TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/7 dib. 16-21
  • Batapulula bua kuikala basamunyi bena disanka pa buloba bujima

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Batapulula bua kuikala basamunyi bena disanka pa buloba bujima
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Idikija Ntunga-mulongo Musamunyi wa Yehowa
  • Disanka didi difumina ku disamuna Yehowa
  • Basamunyi bena disanka mu matunga onso
  • Musumba munene wa basamunyi bena disanka mudianjila kumanyisha
  • Bapesha bulelela
  • Bambuluisha kudi spiritu munsantu ne kudi buena-muntu bua buloba bujima
  • Samuna Yehowa ne disanka dionso!
  • Neusamune Yehowa anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Bansonga, tumbishayi Yehowa!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Tumbishayi Yehowa bua malu ende manene!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Bavua badisangishe bu basamunyi bena disanka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/7 dib. 16-21

Batapulula bua kuikala basamunyi bena disanka pa buloba bujima

“Samunayi Yah! Musamunayi, O nuenu basadidi ba Yehowa, samunayi dîna dia Yehowa.”​—MUSAMBU 113:1, NW.

1, 2. (a) Mu diumvuangana ne Musambu 113:1-3, nnganyi udi muakanyine dimusamuna dietu dia musangelu? (b) Ndukonko kayi ludi luakanyine kuela?

YEHOWA NZAMBI udi Mufuki Munene wa diulu ne buloba, Mfumuetu Mukulu wa bionso bua bikondo bionso. Mmuakanyine tshishiki dimusamuna dietu dia musangelu. Ke bua tshinyi Musambu 113:1-3 (NW) udi ututumina dîyi ne: “Samunayi Yah! Musamunayi, O nuenu basadidi ba Yehowa, samunayi dîna dia Yehowa. Dîna dia Yehowa dibeneshibue kubangila ku mpindieu too ne ku bikondo kabiyi bijadika. Kubangila ku dibanda dia dîba too ne ku dibuela diadi badi ne bua kusamuna dîna dia Yehowa.”

2 Bu mutudi Bantemu ba Nzambi, tudi tusanka bua kuenza bualu ebu. Ndisanka kayipu didiku bua muikala Yehowa Nzambi mu katupa kîpi emu mua kuuja buloba bujima ne musambu eu wa disanka wa dimusamuna nawu utudi tuimba lelu’eu! (Musambu 22:27) Dîyi diebe didi diumvuika mu tshisumbu etshi tshia tungimba tshia buloba bujima anyi? Bikalabi nanku, mmunyipu mudibi ne bua kukupesha disanka bua kuikala mutapuluke ku bulongolodi ebu bupanduluke ne kabuyi ne disanka!

3. (a) Ntshinyi tshidi tshivuija bantu ba Yehowa basunguluke, ba pa buabu? (b) Mmu mishindu kayi mutudi batekibue ku luseke?

3 Disamuna dietu dia Yehowa mu buobumue didi dituvuija bushuwa basunguluke, ba pa buetu. Tudi tuakula ne tulongesha mu diumvuangana ne tutumika ne mishindu ya muomumue bua kumanyisha ‘buimpe bunene bua Yehowa.’ (Musambu 145:7) Eyowa, bu mutudi tshisamba tshiditshipe tshia Yehowa, tudi batekibue ku luseke bua mudimu wa Nzambi wetu, Yehowa. Nzambi wakambila bena Izalele, tshisamba tshiende tshia kale tshiditshipe, bua kuditapululabu ne matunga avua mabanyunguluke ne bua kabanyanguki ne bilele bia matunga au. (Ekesode 34:12-16) Wakapesha bantu bende mikenji bua kubambuluisha bua kuenza bualu ebu. Bia muomumue lelu’eu, Yehowa mmutupeshe Dîyi diende Dinsantu, Bible. Malongesha ende adi atuleja mutudi mua kudilama batapuluke ku bulongolodi ebu. (2 Kolinto 6:17; 2 Timote 3:16, 17) Katuena batekibue ku luseke pa kuditola mu nzubu ya badiambike, bu mudi badiambike balume ne bakaji ba mu Babilone Munene. Mu dilonda tshilejilu tshia Yezu Kristo, tudi basamunyi ba patoke ba Yehowa.

Idikija Ntunga-mulongo Musamunyi wa Yehowa

4. Mmunyi muakashiya Yezu tshilejilu mu disamuna Yehowa?

4 Yezu katu muanji kusesuka ku tshipatshila tshiende tshia kusamuna Yehowa. Ne ebi biakamutapulula ku bulongolodi ebu. Mu nsunagoga ne mu ntempelo mu Yeruzaleme, wakasamuna dîna dinsantu dia Nzambi. Nansha pa lusongo lua mukuna anyi ku muelelu kua musulu, muaba kayi wonso uvua bisumbu bia bantu mua kunguila, Yezu wakayisha patoke malelela a Yehowa. Wakamba ne: “Ndi nkusamuna patoke, Tatu, Mfumu wa diulu ne buloba.” (Matayo 11:25, NW) Nansha pakamulumbuluishabu kumpala kua Ponsio Pilato, Yezu wakajadika ne: ‘Ngakaledibua bua bualu ebu, ngakaluila pa buloba bualu ebu, ne bua kuamba malu malelela.’ (Yone 18:37) Yezu uvua wanyisha mushinga wa mudimu wende. Muaba kayi wonso uvuaye, Yezu uvua ufila bumanyishi bua Yehowa ne umusamuna patoke.

5. Musambu 22:22 udi utangila nganyi, ne mmuenenu wetu udi ne bua kuikala mushindu kayi?

5 Mu Musambu 22:22, tudi tusanganamu tshiambilu etshi tshia tshiprofete tshidi tshitangila Ntunga-mulongo Musamunyi wa Yehowa: “Nengambile bana betu bua d[î]na diebe; [“nenkusamune,” NW] munkatshi mua ba mu disangisha dia bantu ba Nzambi.” Ne mu Ebelu 2:11, 12, mupostolo Paulo udi utumika ne mvese eyi bua Mfumu Yezu ne bua aba badi Yehowa muvuije bansantu bua butumbi bua mu diulu. Anu bu yeye, kabena ne bundu bua kusamuna dîna dia Yehowa munkatshi mua tshisumbu. Tudiku ne mmuenenu wa muomumue patudi tubuela mu bisangilu bia mu tshisumbu tshietu anyi? Didifila dietu dia musangelu mu bisangilu pa kuteya ntema, kuandamuna ne kuimba didi disamuna Yehowa. Kadi disamuna dietu dia disanka didi dimanyina pine apu anyi?

6. Mmudimu kayi uvua Yezu mupeshe bayidi bende, ne mmunyi mudi banangi ba butoke batumbisha Nzambi?

6 Bilondeshile Matayo 5:14-16 (NW), Mfumu Yezu wakapesha kabidi balondi bende mudimu wa kukenkesha butoke buabu bua bakuabu kumonabu mua kusamuna Yehowa. Wakamba ne: “Nudi butoke bua ba pa buloba . . . Butoke buenu bukenke kumpala kua bantu, bua bamone midimu yenu mimpe ne batumbishe Tatu wenu udi mu muulu.” Banangi ba butoke badi batumbisha Nzambi. Batu benza nenku anu mu diakula ne dienzelangana malu mimpe a dikuatshisha nau bakengi anyi? Tòo, kadi badi benza nanku pa kutumbisha Yehowa mu buobumue. Eyowa, banangi ba butoke badi baditshipa kudi Nzambi ne balua basamunyi bende bena disanka. Ukadi muele tshidia etshi tshia disanka anyi?

Disanka didi difumina ku disamuna Yehowa

7. Bua tshinyi basamunyi ba Yehowa badi ne disanka divule, ne ndisanka kayi divuabu nadi mu dituku dia Pentekoste 33 B.B.?

7 Bua tshinyi basamunyi ba Yehowa badi ne disanka divule? Bualu disanka ndimuma dia spiritu munsantu wa Nzambi. Mu Galatia 5:22, nditedibue diakamue panyima pa dinanga. Bayidi ba Yezu ba mu siekele wa kumpala bakaleja dimuma edi dia spiritu wa Yehowa. Ee, mu dituku dia Pentekoste 33 B.B., pavua Nzambi mupumuine bayidi ba Yezu batue ku 120 spiritu wende, buonso buabu bakatuadija kusamuna Yehowa mu miakulu mishilashilangane. Batendeledi bena Yuda bavua balue mu Yeruzaleme bafumina mu matunga a bungi ‘bakadi batamba kukema.’ Bakatua tshikemu ne: ‘Tudi tumvua bantu aba bamba mianda minene ya Nzambi mu miaku[lu] yetu’! (Bienzedi 2:1-11) Ntshinyi tshivua tshipeta tshia disamuna Yehowa edi dia kukema ne dia mu miakulu mivulavulayi? Bena Yuda ne bena kuitabuja benyi batue ku 3 000 bakitaba lumu luimpe lua Bukalenge pa bidi bitangila Masiya. Bakatambuishibua, kupetabu spiritu munsantu, ne dijinga dikole bakasakidila mêyi abu bu basamunyi bena disanka ba Yehowa. (Bienzedi 2:37-42) Divuapu dibenesha dia mushindu kayi!

8. Panyima pa Pentekoste, ntshinyi tshiakenza bena nkristo bua kuvudija disanka diabu?

8 Luapolo ludi lutungunuka ne: ‘Ku dituku ku dituku bakadi bananukila kudisangisha mu ntempelo, ne mutshima umue, ku nzubu yabu bakadi batshibula bidia, bakadi badia bidia biabu ne disanka ne mitshima ya kanemu, bakadi [“basamuna,” NW] Nzambi, bakadi ne diakalengele kudi bantu bonso. Ku dituku ku dituku Mukalenge wakadi usangisha kudibu bakuabu bakadi basungidibua.’ (Bienzedi 2:46, 47) Didisangisha diabu pamue ne didia dia biakudia patupu ke bivua bibatuadila disanka dinene anyi? Tòo, disanka diabu dinene divua difumina ku disamuna Yehowa Nzambi ku dituku ku dituku. Ne disanka diabu diakadiunda pakamonabu binunu bia bantu biandamuna ku mukenji wabu wa lupandu. Mbia muomumue ne tuetu lelu’eu.

Basamunyi bena disanka mu matunga onso

9. (a) Ntshikondo kayi ne mmunyi muvua Nzambi mubange kupesha bantu ba matunga onso mpunga bua kuteleja lumu luimpe luende? (b) Bua tshinyi bakitshikijila Korneliyo ne bavua nende spiritu munsantu kumpala kua batismo wabu?

9 Yehowa kavua musue bua mudimu wa basadidi bende wa dituadilangana butoke kuimanyinawu mu ditunga dimuepele. Pa nanku, kubangila mu 36 B.B., wakapesha bantu ba matunga onso mpunga wa kumvua lumu luimpe luende. Ku buludiki bua Nzambi, Petelo wakaya kumbelu kua Mumpangano muikale mfumu wa basalayi mu Kezareya. Kuine aku wakapeta Korneliyo pamue ne balunda bende ba pa muoyo ne dîku diende. Pakatelejabu ne lubatshi luonso mêyi a Petelo, bakitabuja Yezu mu mitshima yabu. Mmunyi mutudi bamanye nanku? Bualu spiritu munsantu wa Nzambi wakatulukila Bampangano bena kuitabuja aba. Pa tshibidilu, dipa dia spiritu wa Nzambi divua difidibua anu panyima pa batismo, kadi musangu au Yehowa wakaleja dianyisha diende bua bavua kabayi bena Yuda aba kumpala kua kubinabu mu mâyi. Bu Yehowa kayi muenze nanku, Petelo kavua mua kuikala mushindike ne: mpindieu Nzambi uvua witaba Bampangano bu basadidi Bende ne se: bavua bakumbaja malu malomba bua batismo wa mu mâyi.​—Bienzedi 10:34, 35, 47, 48.

10. Mmunyi muvuabi bidianjila kumanyisha katshia ku kale ne: bantu ba matunga onso bavua mua kusamuna Yehowa?

10 Kubangila mu bikondo bia kale, Yehowa wakadianjila kumanyisha ne: bantu ba matunga onso bavua mua kumusamuna. Uvua mua kuikala ne basamunyi bena disanka mu ditunga dionso. Bua kujadika bualu ebu, mupostolo Paulo wakatela milayi ya mu Mifundu ya tshiena-Ebelu. Wakambila tshisumbu tshia bena nkristo tshienza ne bantu ba mu bukua-matunga tshivua mu Roma ne: “Nuakidilangane, anu bu muakatuakidila Kristo pende, bua butumbi bua Nzambi. Bualu ndi ngamba ne: Kristo wakalua bushuwa musadidi wa aba badi batengula bua bulelela bua Nzambi, nenku bua kukonkonona malaya akalayaye bankambua babu, ne bua matunga amone mua kutumbisha Nzambi bua luse luende. Anu bu mudibu bafunde [mu Musambu 18:49] ne: ‘Ke bua tshinyi nenkuanyishe patoke munkatshi mua matunga ne nengimbile dîna diebe musambu.’ Ne kabidi udi wamba [mu Dutelonome 32:43] ne: ‘Sankayi, nuenu matunga, ne bantu bende.’ Ne kabidi [mu Musambu 117:1] ne: ‘Samunayi Yehowa, nuenu matunga onso, ne bisamba bionso bimusamune.’”​—Lomo 15:7-11, NW.

11. Mmunyi mudi Nzambi muambuluishe bantu ba matunga onso bua kulongabu malelela ende, ne ntshipeta kayi tshidiku?

11 Bantu kabena mua kusamuna Yehowa mu buobumue anu bikalabu bateke ditekemena diabu mu Yezu Kristo, muntu umue udi Nzambi mujadika bua kukokesha bantu ba matunga onso. Bua kubambuluisha bua banyishe malelela Ende adi afikisha ku muoyo wa kashidi, Nzambi mmuteke programe wa dilongesha dia buloba bujima. Udi ufila buludiki ku butuangaji bua kasumbu ka mupika wende wa lulamatu. (Matayo 24:45-47) Ntshipeta kayi tshidiku? Mêyi a disanka mapite pa miliyo itanu adi imbila Yehowa misambu ya disamuna nayi mu matunga mapite pa 230. Ne miliyo mikuabu idi ileja dijinga edi mu dienza bia muomumue. Tangila bungi bua aba bakabuela mu Tshivulukilu mu 1996: 12 921 933. Bualu bua dikema!

Musumba munene wa basamunyi bena disanka mudianjila kumanyisha

12. Ntshikena-kumona kayi tshidi tshipampakaja tshivua mupostolo Yone mupete, ne ntshinyi tshidi dikumbana dilelela diatshi tshionso?

12 Mu tshikena-kumona, mupostolo Yone wakamona “musumba munene” wa mu matunga onso. (Buakabuluibua 7:9, NW) Ntshinyi tshidi tshiena-bualu tshia misambu ya disamuna nayi idi musumba munene eu wimba pamue ne bashadile bela manyi ba Nzambi? Yone udi utuambila ne: “Lupandu tudi balupetele kudi Nzambi wetu udi musombe mu nkuasa wa bumfumu, ne kudi Muan’a mukoko.” (Buakabuluibua 7:10, NW) Badi benda bamanyisha muanda eu ne dikima dionso mu tshitupa tshionso tshia buloba. Pa kukupa malala a mabue, mutudi mua kuamba, tudi tusekelela Nzambi mu buobumue bu Mfumu Mukulu wa bionso ne tujikula ne disanka dionso kumpala kua diulu ne buloba ne: ‘tudi tupetela’ lupandu luetu kudiye ne kudi Muanende, Muan’a mukoko, Yezu Kristo. Ah! Ndisanka kayipu diakapeta mupostolo Yone mu dimona tshikena-kumona etshi tshidi tshipampakaja tshia musumba munene! Ne ndisanka kayipu ditudi nadi lelu’eu mu dimona, ne mene mu dikala tshitupa tshia dikumbana dilelela dia muanda uvua Yone mumone!

13. Ntshinyi tshidi tshitapulula bantu ba Yehowa ku bulongolodi ebu?

13 Bu mutudi basadidi ba Yehowa, ne kudisua kuonso tudi bambule dîna diende. (Yeshaya 43:10, 12) Dikala dietu Bantemu ba Yehowa didi dituvuija bashilangane ne bulongolodi ebu. Ndisankapu kayi dia kuambula dîna disunguluji dia Nzambi ne dia kuenza mudimu wende bu tshipatshila tshietu mu nsombelu! Dilongolola dinene dia Yehowa dia kutumbisha dîna diende dinsantu ne dia kubingisha bumfumu buende bukulu pa bionso ku diambuluisha dia Bukalenge ndipeshe nsombelu yetu tshipatshila. Ne mmutuambuluishe bua kuikala ne muaba mu dilongolola diende ditambe buimpe didi ditangila dîna ne Bukalenge biende. Mmuenze nenku mu mishindu isatu.

Bapesha bulelela

14, 15. (a) Mmushindu umue kayi udi Nzambi mutuambuluishe bua kuikala ne muaba mu dilongolola diende ditambe buimpe didi ditangila dîna ne Bukalenge biende? (b) Mmunyi mudi Bukalenge bujadika mu 1914 B.B. bushilangane ne ebu buakatonkolabu mu 607 K.B.B.?

14 Mushindu wa kumpala, Yehowa mmupeshe bantu bende bulelela. Disokolola didi dipita kusankisha didi se: Bukalenge buende buakatuadija kukokesha mu 1914. (Buakabuluibua 12:10) Mbulamatadi eu wa mu diulu mmushilangane ne Bukalenge bua mu tshimfuanyi bua mu Yeruzaleme, muvua bakalenge ba mu ndelanganyi ya Davidi bikale batekibua mu nkuasa wa bumfumu. Bakatonkola bukalenge abu, ne kubangila mu 607 K.B.B., Yeruzaleme yonso nkong uvua muinshi mua makokeshi a buloba bujima a Bampangano. Bukalenge bupiabupia buakajadika Yehowa mu 1914 mbukokeshi bua mu diulu buikala kabuyi mua kukokeshibua kudi muntu mukuabu kadi anu kudi Yehowa, ne kabuakubutudibua nansha. (Danyele 2:44) Kabidi, nkokeshilu wabu mmushilangane. Mmushindu kayi? Buakabuluibua 11:15 (NW), udi wandamuna ne: “Mêyi makole akumvuika mu diulu amba ne: ‘Bukalenge bua pa buloba buakulua bukalenge bua Mfumu wetu ne bua Kristo wende, ne neakokeshe kashidi ne kashidi.’”

15 “Bukalenge bua Mfumu wetu ne bua Kristo wende” budi bukokesha pa buloba bujima bua bukua-bantu. Dileja dipiadipia edi dia bumfumu bukulu bua Yehowa bujadika mu diulu, budi bukonga Muanende Masiya, ne bana babu ne Yezu 144 000, ba bungi ba kudibu badi mpindieu babiishibue ne badi ne butumbi bua mu diulu, ki mbualu bufuikakaja patupu​—tshintu kampanda tshifuanyikija mu lungenyi tshidi balongi banange bua kuyukidilanganapu. Tòo, Bukalenge ebu bua mu diulu mmbulamatadi mulelela. Ne ditekemena dietu dia disanka dia kuikala ne muoyo wa kashidi mu bupuangane bu tshipeta tshia bukokeshi buabu didi ditupesha kabingila kakumbane bua kutungunuka ne kusanka. Kupeshibua malelela bu aa a mu Dîyi dia Yehowa kudi kutusaka misangu yonso bua kuakula bimpe bua bualu bua Dîyi edi. (Musambu 56:10) Utu wenza nenku pa tshibidilu pa kuambila muntu yonso ne: Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Masiya budi bukokesha mpindieu mu diulu anyi?

Bambuluisha kudi spiritu munsantu ne kudi buena-muntu bua buloba bujima

16, 17. Mmushindu kayi muibidi ne muisatu udi Nzambi mutuambuluishe bua kuikala ne muaba mu dilongolola diende ditambe buimpe?

16 Mushindu muibidi udi Nzambi mutuambuluishe bua kuikala ne muaba mu dilongolola diende ditambe buimpe udi pa kutupesha spiritu wende munsantu, udi utupesha mushindu wa kukuama mamuma ende malengele mu nsombelu yetu ne kupeta dianyisha diende. (Galatia 5:22, 23) Kabidi, Paulo wakafundila bena nkristo bela manyi ne: “Tuakapeta . . . spiritu udi ufumina kudi Nzambi, bua tumone mua kumanya malu matupesha mu bulenga buonso kudi Nzambi.” (1 Kolinto 2:12, NW) Ku diandamuna dietu ku spiritu wa Yehowa, buonso buetu tudi lelu’eu mua kumanya ne kujingulula malu mimpe adiku mpindieu adiye mutupeshe mu bulenga buonso​—malaya, mikenji, mêyi-maludiki ende, ne bikuabu.​—Fuanyikija ne Matayo 13:11.

17 Bua mushindu muisatu udi Nzambi utuambuluisha, tudi ne buena-muntu buetu bua buloba bujima ne ndongoluelu wa disanka wa Yehowa wa bulongolodi bua ntendelelu. Mupostolo Petelo wakakula bua bualu buabu pakatusengelelaye bua ‘kuikala ne dinanga bua nsangilu mujima wa bana betu.’ (1 Petelo 2:17, NW) Dîku dietu dia dinanga ne dia pa buloba bujima dia bana betu balume ne bakaji didi dituambuluisha bua kusadila Yehowa ne disanka dinene dia mu mutshima, bu mudi Musambu 100:2 utuma dîyi ne: ‘Nukuatshile Yehowa mudimu ne disanka. Nuiye kumpala kuende ne kuimba kua misambu.’ Mvese 4 udi wamba pashishe ne: ‘Buelayi bienu mu bibuelelu biende ne disakidila, buelayi mu biendedi biende ne misambu ya kumutumbisha nayi. Numusakidile, nuvudijile dîna diende disanka.’ Nenku nansha tuetu tuyisha patoke peshi tubuela mu bisangilu, tudi mua kupeta disanka. Nditalala ne bukubi kayipu bitudi basangane mu biendedi bilengele bia ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa!

Samuna Yehowa ne disanka dionso!

18. Bua tshinyi tudi mua kusanka mu disamuna Yehowa nansha mudiku dikengeshibua anyi ntatu mikuabu idi itusuya?

18 Kakuyi ditangila nsombelu mikole idiku, dikengeshibua, anyi ntatu mikuabu idi mua kutusuya, tusankayi bua mutudi mu nzubu wa ntendelelu wa Yehowa. (Yeshaya 2:2, 3) Vuluka ne: disanka didi ngikadilu wa mu mutshima. Bena nkristo netu ba kumpala balume ne bakaji bavua basamunyi bena disanka ba Yehowa nansha muakapetabu ntatu mivule ne dijimija dia bintu. (Ebelu 10:34) Bena kuitabuja netu lelu’eu badi anu mumue nabu.​—Matayo 5:10-12.

19. (a) Ndilomba kayi dienza misangu ne misangu didi ditusaka ku disamuna Yehowa? (b) Muoyo wetu wa tshiendelele mmusuikila ku tshinyi, ne ntshinyi tshidi dipangadika dietu?

19 Tuetu bonso badi basadila Yehowa tudi tusanka bua kutumikila dilomba dia mu Bible dia kumusamuna. Misangu ne misangu mukanda wa Buakabuluibua udi uleja mêyi a disamuna nawu Nzambi makosolola ne tshiambilu tshia “Samunayi Yah!” (Buakabuluibua 19:1-6, NW) Mu mvese isambombo ya Musambu 150, mbatuambilamu misangu 13 bua kusamuna Yehowa. Edi ndilomba dia buloba bujima ditangija kudi bifukibua bionso bua kudisanga ne disanka dionso mu dimba musambu wa kusamuna nawu Yehowa. Muoyo wetu wa tshiendelele mmusuikila ku didisanga dietu mu tshisumbu etshi tshinene tshia tungimba tua Halleluyah! Eyowa, bantu bikala ne muoyo wa tshiendelele ng’aba badi basamuna Yehowa kabayi balekela. Pa nanku, tudi bapangadije bua kulamata kashendende ku tshisumbu tshiende tshia bulamatshi tshia buloba bujima bu mudi nshikidilu wenda usemena pabuipi. Nanku, tudi mua kutekemena bua kumona mêyi a nkomenu a Musambu 150 (NW) akumbana mu bujima buawu: “Tshintu tshionso tshidi tshieyela​—tshisamune Yah. Samunayi Yah!”

Newandamune munyi?

◻ Ntshinyi tshidi tshivuija bantu ba Yehowa basunguluke, ba pa buabu?

◻ Bua tshinyi basadidi ba Yehowa badi ne disanka divule?

◻ Ntshinyi tshidi tshitutapulula ku bulongolodi ebu?

◻ Mmu mishindu kayi isatu mudi Nzambi mutuambuluishe bua kuikala ne muaba mu dilongolola diende ditambe buimpe?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Muaba kayi wonso uvuaye, Yezu uvua ufila bumanyishi bua Yehowa ne umusamuna patoke

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu