TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/9 dib. 22-24
  • Udi bushuwa ukengela kulomba luse anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Udi bushuwa ukengela kulomba luse anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dinanga didi dituenzeja bua kulomba luse
  • “Luatayi nuenu bine budipuekeshi bua lungenyi”
  • Dilomba luse didi ne mushinga mukole mu dibaka
  • Tumika ne mbabi yebe ya dilomba luse
  • Dilombangana luse ke mushindu muimpe wa kukeba ditalala
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Bua tshinyi bitu bikole bua kulomba luse?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Buimpe bua kulengeja ne bakuabu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Koleshayi dibaka dienu ku diambuluisha dia diyukidilangana dimpe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/9 dib. 22-24

Udi bushuwa ukengela kulomba luse anyi?

‘TSHITU ndomba luse nansha kakese,’ ke muakafunda George Bernard Shaw. ‘Tshidi tshienzeke ntshienzeke,’ ke mudi bakuabu mua kuamba.

Pamu’apa tudi tudikanda tuetu bine bua kuitaba tshilema bua ditshina dia kujimija didinemeka. Imue misangu tudi tudibingisha ne: muntu mukuabu ke udi ne bualu. Peshi tudi mua kuikala ne dijinga dia kulomba luse kadi tudi tuindila too ne patuela meji ndekelu wa bionso ne: bualu ebu bukadi bulenguludibue.

Nunku, dîba adi, dilomba luse didi ne mushinga anyi? Didiku mua kuenza bualu kampanda anyi?

Dinanga didi dituenzeja bua kulomba luse

Dinanga dia buena-muntu ntshimanyinu tshidi tshifunkuna balondi balelela ba Yezu Kristo. Wakamba ne: “Ku muanda eu bonso nebanumanye munudi bayidi banyi: binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35, NW) Mifundu idi ilomba bena nkristo bua ‘kunangangana mu mitshima yenu bikole.’ (1 Petelo 1:22) Dinanga dikole didi dituenzeja bua kulomba luse. Bua tshinyi? Bualu mutudi bantu bapange bupuangane tutu kabiyi kuepuka tukebesha ditapangana dia ku majinga a ku muoyo didi dikanda dinanga bikaladi kadiyi diondapa.

Tshilejilu, bua mapangakana pankatshi pebe ne muntu kampanda mu tshisumbu tshia bena nkristo, udi mua kusua kubenga kumuela dîyi. Bituikala benzelangane tshilema, mmunyi mutudi mua kuakajilula malanda a dinanga? Misangu mivule, pa kulomba luse ne pashishe kuenza madikolela bua kuyukidilangana ne musangelu. Tudi ne dibanza dia dinanga kudi bena kuitabuja netu, ne patudi tuamba ne: tudi tunyingalala bua mutudi benze tshilema, tudi tukepesha ndambu wa dibanza adi.​—Lomo 13:8.

Tshilejilu: Mari Carmen ne Paqui mbakaji babidi bena nkristo bavua ne bulunda bua tshikondo tshile. Kadi, bu muakitabija Mari Carmen manunganyi kampanda mabi, bulunda buende ne Paqui buakakepela. Kakuyi kabingila, wakepuka Paqui menemene. Pabuipi ne tshidimu tshijima kunyima, Mari Carmen wakamanya ne: manunganyi au kaavua malelela. Tshiakenzaye ntshinyi? Dinanga diakamusaka bua kuya kudi Paqui ne kumuleja ne budipuekeshi buonso dinyingalala diende diondoke bua ngenzelu eu mutambe bubi. Bonso babidi bakapuekesha binsonji bivule, ne biangatshile ku dîba adi badi ne bulunda bukole.

Nansha tuetu katuyi mua kuela meji ne: tudi benze bualu bubi nansha bumue, dilomba luse didi mua kujikija dipanga kumvuangana. Manuel udi uvuluka ne: “Kukadi kupite bidimu bivule mukajanyi ne meme tuakasombela ku nzubu kua umue wa ku bana betu ba bakaji ba mu nyuma pavuaye mu lupitadi. Tuakenza muetu muonso bua kumuambuluisha yeye ne bana bende mu tshikondo tshia disama diende. Kadi pakapinganaye ku nzubu, wakadilakana kudi mulunda kampanda ne: katuvua balongolole bimpe ditula dia mfranga dia dîku.

“Tuakamukumbula ne kumumvuija ne: pamu’apa bua bunsonga buetu ne bua dipanga dia dimonamona malu, katuvua batabalele malu bu muvuaye mua kuikala muenze. Wakandamuna diakamue pa kuamba ne: yeye ke uvua ne dibanza kutudi ne uvua bushuwa ne dianyisha bua bionso bituvua bamuenzele. Tshilumbu tshiakajika. Bualu bumona ebu buakandongesha mushinga wa dilomba dibuikidila ne budipuekeshi padi dipanga kumvuangana dimueneka.”

Yehowa wakabenesha bena dibaka aba babidi bua dileja dinanga ne ‘dilonda malu adi avuija ditalala.’ (Lomo 14:19) Dinanga didi kabidi dikongoloja dimanya majinga a bakuabu. Petelo udi utubela bua kuleja “muoyo wa bu-wetu.” (1 Petelo 3:8, NW) Bituikala ne muoyo wa bu-wetu, netuikale batambe kufuana kujingulula lutatu lutudi bakebeshe ku mêyi anyi tshienzedi bikena bia lungenyi ne netusakibue ku kulomba luse.

“Luatayi nuenu bine budipuekeshi bua lungenyi”

Nansha bakulu bena nkristo bena lulamatu badi imue misangu mua kushintakajangana mêyi makole. (Fuanyikija ne Bienzedi 15:37-39.) Mu bikondo ebi dilomba luse didi ne bua kuikala ne mushinga mukole. Kadi ntshinyi tshidi mua kuambuluisha mukulu kampanda anyi muena nkristo mukuabu kayi yonso udi umona bimukolele bua kulomba luse?

Didipuekesha ke nsapi. Mupostolo Petelo wakabela ne: “Luatayi nuenu bine budipuekeshi bua lungenyi umue kudi mukuabu.” (1 Petelo 5:5, NW) Nansha mutubi bilelela se: mu matandu mavule bantu bonso babidi batu ne dipiila, muena nkristo muena budipuekeshi udi uteya ntema ku mapanga ende nkayende ne udi ne budisuile witabija mapanga aa.​—Nsumuinu 6:1-5.

Eu udibu balomba luse udi ne bua kuitaba dilomba luse edi ne budipuekeshi. Tuangata tshilejilu: tufuanyikije bantu babidi badi bakengela kuyukidilangana biimane pa nsongo ya mikuna ibidi mishilangane. Diyukidilangana didi dimueneka ne: kadiena mua kuenzeka bua lupongo ludi pankatshi pabu. Kadi padi umue wa kudibu upueka mu tshibanda tshidi muinshi ne mukuabu ulonda tshilejilu tshiende, badi mua kuyukidilangana mu mushindu mupepele. Bia muomumue, bikala bena nkristo babidi bakengela kujikija dipangakanangana pankatshi pabu, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, yonso wa kudibu aya kusangila ne mukuabu mu tshibanda, ne alombe luse bilenga.​—1 Petelo 5:6.

Dilomba luse didi ne mushinga mukole mu dibaka

Dibaka dia bantu babidi bapange bupuangane didi kabiyi kuepuka dipetesha mishindu ya kulomba luse. Ne bikala mulume ne mukaji bubidi buabu ne muoyo wa bu-wetu, neubasake bua kulomba luse pikalabu bafike ku diakula bibi anyi dienza bualu bubi. Nsumuinu 12:18 udi uleja ne: ‘Muntu udi wamba mêyi a tshiakulakula adi atapa bu muele wa mvita, kadi ndimi ya bena meji idi isangaja bantu.’ ‘Mêyi a tshiakulakula adi atapa’ kaena mua kukupudibua, kadi dilomba luse ne muoyo umue didi mua kuajibikila. Bushuwa, ebi bidi bilomba ditabuluka mu lungenyi ne madikolela bitungunuke.

Wakula bua dibaka diende, Susana udi wamba ne: “Jackb ne meme tudi baselangane kukadi bidimu 24, kadi tutshidi batungunuke ne kumanya malu mapiamapia adi atutangila umue ne mukuabu. Bia dibungama, mu tshikondo kampanda tshimane kupita, tuakabulukangana ne kusombela muntu ne muntu ku luende luseke bua mbingu mikese. Kadi, tuakateleja mibelu ya mu Mifundu ya kudi bakulu ne tuakapingajangana kabidi. Tudi mpindieu bajingulule se: bu mutudi ne bumuntu bushilangane bikole, makokangana adi mua kujuka. Padibi bitufikila, tudi tulombangana luse lukasa lukasa ne tudikolesha bushuwa bua kumvua mmuenenu wa mukuabu. Ndi ne disanka dia kuamba ne: dibaka dietu ndiakane bikole.” Jack udi usakidila ne: “Tuakamanya kabidi mua kujingulula bikondo ebi bitudi ne nsòkà. Mu bikondo bia mushindu’eu tudi tuenzelangana malu ne diumvuilangana dia bungi.”​—Nsumuinu 16:23.

Udiku ne bua kulomba luse biwikala wela meji ne: kuena ne tshilema anyi? Padi mpampakenu mikole mikaleku, bitu bikole bua kuangata malu mudiwu pa bidi bitangila muaba udi tshilema. Kadi bualu bua mushinga mukole nditalala mu dibaka. Vuluka Abigayila, mukaji muena Izalele muena bayende uvua muenzele Davidi bibi. Nansha muvuabu kabayi mua kumudiwula bua dipanga malu dia bayende, wakalomba luse. ‘Ulekelele mupika webe mukaji dipanga diende,’ ke muakamusengelelaye. Davidi wakandamuna pa kumuangata ne mushinga, kutondaye ne: bu kabiyi bua mukaji eu, uvua ne bua kuikala muele mashi akena ne bualu panshi.​—1 Samuele 25:24-28, 32-35.

Bia muomumue, mukaji muena nkristo kampanda udi ne dîna se: June, udi musedibue kukadi bidimu 45, udi wela meji ne: dibaka didi dilubuluka didi dilomba kuikala muntu wa kumpala bua kulomba luse ku budisuile. Udi wamba ne: “Ntu ngamba meme nkayanyi ne: dibaka dietu didi ne mushinga mukole kupita majinga anyi bu muntu pa nkayende. Nunku pandi ndomba luse, ndi ngumvua se: ndi ngambuluisha dibaka dietu.” Mulume mukulakaje muinyika dîna se: Jim udi wamba ne: “Ndi ndomba mukajanyi luse nansha bua tualu tukese. Katshia mene bamupanda, bitu bipepele bua kubungamaye. Nunku ntu pa tshibidilu mmuela diboko ne ngamba ne: ‘Mfuile luse, munanga wanyi. Tshivua musue kukubungamija to.’ Bu mudi mutshi muela mâyi, udi usanguluka diakamue.”

Bituikala batapa muntu utudi banange bikole, dilomba luse diakamue didi ne dikuatshisha divule. Milagros udi witaba ne muoyo mujima wamba ne: “Ndi ne lutatu lua dipanga didieyemena, ne dîyi dìdì ditapa dia kudi bayanyi didi dimfiikisha munda. Kadi padiye ulomba luse, ndi ndiumvua bimpe diakamue.” Mu mushindu mukumbanyine, Mifundu idi ituambila ne: ‘Mêyi malengele adi bu dikatshi dia buitshi, adi mashemakane ku muoyo ne adi asanguluja mubidi [“mifuba,” NW].’​—Nsumuinu 16:24.

Tumika ne mbabi yebe ya dilomba luse

Bituikala mua kudibidija bua kulomba luse padibi bikengela, tudi pamu’apa mua kumona se: bantu nebandamune bilenga. Ne pamu’apa nebalombe pabu buobu bine luse. Patudi tuela meji ne: tudi babungamije muntu kampanda, bua tshinyi kubenga kudima tshibidilu tshia kulomba luse pamutu pa kupitshisha dîba divule ne kuenza madikolela bua kuepuka kuitaba tshilema kayi tshionso? Bena mu bulongolodi ebu badi mua kuela meji ne: dilomba luse ndileja butekete, kadi bushuwa ntshijadiki tshia dishindama dia Buena-nkristo. Bushuwa, katuakusua kuikala bu aba badi bitaba tshilema ndambu eku bapepeja bujitu buabu. Tshilejilu, tukadiku bambe ne: tudi banyingalale kadi kabiyi ne muoyo mujima anyi? Bituikala bafike kunyima ne balombe luse bikole, tudiku tupangadija bua kudilongolola pa dîba ditudi tufika anyi?

Nunku, tudiku bushuwa tukengela kulomba luse anyi? Eyowa, bidi nanku. Tudi ne dibanza kutudi tuetu bine ne kudi bakuabu bua kuenza nunku. Dilomba luse didi mua kuambuluisha bua kutekesha dibungama dikebesha kudi dipanga bupuangane, ne didi mua kulengeja malanda adi mu lutatu. Dilomba luse dionso didi difila dilongesha dia budipuekeshi ne dituibidija bua kutamba kumvuila majinga a bakuabu. Bu tshipeta, bena kuitabuja netu, bena dibaka netu, ne bantu bakuabu nebatumone bu bantu badi bakanyine disuangana diabu ne dieyemena diabu. Netuikale ne ditalala dia mu lungenyi, ne Yehowa Nzambi neatubeneshe.

[Mêyi adi kuinshi]

a Ki mmêna abu malelela nansha.

b Ki mmêna abu malelela nansha.

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Dilomba luse ne muoyo umue didi dilubuluja dinanga dia Buena-nkristo

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu