Nkonko ya babadi
Bu mudi Yezu ufumina ku ndelanganyi ya Jessé ne Davidi, bua tshinyi udi ubikidibua ne: “muji” wa bankambua bende Jessé ne Davidi?
Anu bu muudi mumanye pa tshibidilu ne: muji wa mutshi anyi wa tshikunyibua utu ulua kumpala kua tshitumpampa anyi matamba. Nunku mbimueneke ne: bavua ne bua kuakula bua Jessé (anyi muanende Davidi) bu muji uvua Yezu ne bua kupatukila pashishe. Kabidi, Yeshayi 11:10 wakadianjila kulaya ne: Masiya uvua ne bua kulua, neikale “muji wa Jessé,” ne Lomo 15:12 udi utumika ne mulayi eu bua Yezu Kristo. Ku shòò, Buakabuluibua 5:5 [NW] wakamubikila ne: “Nyama wa Ntambue udi wa mu tshisamba tshia Yuda, Muji wa Davidi.” Kudi tubingila bua mbikidilu eyi.
Pa tshibidilu Bible utu wenza mudimu ne tshikunyibua, bu mudi mutshi mu tshimfuanyi. Imue misangu bidi bifumina ku muanda wa se: bu mudi lutete lutoloka ne lukola, miji idi itantamuka kumpala kua matamba manene, matamba makuabo, anyi bimuma; bionso ebi badi babiambula kudi miji. Tshilejilu, tudi tubala mu Yeshaya 37:31 ne: “Bantu ba mu tshiota tshia Bena Yuda batshidi bashala ne muoyo nebele miji muinshi, nebakuame mamuma kulu.”—Yobo 14:8, 9; Yeshaya 14:29.
Muji wowo munyanguke, bishadile bia mutshi bidi pabi binyanguka. (Fuanyikija ne Matayi 3:10; 13:6.) Mu diumvuangana ne bualu ebu, Malaki wakafunda ne: “‘Yehowa wa misumba udi wamba ne, ‘Dituku adi didi dilua nedibashidishe,’ ‘kadiena dibashila nansha muji nansha ditamba.’” (Malaki 4:1) Diumvuija ndipepele—diumbushibua dionso nkong. Baledi (miji) bia muomumue ne ndelanganyi yabo (matamba manene) bavua ne bua kumbushibua buonso nkong.a Ebi bidi bileja patoke bujitu budi nabu baledi pa bana babu batekete; tshikondo tshia musangu mule tshialua tshia bana batekete tshidi mua kuikala tshijadika kudi muaba udi nawu baledi babo kumpala kua Nzambi.—1 Kolinto 7:14.
Ngakuilu udi mu Yeshayi 37:31 ne mu Malaki 4:1 udi ulondangana ne bualu bua se: matamba manene (ne bimuma bidi pa matamba adi alonda) bidi bipetela muoyo wabi ku muji. Muanda eu ke nsapi udi wambuluisha bua kujingulula mudi Yezu “muji wa Jessé” ne “muji wa Davidi.”
Mu mubidi menemene, Jessé ne Davidi bavua bankambua ba Yezu; bavua miji, ne yeye uvua lutonga anyi ditamba dinene. Yeshayi 11:1 [NW] udi wamba bua Masiya uvua ne bua kulua ne: “Katonga kakese nekapatuke ku tshikuku tshia Jessé; ne lutonga luapatukila ku miji yatshi nelukuame bimuma.” Bia muomumue, mu Buakabuluibua 22:16, Yezu udi udibikila ne: ‘kankanunuina ka Davidi.’ Kadi udi kabidi udibikila ne: ‘muji wa Davidi.’ Mbua tshinyi?
Mushindu umue udi Yezu muikale “muji” wa Jessé ne Davidi udi wa se: ku diambuluisha diende, mulongo wa ndelanganyi yabo mmutungunuke ne kuikalaku. Muntu nansha umue lelu’eu kêna mua kujadika mudiye muena tshisamba tshia Lewi, Dane anyi mene tshia Yuda nansha, kadi tudi batuishibue ne: mulongo wa Jessé ne Davidi mmutungunuke ne kuikalaku bualu Yezu udi ne muoyo mu diulu lelu’eu.—Matayi 1:1-16; Lomo 6:9.
Yezu mmupete kabidi muanzu wa bu Mfumu wa mu diulu. (Luka 1:32, 33; 19:12, 15; 1 Kolinto 15:25) Ebi mbisuikakaja ku malanda ende ne bankambua bende. Mu buprofete, Davidi wakabikila Yezu bu Mukalenge wende.—Musambu wa 110:1; Bienzedi 2:34-36.
Ndekelu wa bionso, Yezu Kristo mmupeshibue bukole bua kuikala Nzuji. Mu bukokeshi bua Bidimu Tshinunu budi bulua, bulenga bua tshia-bupikudi tshia Yezu nebufike kabidi kudi Jessé ne Davidi. Nebikale ne muoyo pa buloba ku disua dia Yezu, wikala bu wabo “Tatu wa tshiendelele.”—Yeshayi 9:6, NW.
Nunku, nansha muvua Yezu mupatukile mu mulongo wa Jessé ne Davidi, tshidiye muvue ne mene tshienzaye kabidi bidi bimupetesha ngikadilu miakanyine bua kubikidibua bu “muji wa Jessé” ne “muji wa Davidi.”
[Mêyi adi kuinshi]
a Mufundu mutumika nawu pa nkita ya bena Fenisi wa kale, udi ne ngakuilu wa muomumue. Uvua wamba bua eu yonso uvua ubulula muaba wa kujikangana ne: “Kabikadi kabidi ne muji kuinshi anyi ne tshimuma kuulu nansha!”—Vetus Testamentum, Tshisanga 1961.
[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 31]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.