mikenji bavuluke ne: ku mêyi-maludiki avua Izalele ne bua “kutabalela bua kutumikila” kuvua didi dilonda edi: “Udi ne bua kusanka kumpala kua Yehowa Nzambi webe mu midimu yebe yonso.” (Dutelonome 12:1, 18, NW) Bionso bitudi tuenza mu mudimu wa Yehowa bidi ne bua kuikala disanka, kadi ki ndibuki dipungiji nansha. Batangidi badi mua kuenza bivule bua kufikisha bana betu ku didiumvua ne disanka bua kuenza bionso bidibo ne makokeshi a kuenza mu mudimu wa Yehowa. Bishilangane, biapanga bakulu kutabalela muanda eu, badi mua kupangisha bamue ba ku bana babo disanka diabo. Tshilejilu, pikalabo bafuanyikija, pa kuela ka-lumbandi kudi aba badi bakumbaje peshi bapitshishe mwayene wa mêba mu bumanyishi bufila kudi tshisumbu, nunku mu mushindu mububika badi badiwula aba badi kabayi bakumbaje bungi ebu, mmunyi muadiumvua aba badi bafile mêba makese menemene bua kabingila kampanda kajalame? Ngakuilu eu kêna mua kubasaka ku didiumvua bena tshibawu tshia patupu ne kujimija disanka diabo anyi?

15 Mêba makese adi bamue mua kukumbaja mu difila bumanyishi bua patoke adi pamu’apa tshipeta tshia madikolela mavule kupita mêba a bungi adi bakuabu bakumbaje mu buambi bu mudibo bansonga, bena makanda a mubidi malenga, ne bua tubingila tukuabu. Mu muanda eu, bakulu kabena ne bua kubalumbuluisha to. Bushuwa, Yezu ke udi Tatu mupeshe “bukokeshi bua kulumbuluisha.” (Yone 5:27) Yezu wakadiwula mukamba mupele bualu dipa diende divua dishadile ku mwayene anyi? Tòo, uvua mulengibue mutshima pa kupima mushinga wa tukuta etu tubidi tua tshiamu buende yeye. Tuvua “bintu biakadiye nabi bualu, bintu biandi bionso bia kudia mene mene.” Ndinanga kayipu diondoke bua Yehowa divuatu tuleja! (Mako 12:41-44) Bakulu badi ne bua kubenga kulengibua mutshima bua madikolela muwule tente ne dinanga menza kudi aba badi biabu bionso bishadile ku “mwayene” anyi? Bilondeshile dinanga diabo bua Yehowa, madikolela aa adi mua kuikala bushuwa ku mutu kua mwayene!

16. (a) Padi batangidi bateela bishiferi mu miyuki yabo, bua tshinyi badi bakengela busunguluji ne ditshintshikila dimpe? (b) Mmushindu kayi mupite bulenga wa kuambuluisha bana betu bua kuvudija mudimu wabu?

16 Mpindieu, netupatule ku ngenyi eyi “mukenji” mupiamupia wa se: bishiferi​—nansha mwayene muine—​kabiena ne bua kuteedibua anyi? Nansha kakese! Lungenyi lua kulama ludi se: bakulu badi ne bua kuikala bena ngakuilu mutshintshikila pankatshi pa dikankamija bana betu bua kualabaja mudimu wabu wa bumanyishi ne dibambuluisha bua kuenza ebi bidibo mua kukumbaja ne disanka. (Galatia 6:4) Mu tshimfuanyi tshia Yezu tshia ntalenta, mfumu wakapesha bapika bende biuma biende, “muntu yonso bilondeshile makokeshi ende nkayende.” (Matayi 25:14, 15, NW) Bia muomumue, bakulu badi ne bua kuangata ne mushinga makokeshi a mumanyishi yonso wa Bukalenge. Ebi bidi bilomba busunguluji. Tshidi bamue mua kuikala bakengela bushuwa tshidi’anu dikankamijibua bua kuenza bivule. Badi mua kuanyisha diambuluisha kampanda pa ndongoluelu muimpe wa mudimu wabu. Mu mishindu yonso, bikalabo mua kupeteshibua diambuluisha dia kuenza bionso bidibo mua kukumbaja ne disanka, pamu’apa disanka edi nedibapeshe bukole bua kualabaja mudimu wabu wa bena nkristo bilondeshile makokeshi ne madikolela biabo.​—Nehemiya 8:10; Musambu wa 59:16; Yelemiya 20:9.

Ditalala didi difuma ku dikokela ne disanka

17, 18. (a) Mmunyi mudi dikokela ne disanka mua kutupetesha ditalala ne buakane? (b) Ntshinyi tshitudi mua kupeta bituateya ntema bushuwa ku mêyi-matuma a Nzambi?

17 Dikokela ne disanka bumfumu bua Yehowa bukena-kutontolola ku mutu kua bionso kudi kututuadila ditalala divule. Mufundi wa misambu wakambila Yehowa mu disambila ne: “Ditalala divulavulayi ndia aba badi banange mikenji yebe, ne buabu buobo, kakuena tshilenduishi.” (Musambu wa 119:165, NW) Pa kutumikila mikenji ya Nzambi, tudi tudipetesha tuetu bine masanka. Yehowa wakambila Izalele ne: “Mona tshidi Yehowa muambe, Mukupikudi webe, Munsantu wa Izalele: ‘Meme, Yehowa ndi Nzambi webe, Eu udi ukulongesha bua wewe upeta disanka, Eu udi ukuendesha mu njila uudi ne bua kuendela. Aka! bu wewe uteya ntema ku mêyi-matuma anyi! Nenku, ditalala diebe divua kulua bushuwa bu musulu, ne buakane buebe bu mavuala a mbuu.’”​—Yeshayi 48:17, 18, NW.

18 Mulambu wa Kristo wa tshia-bupikudi udi wambuluisha bua tuetu kuikala mu ditalala ne Nzambi. (2 Kolinto 5:18, 19) Bituikala ne ditabuja mu mashi mapikudi a Kristo ne bituikala tudikolesha ne muoyo umue bua kuluisha butekete buetu ne kuenza disua dia Nzambi, netupete disulakana pa kubenga kudiumvua kabidi bu bena tshibawu. (1 Yone 3:19-23) Ditabuja dia mushindu’eu, ditua mpanda kudi midimu, didi ditumuenesha bantu bakane ku mêsu kua Yehowa ne ditupetesha ditekemena dia mpatshi dia kupanduka ku “dikenga dinene” bua kuikala ne muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Yehowa. (Buakabuluibua 7:14-17; Yone 3:36; Yakobo 2:22, 23) Bionso ebi tudi mua kubivuija bietu ‘anu bituateya bushuwa ntema ku mêyi-matuma a Nzambi.’

19. Disanka dietu dia mpindieu ne ditekemena dietu dia muoyo wa kashidi mbisuikakaja ku tshinyi, ne mmunyi muakumvuija Davidi dituishibua dietu didi difuma mu mutshima?

19 Eyowa, disanka dietu dia mpindieu ne ditekemena dietu dia muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba mbisuikakaja ku dikokela dietu ne disanka dia bukokeshi bua Yehowa bu Mukalenge Mfumu mutambe-bunene wa diulu ne buloba. Tudiku mua kutungunuka ne kuleja mmuenenu wa muomumue ne wa Davidi, wakamba ne: “Ô Yehowa, bunene, bukole, bulengele, butumbuke ne butumbi mbiebe; bualu bionso bia mu diulu ne pa buloba mbiebe. Ô Yehowa, bukalenge mbuebe, wewe utu udibandisha kabidi bu mfumu ku mutu kua bionso. Pa nanku, Ô Nzambi wetu, mpindieu tudi tukusakidila ne tutumbisha dîna diebe dilenga.”​—1 Kulondolola 29:11, 13, NW.

Ngenyi ya kuvuluka

◻ Yehowa udi ujinga bua basadidi bende baleje dikokela ne ditumikila bia mushindu kayi?

◻ Mmunyi muakafutshibua Yezu bua ditumikila diende, ne ntshinyi tshitudi ne bua kuleja ku bienzedi bietu?

◻ Mmunyi mudi batangidi buonso ne bua kuidikija Yezu mu bienzedi biabo kudi mikoko?

◻ Kuikala muena teokrasi kudi kulomba tshinyi?

◻ Dikokela dietu ne disanka didi ditutuadila mabenesha kayi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Bakulu badi bakankamija mikoko bua kuenza ne disanka bionso bidiyo ne makokeshi a kuenza

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Yehowa udi usankila mu aba badi bamutumikila kubangila mu mutshima

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu