TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 1/7 dib. 8-13
  • “Nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mutambe-Bunsantu
  • Munsantu
  • Lubanza
  • Dituku dia Dibuikidila
  • Ntempelo wa kumpala ne muibidi
  • Nzambi udi ulekela nzubu wende wa pa buloba bua kashidi
  • Anyisha diakalenga diebe dia kutendelela Yehowa mu ntempelo wende wa mu nyuma
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
  • Ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Nkonko ya babadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • “Bintu bilengele” bidi biuwula tente mu nzubu wa Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 1/7 dib. 8-13

“Nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso”

“Ki mbafundepu ne: Nzubu wanyi nebamubikile nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso anyi?”​—MARKUS 11:17, Mukenji Mulenga.

1. Mmalanda a mushindu kayi avua Adama ne Eva bikale ne Nzambi ku tshibangidilu?

PAKAFUKIBUA Adama ne Eva, bakalabula malanda masheme ne Tatuabu wa mu diulu. Yehowa Nzambi uvua uyukila nabu ne ubaleja dilongolola diende dia dikema bua bukua-bantu. Bushuwa, bavua basakibue misangu yonso bua kuditua mu disamuna Yehowa bua midimu yende milengele ya bufuki. Pavua Adama ne Eva bakengela buludiki dîba divuabu beleela meji pa mudimu wabu bu baledi ba dîku dia bukua-bantu bua matuku atshivua alua, bavua bakumbane mua kusemena kudi Nzambi kumbukila ku muaba kayi wonso mu tshisombedi tshiabu tshia Mparadizu. Kabavua bakengela midimu ya muakuidi kampanda mu ntempelo kansanga.​—Genese 1:28.

2. Ndishintuluka kayi diakenzeka pakenza Adama ne Eva mpekatu?

2 Nsombelu eu wakashintuluka pakalua muanjelu ntomboji kampanda kudinga Eva pa kumufikisha ku diela meji ne: nsombelu wende uvua ne bua kulubuluka bu yeye mua kubenga bumfumu butambe bunene bua Yehowa, pa kuamba se: uvua ne bua ‘kuikala bu Nzambi.’ Pa kumvua nunku, Eva wakadia tshimuma tshia ku mutshi uvua Nzambi mubakandike bua kudia. Pashishe Satana wakatumika ne Eva bua kuteta bayende. Bia dibungama, Adama wakateleja mukajende muena mpekatu, uleja ne: wakangata malanda ende ne mukajende ne mushinga mukole kupita wa malanda ende ne Nzambi. (Genese 3:4-7) Bushuwa, Adama ne Eva bakasungula Satana bu nzambi wabu.​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 4:4.

3. Bipeta bibi bia buntomboji bua Adama ne Eva bivua tshinyi?

3 Pa kuenza nunku, bena dibaka babidi ba kumpala bakajimija ki ng’anu malanda abu a mushinga mukole ne Nzambi kadi kabidi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo wa kashidi mu mparadizu wa pa buloba. (Genese 2:16, 17) Ndekelu wa bionso mibidi yabu ya mpekatu yakanyanguka ku kakese ku kakese too ne pakafuabu. Ndelanganyi yabu yakapiana ngikadilu eu wa mpekatu. “Nunku,” ke mudi Bible umvuija, “lufu luakafika kudi bantu bonso.”​—Lomo 5:12.

4. Nditekemena kayi diakateka Nzambi kumpala kua bukua-bantu buena mpekatu?

4 Tshintu kampanda tshivua tshikengedibua bua kupungija bukua-bantu buena mpekatu ne Mufuki wabu munsantu. Pakafundilaye Adama ne Eva tshibawu, Nzambi wakapa ndelanganyi yabu ivua ne bua kulua ditekemena pa kulaya “dimiinu” divua ne bua kupandisha bukua-bantu ku buenzeji bua buntomboji bua Satana. (Genese 3:15, NW) Kunyima, Nzambi wakasokolola se: Dimiinu edi dia dibenesha divua ne bua kulua ku butuangaji bua Abrahama. (Genese 22:18) Ne dilongolola edi dia dinanga mu tshieledi tshiende tshia lungenyi, Nzambi wakasungula ndelanganyi ya Abrahama, bena Izalele, bua kuluabu tshisamba tshiende tshisungula.

