“Dipungila Dikulukulu” anyi “Mifundu ya tshiena-Ebelu”—Dimpe ndiepi?
LELU’EU bidi tshilele mu Bukua-buena-nkristo bua kutumika ne miaku “Dipungila Dikulukulu” ne “Dipungila Dipiadipia” bua kuakula bua bitupa bia Bible bia mu tshiena-Ebelu/tshiena-Alama ne tshiena-Greke. Kadi kudiku tshishimikidi tshia mu Bible bua ditumika ne miaku eyi anyi? Ne bua tshinyi Bantemu ba Yehowa mu tshi-bungi badi babenga kutumika nayi mu mikanda yabo?
Bushuwa, bilondeshile nkudimuinu wa King James Version ne imue nkudimuinu ya kale bu mudi: Septembertestament wa mu tshiena-Allemagne, nkudimuinu wa Martin Luther wa kumpala (1522), 2 Kolinto 3:14 udi mua kumueneka bu udi ukuatshisha tshilele etshi. Mu nkudimuinu wa King James Version, mvese eu udi ubadibua nunku: “Kadi ngenyi yabo yakafofomijibua: bualu too ne ku dituku edi kutshidi kushale tshitambala tshimue tshimue tshikena tshiumbushibua mu dibala dia dipungila dikulukulu; tshitambala tshidi tshiumbushibua mu Kristo.”
Nansha nanku, mupostolo Paulo udi wakula apa bua mikanda 39 idi ibikidibua pa tshibidilu ne: “Dipungila Dikulukulu” anyi? Muaku wa tshiena-Greke mukudimuna apa bu “dipungila” udi di·a·theʹke. Ansiklopedi wa teoloji mumanyike bikole wa bena Allemagne wa Theologische Realenzyklopädie, udi umvuija 2 Kolinto 3:14, wamba ne: ‘kubala kua di·a·theʹke’ dikulukulu mu mvese awu nkuakanangane ne ‘kubala Mozese’ mu mvese udi ulonda. Nunku, udi wamba ne: di·a·theʹke’ dikulukulu didi difunkuna Mikenji ya Mozese, anyi mu dialabaja, Pantateke (mikanda itanu ya kumpala ya Bible). Kakuyi mpata, kadiena difunkuna mu ka-bujima Mifundu mifunda ku spiritu ya kumpala kua Buena-nkristo to.
Mupostolo udi wakula apa anu bua tshitupa tshia Mifundu ya tshiena-Ebelu, tshiovo tshia kale tshia Mikenji, tshivua tshifunda kudi Mozese mu Pantateke; kêna wakula bua Mifundu yonso ya tshiena-Ebelu ne tshiena-Alama to. Kuambikila apu, kêna usua kuamba ne: mifundu ya Buena-nkristo mifundisha kudi nyuma mu siekele wa kumpala B.B. idi yenza “dipungila dipiadipia,” bualu muaku eu kawena muaba nansha umue mu Bible.
Tudi kabidi ne bua kumanya se: muaku wa tshiena-Greke di·a·theʹke mutumika nawu kudi Paulo apa udi bushuwa umvuija “tshiovo.” (Bua mamanyisha a pa mutu tangila mu Bible wa Les Saintes Ecritures—Traduction du monde nouveau—à références, Apandise 6, dibeji dia 1646, mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., 1987.) Nkudimuinu mivule ya lelu mmikudimuna biakane padiyi yamba ne: “tshiovo tshikulukulu” pamutu pa “dipungila dikulukulu.”
Pa bidi bitangila muanda eu, mukanda wa “National Catholic Reporter,” wakamba ne: “Muaku ‘Dipungila Dikulukulu’ udi upatula kabiyi mpata buenzeji bua dikala kuinshi ne dibula mushinga.” Kadi, Bible udi bushuwa tshintu tshimue, ne tshitupa nansha tshimue katshiena tshibule mushinga, peshi “tshikulukulu.” Mukenji wende udi’anu umue kubangila ku mukanda wa kumpala wa tshitupa tshia tshiena-Ebelu too ne ku mukanda wa ndekelu wa tshitupa tshia tshiena-Greke. (Lomo 15:4; 2 Timote 3:16, 17) Nunku tudi ne tubingila tulelela bua kuepuka miaku eyi idi miashila pa mmuenenu mikonyangale, ne tudi basungule bua kutumika ne miaku idi miakane “Mifundu ya tshiena-Ebelu” ne “Mifundu ya Buena-nkristo ya tshiena-Greke.”