Basombi ba pamue mu “ditunga” diasulula
“Kadi nuenu, nebanubikile ne: bakuidi ba Yehowa; nebanuambe ne: nudi ba-ministre ba Nzambi wetu.”—YESHAYA 61:6, NW.
1, 2. (a) Bena kuitabuja benyi bavua ne nsombelu kayi mu Izalele? (b) Mmuenenu kayi udi bena mu “musumba munene” baleje mu bikondo bietu?
MU BIKONDO bia kale, patshivua Izalele muena lulamatu, uvua usadila pa buloba bujima bu ntemu bua butumbi bua Yehowa. (Yeshaya 41:8, 9; 43:10) Benyi bavule bakandamuna ne kulua kutendelela Yehowa pamue ne tshisamba tshiende tshisungula. Bushuwa, bakambila Izalele mêyi a muomumue ne avua Luta muambile Naomi ne: “Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi.” (Luta 1:16) Bakatumikila mêyi a Mikenji ya tshiovo, avua alomba balume bua batengudibue. (Ekesode 12:43-48) Bamue bakaji bakaselangana ne bena Izalele. Rahaba wa ku Yeriko ne Luta muena Moabe bakalua bankambua ba bakaji ba Yezu Kristo. (Matayo 1:5) Bena kuitabuja benyi ba mushindu’eu bavua tshitupa tshia mu tshisumbu tshia Izalele.—Dutelonome 23:7, 8.
2 Anu bu bena kuitabuja benyi mu Izalele, “musumba munene” lelu’eu mbambile bashadile ba ku bela manyi ne: “Netuye nenu, bualu tudi bumvue bamba ne: Nzambi udi nenu.” (Buakabuluibua 7:9; Zekâya 8:23, NW) Badi banyisha se: bena nkristo bela manyi aba mbenze “mupika wa lulamatu ne wa budimu” wa Yehowa, ne badi batumika menemene pamue nabu mu mushindu udi bela manyi ne “mikoko mikuabo” benza “tshisumbu tshimue [tshia mikoko], ne mulami umue.” (Matayo 24:45-47; Yone 10:16) Ntshinyi tshienzekela musumba munene papeta bana babu bela manyi buonso difutu diabu mu diulu? Kabena ne bua kutshina to. Mu kupita kua “matuku a ku nshikidilu” aa, Yehowa mmuakaje malu bua tshikondo atshi.—2 Timote 3:1.
“Ditunga” dia mu nyuma
3. “Muulu mapiamapia” akalaya Petelo ntshinyi, ne akajadikibua tshikondo kayi?
3 Ndongoluelu wa mbulamatadi wa mu diulu wa bena nkristo bela manyi 144 000 neikale tshitupa tshivua mupostolo Petelo mulaye. Wakamba ne: “Bilondeshile dilaya diende, tudi bindile muulu mapiamapia ne buloba bupiabupia mudi buakane ne bua kuikala.” (2 Petelo 3:13, NW) “Muulu mapiamapia” aa akajadikibua mu 1914, pakasombeshabu Kristo mu nkuasa wa bumfumu bu Mukalenge mu Bukalenge bua mu diulu. Kadi, tuambe tshinyi bua “buloba bupiabupia”?
4. (a) Mmuanda kayi uvua kauyi mutekemena wakenjibua mu 1919? (b) ‘Tshisamba tshiledibue musangu umue,’ tshivua tshisamba kayi, ne ‘ditunga dilela dituku dimue’ divua tshinyi?
4 Mu 1914, Yehowa wakapatula bashadile ba ku bela manyi mu bupika bua Babilone Munene. (Buakabuluibua 18:4) Bua bamfumu ba mu Bukua-buena-nkristo, muanda eu wa kukatshila kabavua bautekemena nansha kakese. Pa bidi bitangila muanda eu, Bible udi wamba ne: “Ukadi mumvue bualu bua nenku nganyi? Ukadi mumone bualu bua mushindu ewu nganyi? Badi mua kulela bantu bonso ba mu ditunga dituku dimue anyi? Badi mua kulela tshisamba tshijima musangu umue anyi?” (Yeshaya 66:8, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Pakamueneka tshisumbu tshia bela manyi mu tshimpitshimpi kumpala kua matunga bu tshisamba tshipikula, tshivua bushuwa tshisamba “tshiledibue musangu umue.” Kadi “ditunga” divua padi tshinyi? Mu ngumvuilu kampanda, divua ditunga dia mu nyuma dia muomumue ne edi dia Izalele wa kale. Divua muaba wa kutumikila mupetesha “tshisamba” tshivua tshifuma ku diledibua, muaba uvua malaya a Mparadizu mu mukanda wa Yeshaya ne bua kupeta dikumbana dia mu nyuma lelu’eu. (Yeshaya 32:16-20; 35:1-7; fuanyikija ne Ebelu 12:12-14.) Muaba kayi wonso udi muena nkristo mua kuikala ku mubidi, udi mu “ditunga” edi.
5. Nnshindamenu wa nsangilu kayi wakalua kumueneka mu 1919? Umvuija.
5 Ndiumvuangana kayi divuabio nabi ne “buloba bupiabupia” bulaya kudi Petelo? Eyowa, “tshisamba” tshipiatshipia atshi, tshiakaledibua mu 1919 mu “ditunga” diasulula, tshivua ne bua kulua bulongolodi bua pa buloba bujima buenza ne basamunyi ba Yehowa bela manyi ne bakena bela manyi. Bulongolodi ebu nebupanduke ku Armagedon bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Mushindu’eu, tshisamba atshi tshivua ne bua kuangatshibua bu nshindamenu wa nsangilu wa bantu bakane, buloba bupiabupia, buikalaku kunyima kua kabutu ka bulongolodi bua Satana.a Munkatshinkatshi mua bidimu bia 1930, bela manyi, bu kasumbu, bakasangishibua mu ditunga diasulula. Pashishe, kubangila apu, bakazangika disangishibua dia musumba munene wa mikoko mikuabo, udi lelu’eu ne bungi bua bantu pamue ne miliyo itanu. (Buakabuluibua 14:15, 16) Bantu mbuule bapite mu “ditunga” anyi? Tòo, mikalu yadi badi mua kuyalabaja mushindu wonso wakengedibua. (Yeshaya 26:15) Bushuwa, bidi bilenga ku mutshima pa kumona mudi bantu badi baasemu benda bavula bu mudi bashadile ba ku bela manyi buuja “ditunga” ne “bintu”—biakudia bia mu nyuma biambuluishi ne bipeteshi bia makanda. (Yeshaya 27:6) Kadi mmuaba kayi udi nawu mikoko mikuabo eyi mu “ditunga” diasulula dia tshisamba tshia Nzambi?
Benyi bena disuminyina mu “ditunga”
6. Mmunyi mudi benyi batumike mu “ditunga” dia tshisamba tshia Nzambi?
6 Anu bu muvua bena kuitabuja benyi mu ditunga dia Izalele batumikila Mikenji ya Mozese, musumba munene lelu’eu mu “ditunga” diasulula badi batumikila mêyi-matuma a Yehowa. Bashidimunyibue kudi bana babu bela manyi, badi badikuba ku ntendelelu wa mashimi mu mishindu yende yonso ne badi banemeka ngikadilu wa tshijila wa mashi. (Bienzedi 15:19, 20; Galatia 5:19, 20; Kolosai 3:5) Mbanange Yehowa ne mutshima wabo wonso, tshieledi tshiabu tshionso tshia lungenyi, anyima wabu wonso ne makanda abu wonso ne mbanange muntu nabu bu buobu bine. (Matayo 22:37; Yakobo 2:8) Mu Izalele wa kale, bena kuitabuja benyi bakambuluisha bua kuibaka ntempelu wa Solomo ne kutua diasulula dia ntendelelu mulelela nyama ku mikolo. (1 Kulondolola 22:2; 2 Kulondolola 15:8-14; 30:25) Lelu’eu, musumba munene mbaditue pabu mu mianda ya luibaku. Tshilejilu, badi bambuluisha mu diasa bisumbu ne bijengu, katuyi tutela mianda misuikakaja ku luibaku, bu mudi luibaku lua Nzubu ya Bukalenge, Nzubu ya mpuilu, ne Nzubu ya filiale.
7. Ntshinyi tshiakenzeka mu Yeruzaleme wa kunyima kua tshimuangi pavua bena Lewi bungi bukepele bua kuenza midimu ya mu ntempelu?
7 Mu 537 K.B.B., pakapingana bena Izalele bafumina ku tshimuangi ku Babilone, bakatuadija kulongolola mudimu mu ntempelu muibakulula. Kadi, bena Lewi bakalukila kabavua bavule. Nenku, ba-Netinime—basombi benyi batengula bavua kumpala bambuluishi ba bena Lewi—bakapeshibua masanka a mudimu mavule mu mudimu wa mu ntempelu. Kadi, kabavua bakanangane ne bakuidi bela manyi bena dîku dia Arona.b—Ezela 7:24; 8:15-20; Nehemiya 3:22-26.
8, 9. Mmunyi mudi mikoko mikuabo baditue menemene mu mudimu wa tshijila mu matuku a ku nshikidilu?
8 Bena nkristo bela manyi mbalonde dikasa edi. Bu mukadi “tshikondo tshia ku nshikidilu” tshisemene, bashadile ba ku bela manyi mbakepela menemene mu “ditunga” dia tshisamba tshia Nzambi. (Danyele 12:9; Buakabuluibua 12:17) Pa kumona nunku, bena mu musumba munene lelu’eu badi bakumbaja tshitupa tshinene tshia mudimu wa dienza “mudimu wa tshijila.” (Buakabuluibua 7:15) Pa kulonda bulombodi bua bana babu bela manyi, badi “bafila kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu, udi mamuma a mishiku idi yenza dimanyisha dia patoke bua dîna diende.” “Kabena bapua muoyo bua kuenza bimpe ne kuabanyangana bintu ne bakuabu,” bualu mbamanye se: “milambu ya mushindu’eu idi isankisha Nzambi.”—Ebelu 13:15, 16, NW.
9 Kupit’apu, ne didiunda dia musumba munene tshidimu tshionso ne bantu nkama ne nkama ya binunu, kudi dikengedibua ditambe bunene bua butangidi. Mu tshikondo kampanda, mudimu eu uvua anu mu bianza bia bena nkristo bela manyi. Mpindieu, butangidi bua bisumbu bivule, pamue ne bijengu, distrike, ne filiale mbuomekela, bua dikengedibua, mikoko mikuabo. Mu 1992, bakese ba kudibu bakapeshibua disanka dia mudimu bua kubuela mu bisangilu bia komité ya Kasumbu Kaludiki ne kusadila bu bafidi ba ngenyi bakena bapeshibua bukenji bua kuangata dipangadika. Mikoko mikuabo mbashale balamate kudi bena nkristo nabu bela manyi ne mbadiumvue bapeshibue disanka dia mudimu bua kubakuatshisha bu mupika wa lulamatu ne wa budimu wa Yehowa.—Matayo 25:34-40.
“Bu sheik”
10, 11. Pa kulonda tshilejilu tshia bamue bena Peleshete, mmushindu kayi udi bamue bavua baluishi ba tshisamba tshia Nzambi bashintulule mitshima yabo? Ne tshipeta tshidi tshinyi?
10 Mushindu udi mupika wa lulamatu ne wa budimu mutumike ne mikoko mikuabo bua kukumbaja majitu kampanda ukavua mumanyisha mu Zekâya 9:6, 7, NW. Tudi tubalamu ne: “Nengumbushe bushuwa lutambishi lua Peleshete. Nengumbushe bintu bitotesha ne mashi mukana muende ne bintu biende bia muendi mu mênu ende, ne yeye muine neashale bushuwa bua Nzambi wetu, ne udi ne bua kulua bu sheik mu Yudeya, ne Ekrone bu muena Yebuse.”c Bena Peleshete bavua baluishi banene ba tshisamba tshia Yehowa, anu bu mudi bulongolodi bua Satana lelu’eu. (1 Yone 5:19) Anu bu muakabutudibua ndekelu wa bionso bena Peleshete bu tshisamba, bia muomumue bulongolodi ebu, pamue ne bitupa biabu bia malu a Nzambi, a tshididi, ne a bungenda-mushinga, nebidimuene mu katupa kîpi emu tshiji tshikole tshia Yehowa tshibutudi.—Buakabuluibua 18:21; 19:19-21.
11 Kadi, bilondeshile mêyi a Zekâya, bamue bena Peleshete bakashintulula mitshima yabu, ne ebi bivua mundidimbi uvua uleja se: bamue badi badiine mu malu a mu bulongolodi ebu kabavua ne bua kushala anu baluishi ba Yehowa. Bavua ne bua kulekela ditendelela dia mpingu mu malu a Nzambi pamue ne bilele bibiabibi ne milambu mikuate muendi ne kulua bakezudibue ku mêsu a Yehowa. Mu matuku etu aa, “bena Peleshete” badilengeje ba nunku badi basanganyibua mu musumba munene.
12. Mu bikondo bietu ebi, mmunyi mudi “Ekrone” mulue “bu muena Yebuse”?
12 Bilondeshile mulayi, tshimenga tshinene tshia bena Peleshete tshia Ekrone tshivua ne bua kulua “bu muena Yebuse.” Bena Yebuse pabu bavua tshikondo kampanda baluishi ba Izalele. Yeruzaleme uvua mu bianza biabu too ne pakalua Davidi kumunyenga. Kadi, bamue ba kudibu bakapanduka mu mvita ne Izalele, mbimueneke ne: bakalua bena kuitabuja benyi. Bakasadila mu ditunga dia Izalele bu bapika ne kupetabu too ne disanka dia mudimu dia kutumika mu luibaku lua ntempelu. (2 Samuele 5:4-9; 2 Kulondolola 8:1-18) Lelu’eu, “bena Ekrone” badi bakudimuka ku ditendelela Yehowa badi pabu ne masanka a mudimu mu “ditunga” ku butangidi bua mupika wa lulamatu ne wa budimu.
13. Ba-sheik bavua banganyi mu bulongolodi bua kale?
13 Zekâya udi wamba se: Peleshete uvua ne bua kuikala bu sheik mu Yudeya. Muaku wa tshiena-Ebelu ʼal·luphʹ, padibu baukudimuna “sheik,” udi umvuija “mulombodi wa tshinunu” (peshi “chiliarch”). Uvua muanzu munene mutambe. Mbimueneke se: ditunga dia Edoma wa kale divua anu ne ba-sheik 13 patupu. (Genese 36:15-19) Muaku “sheik” kabena batumika nawu misangu mivule padibu bakula bua Izalele, kadi muaku “ntunga-mulongo (anyi mfumu) wa tshinunu” udi umueneka misangu mivule. Mozese pakabikilaye baleji-mpala ba ditunga dia Izalele, wakabikila “bamfumu ba binunu ba Izalele.”d Kuvua 12 ba kudibu bavua muinshi mua Mozese nkayende. (Nomba 1:4-16) Bia muomumue, mu ndongoluelu wa masalayi, bamfumu ba binunu bavua anu muinshi mua jenerale anyi mua mukalenge.—2 Samuele 18:1, 2; 2 Kulondolola 25:5.
14. Mmushindu kayi udi lelu’eu “muena Peleshete” mulue bu sheik?
14 Zekâya kakalaya se: muena Peleshete mukudimune mutshima uvua ne bua kulua bushuwa sheik mu Izalele nansha. Abi kabivua mua kuikala biakanyine, bu muvuaye kayi muena Izalele wa ku tshilelelu. Kadi, uvua ne bua kuikala bu sheik, muikale ne muanzu mufuanangane ne wa sheik. Ne mbimueneke ne: bivua nunku. Bu mudi bungi bua bena nkristo bela manyi buenda bukepela ne bu mudi bavule ba ku batshidi ne muoyo bikale ne bidimu bivule, mikoko mikuabo balongesha bimpe badi bambuluisha padibi bikengedibua, bu mudibi. Kabena bajinga bua kutamba bana babu bela manyi to. Kadi mupika wa lulamatu ne wa budimu udi ubapesha bukokeshi budi bukengedibua mu “ditunga” bua bulongolodi bua Nzambi bumone mua kutungunuka mu mushindu mulongame. Ngenzelu eu wa ku kakese ku kakese mmumueneke kabidi mu mulayi mukuabu.
Bakuidi ne ba-bidime
15. (a) Mu dikumbana dia Yeshaya 61:5, 6, mbanganyi badi “bakuidi ba Yehowa,” ne ntshikondo kayi tshidibu basadila nunku mu ngumvuilu mujima? (b) “Benyi” badi benza mudimu wa budimi wa Izalele mbanganyi, ne—mu ngumvuilu wa mu nyuma—mudimu eu udi umvuija tshinyi?
15 Mu Yeshaya 61:5, 6 (NW) tudi tubala ne: “Benyi nebimanepu bushuwa, ne nebadiishe bisumbu bienu bia mikoko, bantu bafume ku matunga a bende nebavue ba-bidime benu ne bena mudimu mu madimi enu a mvinyo. Kadi nuenu, nebanubikile ne: bakuidi ba Yehowa; nebanuambe ne: nudi ba-ministre ba Nzambi wetu. Nenudie biuma bia matunga, ne nenutshionkomoke mu butumbi buabu.” Lelu’eu, “bakuidi ba Yehowa” mbena nkristo bela manyi. Mu ngumvuilu wa ndekelu ne mujima, nebasadile bu “bakuidi ba Yehowa . . . , ba-ministre ba Nzambi wetu,” mu Bukalenge bua mu diulu. (Buakabuluibua 4:9-11) “Benyi” aba bàdì buomekela bujitu bua mudimu wa budimi mbanganyi? Mmikoko mikuabo, badi basombela mu “ditunga” dia Izalele wa Nzambi. Ntshinyi tshidi tshitekemenyibue kudibu bua bulami, bu-tshidime, ne mudimu wa mvinyo? Mu ngumvuilu wa mu nyuma wa mushinga mukole, midimu eyi mmitangile diambuluisha, didiisha, ne dinowa bantu.—Yeshaya 5:7; Matayo 9:37, 38; 1 Kolinto 3:9; 1 Petelo 5:2.
16. Nnganyi wikala pamu’apa mua kutangila mudimu wonso mu “ditunga” dia tshisamba tshia Nzambi?
16 Patudi tuakula apa, bungi bukese bua bashadile ba ku bena Izalele wa mu nyuma batshidi pa buloba mbaditue mu bulami, bu-tshidime ne mu mudimu wa mvinyo bia mu nyuma. Padisangisha tshisumbu tshia bela manyi mu ka-bujima katshi ne Kristo, mudimu eu wonso nebaushile mikoko mikuabo. Nansha butangidi bua bantu ba mu “ditunga” nebuikale tshikondo atshi mu bianza bia mikoko mikuabo bena dimanya kuenza, badi balejibue mu mukanda wa Yehezekele bu kasumbu kalombodi.—Yehezekele, nshapita wa 45, 46.e
“Ditunga” didi dinanukila
17. Mmalongolola kayi adi Yehowa muenze mu kupita kua matuku a ku nshikidilu aa?
17 Eyowa, musumba munene kabena ne bua kutshina to! Yehowa mmubenzele malongolola makumbanyine. Bualu butambe bunene budi buenzeka pa buloba mu matuku aa a ku nshikidilu ndisangisha ne dituibua tshitampi dia bela manyi. (Buakabuluibua 7:3) Kadi, pa kumona se: bualu ebu mbukumbane, Yehowa mmusangishe mikoko mikuabo pamue nabu mu ditunga dia mu nyuma diasulula. Muinemu badi badiishibua mu nyuma ne balongeshibua mu nsombelu wa bena nkristo. Kabidi, mbamane kushidimunyibua mu mudimu wa tshijila, kusangisha ne butangidi. Bua bionso ebi, badi baleja dianyisha diondoke kudi Yehowa ne kudi bana babu bela manyi.
18. Mmu mianda kayi muashala mikoko mikuabo ne bulamatshi ku mikenji mu “ditunga” dia Izalele wa mu nyuma?
18 Penza Goga wa Magoga dibunda diende dia ndekelu pa tshisamba tshia Nzambi, mikoko mikuabo nebalame muoyo mutoke wabu pamue ne bashadile ba ku bela manyi mu “ditunga dia misoko idi mu mpata.” Mikoko mikuabo nebashale anu mu “ditunga” adi papandukabu ku kabutu ka matunga ne kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. (Yehezekele 38:11; 39:12, 13; Danyele 12:1; Buakabuluibua 7:9, 14) Pa kutungunuka ne lulamatu luonso, kabakumbuka nansha kakese muaba eu wa masanka.—Yeshaya 11:9.
19, 20. (a) Mu bulongolodi bupiabupia, mbutangidi bunene kayi buikala bena mu “ditunga” ne bua kupeta? (b) Ntshinyi tshitudi bindile ne ditekemena dinene?
19 Izalele wa kale uvua mulombodibue kudi bakalenge ba pa buloba ne uvua ne bakuidi bena Lewi. Mu bulongolodi bupiabupia, bena nkristo nebikale ne butangidi bunene butambe. Ku bulombodi bua Yehowa Nzambi, nebakokele Muakuidi Munene mutambe ne Mukalenge, Yezu Kristo, ne banyanende bakuidi ne bakalenge 144 000—bamue ba kudibu bavuabu bamanye ku kale bu bana babu bena nkristo ba balume ne ba bakaji pa buloba. (Buakabuluibua 21:1) Bena lulamatu bena ditunga dia mu nyuma nebasombe pa buloba buakajulula buvue mparadizu muena-dîna, basankidila mu mabenesha a diondapibua afidibua ku diambuluisha dia Yeruzaleme Mupiamupia.—Yeshaya 32:1; Buakabuluibua 21:2; 22:1, 2.
20 Bu mudi tshidiendelandela tshinene tshia Yehowa tshia mu diulu tshiase lubilu katshiyi tshiimana, bua kukumbaja malongolola ende, tuetu buonso tushale bindile ne ditekemena dilelela pa kukumbaja tshietu tshitupa tshituomekela. (Yehezekele 1:1-28) Padi ndekelu wa bionso malongolola aa akumbana, elabi meji ku disanka dikalaku pasekeledibua disantuishibua dia Yehowa ditshimunyi! Musambu mukole mufunda mu Buakabuluibua 5:13 (NW) newimbibue apu kudi bifukibua bionso: “Dibenesha, lumu, butumbi ne bukole bikale kudi Eu udi musombe mu nkuasa wa bumfumu ne kudi Muan’a mukoko kashidi ne kashidi”! Bikala muaba wetu mu diulu anyi pa buloba, katuenaku tujinga ne muoyo mujima bua kuikalaku, pa kusangisha etu mêyi ku musambu muimpe au wa disamuna anyi?
[Mêyi adi kuinshi]
a Tangila mukanda wa “De nouveaux cieux et une nouvelle terre,” mabeji 320-321, mupatula mu 1953 kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
b Bua kupeta ngenyi mivule, tangila tshiena-bualu “‘Bafidibue’: nndongoluelu wa Yehowa” mu nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Tshisanga 1992.
c Tangila mukanda wa Le Paradis rétabli parmi les hommes—grâce à la Théocratie!, mabeji 266-270, mupatula mu 1977 kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
d Muaku wa tshiena-Ebelu: raʼ·shehʹ ʼal·phehʹ Yis·ra·ʼelʹ, mukudimuna khi·liʹar·khoi Is·ra·elʹ “ba-chiliarch ba mu Izalele” mu nkudimuinu wa Septante.
e Tangila mukanda wa “Les nations sauront que je suis Jéhovah”—Comment?, mabeji 402-407, mupatula mu 1974 kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Mmunyi muudi wandamuna?
◻ “Nditunga” kayi diakasuludibua mu 1919, ne mmushindu kayi wakuujibuadi ne bantu?
◻ Mmushindu kayi udi mikoko mikuabo benda bapeta majitu manene a mudimu mu “ditunga” dia tshisamba tshiasulula tshia Nzambi?
◻ Mmu mushindu kayi mudi bena mu musumba munene bikale “bu muena Yebuse”? “bu sheik mu Yudeya”?
◻ Mikoko mikuabo bena lulamatu nebashale mu “ditunga” bua tshikondo bule kayi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Muena Peleshete wa lelu neikale “bu sheik mu Yudeya”
[Bimfuanyi mu dibeji 24]
Bela manyi ne mikoko mikuabo badi basadila pamue mu ditunga dia mu nyuma