5. Bua tshinyi tudi ne bua kutuma ntema bikole ku Mikenji ya tshiovo tshia Nzambi ne Izalele?

5 Mu 1513 K.B.B., bena Izalele bakabuela mu malanda a tshiovo ne Nzambi ne kuitababu bua kutumikila mikenji yende. Tshiovo atshi tshia Mikenji tshivua ne bua kuikala ne mushinga mukole bua aba bonso badi basue kutendelela Nzambi lelu’eu bualu tshivua tshikoka ntema pa Dimiinu dilaya. Paulo wakamba ne: mikenji ivua ne “mindidimbi ya bintu bimpe bilualua.” (Ebelu 10:1) Pakamba Paulo tshiambilu etshi, uvua ukonkonona mudimu wa bakuidi ba Izalele ku tabernakle uvuabu mua kuendesha, peshi ntenta wa ntendelelu. Uvua ubikidibua ne: “ntempelo wa Yehowa” anyi “n[z]ubu wa Yehowa.” (1 Samuele 1:9, 24) Pa kukonkonona mudimu wa tshijila uvua wenjibua mu nzubu wa pa buloba wa Yehowa, tudi mua kufika ku dianyisha tshishiki ndongoluelu wa luse udi bantu bena mpekatu lelu’eu mua kuvua bapungijibue ne Nzambi ku diambuluisha diende.

Mutambe-Bunsantu

6. Ntshinyi tshivua tshiteka mu Mutambe-Bunsantu, ne mmunyi muvua dikalaku dia Nzambi dilejibua muaba au?

6 “Muena Kulu kena usomba mu nzubu miasa kudi bantu,” ke mudi Bible wamba. (Malu Menza 7:48, MMM) Kadi, dikalaku dia Nzambi mu nzubu wende wa pa buloba divua dilejibua kudi divuba mu tshibambalu tshia munda menemene tshibikila ne: Mutambe-Bunsantu. (Lewitiki 16:2) Mbimueneke se: divuba edi divua dikenkesha bikole, dipetesha butoke mu Mutambe-Bunsantu. Divua dimueneka pa mutu pa mushete wa tshijila mubikila ne: “Mushete wa Ndondo” uvua ne bipeyipeyi bia mabue bifunda amue a ku mêyi-matuma avua Nzambi mupeshe Izalele. Pa tshibuikidiji tshia Mushete pavua bakeluba babidi benza ne ngolo ne mapuapua mabalula, bavua baleja bifukibua bia mu nyuma bia mulongo mubandile mu bulongolodi bua Nzambi bua mu diulu. Divuba edi dia tshishima dia butoke divua dimueneka pa mutu pa tshibuikidiji ne pankatshi pa bakeluba. (Tshimuangi 25:22, MMM) Ebi bivua bipetesha lungenyi lua Nzambi Wa-Bukole-Buonso musombe mu nkuasa wa bukalenge pa tshidiendelandela tshia mu diulu tshishindikija kudi bakeluba ba muoyo. (1 Kulondolola 28:18) Bidi biumvuija bua tshinyi Mukalenge Hezikiya wakasambila ne: ‘Yehowa, Nzambi wa Izalele, udi mushikame . . . pa mutu pa bakeluba.’​—Yeshaya 37:16.

Munsantu

7. Mbintu kayi bivua bisanganyibua mu Munsantu?

7 Tshibambalu tshibidi tshia tabernakle tshivua tshibikidibua ne: Munsantu. Munda mua tshitupa etshi, ku dia bakaji dia tshibueledi kuvua tshitekedi tshilengele tshia miendu muanda-mutekete, ne ku dia balume kuvua mesa a mampa a mulambu. Buludiludi kumpala kuvua tshilambuilu kuvua dipembu dia musenga wa kamonya kuosha dibanda. Tshivua tshisanganyibua kumpala kua tshilamba tshikudika tshivua tshiabuluje Munsantu ne Mutambe-Bunsantu.

8. Mmidimu kayi ivua bakuidi benza pa tshibidilu mu Munsantu?

8 Dinda dionso ne dilolo dionso, muakuidi kampanda uvua ne bua kubuela mu tabernakle ne kuosha musenga wa kamonya pa tshilambuilu tshia musenga wa kamonya. (Ekesode 30:7, 8) Mu dinda, pavua musenga wa kamonya woshika, miendu muanda-mutekete ivua pa tshitekedi tshia miendu tshia ngolo ivua ne bua kuujibua tshiakabidi ne manyi. Ku dilolo miendu eyi ivua itemeshibua bua kupetesha butoke mu Munsantu. Dia Nsabatu dionso, muakuidi kampanda uvua ne bua kuteka milungu mipiamipia ya mampa 12 pa mesa a mampa a mulambu.​—Lewitiki 24:4-8.

Lubanza

9. Dilongo dia mâyi divua ne tshipatshila kayi, ne ndilongesha kayi ditudi mua kupetelaku?

9 Tabernakle uvua kabidi ne lubanza, lunyungulula kudi lupangu luenza ne bilamba bia ntenta. Mu lubanza elu muvua dilongo dinene muvua bakuidi buowela bianza biabu ne makasa abu kumpala kua kubuela mu Munsantu. Bavua kabidi ne bua kuowa mâyi kumpala kua kulambula milambu pa tshilambuilu tshivua munda mua lubanza. (Ekesode 30:18-21) Bualu bulomba ebu bua bupeluke ndivuluija dinene bua basadidi ba Nzambi lelu’eu se: badi ne bua kuenza madikolela bua bikale bakezuke ku mubidi, mu malu a tshitembu, mu lungenyi, ne mu nyuma pikalabu basue bua ntendelelu wabu kuanyishibuaye kudi Nzambi. (2 Kolinto 7:1) Pashishe nkunyi bua mudilu wa pa tshilambuilu ne mâyi bua dilongo bivua bituadibua kudi bapika ba ku ntempelo bakena bena Izalele.​—Yoshua 9:27.

10. Ng’amue mapa kayi avua afidibua pa tshilambuilu tshia mulambu?

10 Dinda dionso ne dilolo dionso, muana wa tshimpanga wa mulambu uvua woshibua pa tshilambuilu pamue ne mulambu wa ntete ne wa biakunua. (Ekesode 29:38-41) Milambu mikuabu ivua ilambudibua mu matuku a pa buawu. Imue misangu mulambu kampanda uvua ne bua kulambudibua bua mpekatu kansanga musunguluke wa muntu. (Lewitiki 5:5, 6) Misangu mikuabu muena Izalele uvua mua kufila mulambu wa dipunga mufila ku budisuile muvua bitupa bidiibua kudi bakuidi ne kudi muntu uvua ufila mulambu eu. Ebi bivua bileja ne: benji ba mpekatu bavua mua kupetulula ditalala ne Nzambi, pa kuabanyangana nende biakudia, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi. Nansha muenyi musombi wa mu ditunga uvua mua kulua mutendeledi wa Yehowa ne kupeta muabi wa kufila mapa a ku budisuile ku nzubu Wende. Kadi bua kuleja Yehowa kanemu kamukumbanyine, bakuidi bavua mua kuitaba amu mapa matambe buimpe. Bukula bua milambu ya ntete buvua ne bua kuikala bupedibue bimpe, ne nyama ya milambu ivua ne bua kuikala kayiyi ne kalema nansha kamue.​—Lewitiki 2:1; 22:18-20; Malaki 1:6-8.

11. (a) Ntshinyi tshivua tshienjibua ne mashi a milambu ya nyama, ne bivua bileja tshinyi? (b) Mmuenenu kayi udi nende Nzambi pa mashi a muntu ne a nyama?

11 Mashi a milambu eyi bavua baatuala ku tshilambuilu. Ebi bivua bu tshivuluiji tshia ku dituku dionso bua ditunga se: bavua benji ba mpekatu bavua bakengela musungidi muena mashi avua ne bua kupumunyibua bua kubabuikidila bua kashidi mpekatu yabu ne kubapandisha ku lufu. (Lomo 7:24, 25; Galatia 3:24; fuanyikija ne Ebelu 10:3.) Ditumika edi dia tshijila ne mashi divua kabidi divuluija bena Izalele se: mashi adi aleja muoyo, ne se: muoyo udi ku tshianza tshia Nzambi. Ditumika dikuabu kayi dionso ne mashi kudi bantu ditu misangu yonso dikandikibue kudi Nzambi.​—Genese 9:4; Lewitiki 17:10-12; Bienzedi 15:28, 29.

Dituku dia Dibuikidila

12, 13. (a) Dituku dia Dibuikidila divua dituku kayi? (b) Kumpala kua muakuidi munene kutualaye mashi mu Mutambe-Bunsantu, ntshinyi tshivuaye ne bua kuenza?

12 Musangu umue ku tshidimu mu dituku divuabu babikila ne: Dituku dia Dibuikidila, ditunga dijima dia Izalele, pa kukonga ne benyi basombi ba mu ditunga bàvuà batendelela Yehowa, bavua ne bua kulekela mudimu kayi wonso ne kulama tshijila. (Lewitiki 16:29, 30) Mu dituku edi dia mushinga mukole, ditunga divua dikezudibua ku mpekatu mu mushindu wa mu tshimfuanyi bua kupeta mushindu wa kuikala mu malanda a ditalala ne Nzambi bua tshidimu tshikuabu. Tuanji kutshinka muvua malu apita ne tukonkonone amue malu manene.

13 Muakuidi munene udi mu lubanza lua tabernakle. Mumane yeye muine kuowa mâyi mu dilongo, udi ukosa muana wa ngombe mulume muminu bua mulambu. Mashi a ngombe adi apongolodibua mu kabakudi; nebatumike nawu mu mushindu wa pa buawu bua kubuikidila mpekatu ya tshisa tshia bakuidi tshia Lewi. (Lewitiki 16:4, 6, 11) Kadi kumpala kua kuya kule ne mulambu eu, kudi bualu kampanda budi muakuidi munene ne bua kuenza. Udi wambula musenga wa kamonya wa dipembu dimpe (pamu’apa pa kuwela mu nkutu munene) ne makala a kapia ku tshilambuilu mu tshilaminu tshia kapia. Mpindieu udi ubuela mu Munsantu ne wenda mutangile ku tshilamba tshikudika tshia Mutambe-Bunsantu. Udi upita bitekete bitekete ku mpenga kua tshilamba etshi tshikudika ne wimana kumpala kua mushete wa tshiovo. Pashishe, kakuyi muntu mukuabu nansha umue umumona, udi upongolola musenga wa kamonya pa makala a mudilu mukole, ne Mutambe-Bunsantu udi uujibua ne divuba dia muishi wa dipembu dilengele.​—Lewitiki 16:12, 13.

14. Bua tshinyi muakuidi munene uvua ne bua kubuela mu Mutambe-Bunsantu ne mashi a nyama ibidi mishilangane?

14 Mpindieu Nzambi udi wanyisha bua kuleja luse ne kuikala mulekeledi mu mushindu wa mu tshimfuanyi. Bua kabingila aka tshibuikidiji tshia Mushete tshivua tshibikidibua ne: “muaba wa luse” anyi “tshibuikidiji tshia dilekelela.” (Note kuinshi kua Ebelu 9:5, NW) Muakuidi munene udi upatuka mu Munsantu wa Minsantu, wangata mashi a muana wa ngombe, ne ubuela tshiakabidi mu Mutambe-Bunsantu. Bu mudibi bilombibue mu Mikenji, udi utua munu wende mu mashi ne uasanshila misangu muanda-mutekete kumpala kua tshibuikidiji tshia Mushete. (Lewitiki 16:14) Pashishe udi uya kabidi mu lubanza ne ukosa mbuji umue muminu, wa dipa dia mpekatu “bua bantu.” Udi utuala ndambu wa mashi a mbuji eu munda mua Mutambe-Bunsantu ne wenza nawu bia muomumue bu muvuaye muenze ne mashi a muana wa ngombe. (Lewitiki 16:15) Midimu mikuabu ya mushinga mukole ivua yenjibua kabidi mu Dituku dia Dibuikidila. Tshilejilu, muakuidi munene uvua ne bua kutenteka bianza biende pa mutu wa mbuji muibidi ne kutondelapu ‘mibi ya bena Izalele.’ Mbuji eu mutshikale ne muoyo uvua pashishe ulombodibua too ne mu tshipela bua kuambulaye mpekatu ya ditunga mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi. Mushindu eu dibuikidila divua dienjibua ku tshidimu ku tshidimu “bua bakuidi ne bua bantu bonso.”​—Lewitiki 16:16, 21, 22, 33.

15. (a) Mmunyi muvua ntempelo wa Solomo mufuanangane ne tabernakle? (b) Ntshinyi tshidi mukanda wa Ebelu wamba pa bidi bitangila mudimu wa tshijila muenza mu tabernakle ne mu ntempelo?

15 Mu bule bua bidimu 486 bia kumpala bia muyuki wa Izalele bu tshisamba tshia Nzambi tshiashila pa tshiovo, tabernakle uvuabu mua kuendesha wakabambuluisha bu muaba wa kutendelela Nzambi wabu, Yehowa. Pashishe, Solomo wa Izalele wakapeshibua muabi wa kuibaka muaba mushindame. Nansha muvua ntempelo eu ne bua kuikala munenanenayi ne mulongolola bimpe, plan mufila kudi Nzambi wakalonda eu wa tabernakle. Anu bu muvua tabernakle, uvua tshimfuanyi tshia ndongoluelu mutambe bunene, udi upatula bipeta bua ntendelelu uvua Yehowa ne bua ‘kuasa, kadi ki mmuntu.’​—Ebelu 8:2, 5, NW; 9:9, 11.

Ntempelo wa kumpala ne muibidi

16. (a) Ndilomba kayi dia dinanga diakenza Solomo dîba dia dibanjija ntempelo? (b) Mmunyi muakaleja Yehowa dianyisha diende bua disambila dia Solomo?

16 Pakabanjijaye ntempelo au wa butumbi, Solomo wakenza dilomba edi dienzeja ku spiritu: ‘Bualu bua muenyi udi kayi wa munkatshi mua bantu bebe bena Izalele, pafumaye ku buloba budi kule bua dîna diebe dinene . . . , paluaye kutendelela mu nzubu eu, umvua biebe mu muaba webe mu diulu, witabuje malu onso adi muenyi eu ukulomba; bua bantu bonso ba pa buloba bamanye dîna diebe, bakutshine, bu mudi bantu bebe bena Izalele; bamanye kabidi ne: nzubu eu undi mukuibakile udi ubikidibua [ku] dîna diebe.’ (2 Kulondolola 6:32, 33) Mu mushindu kawuyi kuela mpata, Nzambi wakaleja dianyisha diende bua disambila dia dibanjija dia Solomo. Ludimi lule lua mudilu luakumbuka mu diulu ne kushidisha milambu ya nyama ivua pa tshilambuilu yonso nkong, ne butumbi bua Yehowa buakuuja ntempelo.​—2 Kulondolola 7:1-3.

17. Ntshinyi tshiakenzekela ndekelu wa bionso ntempelo eu muibaka kudi Solomo, ne mbua tshinyi?

17 Bia dibungama, bena Izalele bakajimija ditshina diabu dimpe dia Yehowa. Ndekelu wa bionso, bakapendeshisha dîna diende dinene ku bienzedi biabu bia dimuanga mashi, ditendelela mpingu, masandi, bibindi, ne ku dikengesha bana ba nshiya, bakaji bakamba, ne benyi. (Yehezekele 22:2, 3, 7, 11, 12, 26, 29) Nunku, mu tshidimu tshia 607 K.B.B., Nzambi wakakumbaja dilumbuluisha diende pa kuvuija biluilu bia bena Babilone bua kubutula ntempelo. Bena Izalele bapanduki bakaya nabu ku bupika ku Babilone.

18. Mu ntempelo muibidi, mmuabi kayi wakapeshibua bamue bantu bakena bena Izalele bavua batua ne muoyo mujima ntendelelu wa Yehowa nyama ku mikolo?

18 Kunyima kua bidimu 70 bashadile banyingaladi bena Yuda bakapingana ku Yeruzaleme ne bakapeshibua muabi wa kuibakulula ntempelo wa Yehowa. Bualu budi bujula ntema, kuvua dipangika dia bakuidi ne bena Lewi bua kusadila mu ntempelo eu muibidi. Bu tshipeta, ba-Netinime, ndelanganyi ya bapika ba mu ntempelo bakena bena Izalele, bakapeshibua masanka manene a mudimu bu basadidi mu nzubu wa Nzambi. Kadi, kabakalua nansha kakese bena mulongo umue ne bakuidi ne bena Lewi.​—Ezela 7:24; 8:17, 20.

19. Ndilaya kayi diakenza Nzambi pa bidi bitangila ntempelo muibidi, ne mmunyi muakakumbana mêyi aa?

19 Ku ntuadijilu biakamueneka se: ntempelo eu muibidi kavua mua kuikala bu tshintu pa kumufuanyikija ne eu wa kumpala. (Hagai 2:3) Kadi Yehowa wakalaya ne: “Nennyukule matunga onso, ne bintu bilengele bia mu matunga onso nebikale ne bua kubuela, ne nenguuje nzubu eu tente ne butumbi . . . Butumbi bua nzubu eu wa mpindieu nebuvue bunene kupita bua eu wa kale.” (Hagai 2:7, 9, NW) Anu bu muvuabi bidianjila kumanyisha, ntempelo muibidi wakapeta butumbi bupite bunene. Wakanenga bidimu 164 kupita eu wa kumpala, ne batendeledi bapite bungi ba ku matunga mapite bungi bakakukila mu mbanza yende. (Fuanyikija ne Bienzedi 2:5-11.) Diakajilula dia ntempelo eu muibidi diakatuadija mu matuku a Mukalenge Herode, ne mbanza yende yakalabajibua. Muibaka kuulu pa muaba mulandakane wa dibue dinene ne munyungulula kudi milongo milengele ya makunji, uvua utembangana ku butumbi ne ntempelo wa kumpala muibaka kudi Solomo. Uvua ukonga lubanza lualabale, lua pambelu bua bantu ba matunga bavua basua kutendelela Yehowa. Tshijiki tshia mabue tshivua tshiabuluje Lubanza elu lua Bampangano ku mbanza ya munda ivua milamina amu bena Izalele nkayabu.

20. (a) Mbunême kayi bua pa buabu buakapeta ntempelo eu muibakulula? (b) Ntshinyi tshiakaleja ne: bena Yuda kabavua ne mmuenenu muakanyine wa ntempelo eu, ne ntshinyi tshiakenza Yezu mu diandamuna ku mmuenenu eu?

20 Ntempelo eu muibidi wakapeta bunême bunene pa kuakidila Muana wa Nzambi, Yezu Kristo, ulongesha munda mua mbanza yende. Kadi amu bu muakenzekabi ne ntempelo wa kumpala, bena Yuda mu tshi-bungi kabavua ne mmuenenu muakanyine wa muabi wabu wa kuikala balami ba nzubu wa Nzambi. Ee, bakafika too ne ku dianyisha bua bangenda-mushinga kuendelabu mushinga munda mua lubanza lua Bampangano. Kupita apu, bavua balekela bantu bapita mu lubanza lua ntempelo bu njila wa tshikoso pavuabu bambule bintu bia bungenda bivuabu balua nabi mu Yeruzaleme. Matuku anayi kumpala kua lufu luende, Yezu wakakezula ntempelo ku bienzedi bia ku mubidi bia mushindu’eu, eku utungunuka ne kuamba ne: “Ki mbafundepu ne: Nzubu wanyi nebamubikile nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso anyi? Nuenu nuamuenji lubinga lua bivi!”​—Markus 11:15-17, Mukenji Mulenga.

Nzambi udi ulekela nzubu wende wa pa buloba bua kashidi

21. Ntshinyi tshiakaleja Yezu pa bidi bitangila ntempelo wa Yeruzaleme?

21 Bua tshienzedi tshia dikima tshia Yezu mu disanyika ntendelelu mukezuke wa Nzambi, bamfumu bena malu a Nzambi bena Yuda bakapangadija bua kumushipa. (Mâko 11:18) Mumanye se: mu katupa kîpi uvua ne bua kushipibua, Yezu wakambila bamfumu bena malu a Nzambi bena Yuda ne: “Nzubu wenu nyawu munulekela.” (Matayo 23:37, 38, NW) Ku ngakuilu eu wakaleja ne: mu katupa kîpi Nzambi kavua kabidi ne bua kuanyisha ntendelelu uvuabu bakumbaja mu ntempelo wa ku mubidi mu Yeruzaleme. Kavua kabidi ne bua kuikala “nzubu wa disambila bua bukua bisamba bionso.” Pakamulejabu kudi bayidi bende nzubu miibaka bimpe ya ntempelo, Yezu wakamba ne: ‘Nudi nutangila bintu ebi bionso, anyi? . . . Kabena bashiya dibue dimue pa mutu pa dikuabu, nebaasasule buonso buawu.’​—Matayo 24:1, 2.

22. (a) Mmunyi muakakumbana mêyi a Yezu pa bidi bitangila ntempelo? (b) Pamutu pa kushindamija matekemena abu pa musoko kampanda wa pa buloba, ntshinyi tshivua bena nkristo ba kumpala batekemena?

22 Mulayi wa Yezu wakakumbana bidimu 37 pashishe mu tshidimu tshia 70 B.B., pakabutula biluilu bia Roma Yeruzaleme ne ntempelo wende. Ebi biakafila tshijadiki tshinene tshia se: Nzambi ukavua bushuwa mulekele nzubu wende wa ku mubidi eu. Yezu kakadianjila kumanyisha musangu nansha umue diibakuludibua dia ntempelo mukuabu mu Yeruzaleme. Pa bidi bitangila tshimenga atshi tshia pa buloba, mupostolo Paulo wakafundila bena nkristo bena Ebelu ne: “Bualu panu, katuena ne musoko wa kashidi, tudi tukeba musoko utshivuavua.” (Bena Hebreyi 13:14, MMM) Bena nkristo ba kumpala bavua batekemena bua kulua bena mu ‘Yeruzaleme wa mu diulu’​—Bukalenge bua Nzambi budi bu musoko. (Ebelu 12:22) Nunku, ntendelelu mulelela wa Yehowa katshiena kabidi muashila pa ntempelo kampanda muibaka ku bianza apa pa buloba. Mu tshiena-bualu tshietu tshidi tshilonda, netukonkonone ndongoluelu mutumbuke udi Nzambi muenze bua aba bonso badi bajinga kumutendelela “ne spiritu ne bulelela.”​—Yone 4:21, 24, NW.

Nkonko ya diambulula

◻ Mmalanda kayi ne Nzambi akajimija Adama ne Eva?

◻ Bua tshinyi ngikadilu ya tabernakle idi ne bua kukoka ntema yetu?

◻ Ntshinyi tshitudi tulongela ku midimu ya mu lubanza lua tabernakle?

◻ Bua tshinyi Nzambi wakalekela babutula ntempelo wende?

[Bimfuanyi mu mabeji 10, 11]

Ntempelo muibakulula kudi Herode

1. Mutambe-Bunsantu

2. Munsantu

3. Tshilambuilu tshia mulambu wa kuosha

4. Tshiowelu tshia tshiamu

5. Lubanza lua bakuidi

6. Lubanza lua Izalele

7. Lubanza lua bakaji

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu