TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 15/11 dib. 29-31
  • Onezifore—Musambianganyi muena dikima

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Onezifore—Musambianganyi muena dikima
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Buloko buibidi bua Paulo
  • Dikumbula Paulo muena buloko
  • Ntshinyi tshiakafikila Onezifore?
  • Tuikalayi basambianganyi bena bulamatshi
  • Keba mandamuna a nkonko eyi
    Programe wa Mpuilu wa tshijengu wa 2024-2025 muikala muleji mpala wa Betele
  • Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupandulula ne Yehowa to
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Benzejanganyi ba mudimu ne Paulo—Bavua banganyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • ‘Fila bumanyishi buonso menemene’
    ‘Fila bumanyishi buonso menemene’ bua Bukalenge bua Nzambi
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 15/11 dib. 29-31

Onezifore​—Musambianganyi muena dikima

“VULUKAYI bena lukanu, anu bu se: nudi penu nabo mu lukanu amu, kabidi ne badibo bakengesha.” (Bena Hebreyi 13:3, MMM) Pakafunda mupostolo Paulo mêyi aa pabuipi ne 61 B.B., yeye muine ukavua mumane kulabula buloko misangu mipite pa umue ne uvua kabidi ne bua kuenza buloko kumpala kua lufu luende bu muntu mufuile ditabuja. (Bienzedi 16:23, 24; 22:24; 23:35; 24:27; 2 Kolinto 6:5; 2 Timote 2:9; Filemona 1) Nunku, kuvua kukengela mitalu, anu bu mudibi mpindieu, bua bisumbu kutabalelabi bena kuitabuja nabu badi bapetangana ne mateta a ditabuja diabu.

Muyidi umue wa mu siekele wa kumpala uvua ne ntema ya pa buayi ku dikengela adi uvua Onezifore. Wakakumbula Paulo mu tshikondo tshia buloko buende buibidi ku Roma. Mupostolo wakafunda pa bidi bimutangila ne: ‘Mukalenge afuile ba mu nzubu wa Onezifore luse, bualu bua yeye wakasankisha muoyo wanyi misangu ya bungi, ne kakafua bundu bua lukanu luanyi; kadi pavuaye mu Roma, wakankeba ne disuminyina, wakammona.’ (2 Timote 1:16, 17) Ukadiku mudisumbile tshikondo bua kuelangana meji pa tshidi mêyi makese au umvuija bushuwa anyi? Dienza nanku nedidiundishe pamu’apa dianyisha diebe bua Onezifore. Neumone se: uvua musambianganyi muena dikima.

Buloko buibidi bua Paulo

Panyima pa bamane kumupatula mu buloko buende bua kumpala, Paulo wakabuela kabidi mu lukanu lua bena Roma kadi mu nsombelu mishilangane. Mu tshikondo tshia buloko buende bua kumpala, balunda bende bavua bamumuenena mu nzubu wende uvuaye ufutshila, ne uvua umueneka muikale ne dieyemena dia se: dipatuka mu buloko divua pabuipi. Mpindieu mulekela kudi tshitupa tshinene tshia bantu, lufu bua ditabuja luakasemena pabuipi.​—Bienzedi 28:30; 2 Timote 4:6-8, 16; Filemona 22.

Bua musangu eu Paulo uvua mu buloko bu mu 65 B.B. Pabuipi ne tshidimu tshimue kumpala​—mu Kashipu 64 B.B.—​mudilu wakalakuka mu Roma, kulelawu tshinyangu tshinene mu bimenga 10 bia ku bimenga 14. Bilondeshile Tacitus, mushikuluji wa malu a kale muena Roma, Amperere Nero kavua ne mushindu wa “kukandika lungenyi lubi lua se: mudilu eu uvua mutue ku dîyi dia Nero. Nenku, bua kujikija lumu elu lubi, Nero wakasa bena nkristo tshilumbu ne wakafila manyoka matambe bukole kudi kasumbu kakinyibue bua malu matambe bubi abu, kabikila ne: bena nkristo kudi bantu. . . . Bavua babashipa mu mushindu uvua ubapepeja bikole. Babuikila biseba bia nyama, bavua babasumakaja kudi mbua ne bafua, peshi bavua babapopela ku mitshi mitshiamakaja, anyi bavua babafundila bua kubela mu mudilu ne babosha, bua mudilu eu kuambuluishawu bu bukenke butuku, pavua bukenke bua munya bujimina.”

Paulo wakadimona kabidi mu buloko mu nsombelu wa mushindu’eu ne muikale ne malu a muomumue mamuindile. Kabiena bikemesha muvuaye ne dianyisha dinene bua makumbula a mulunda wende Onezifore! Kadi tuanjibi kutangila nsombelu umue-umue eu bilondeshile mmuenenu wa Onezifore.

Dikumbula Paulo muena buloko

Mbimueneke patoke se: dîku dia Onezifore divua disombele mu Efeso. (2 Timote 1:18; 4:19) Nansha bikala Onezifore mulue mu tshimenga tshikulu tshia ampire bua malu ende a bungenda peshi anu bua kukumbula Paulo, kendela kende ki nkamba to. Mu mishindu yonso, mupostolo wakamba ne: ‘Onezifore wakasankisha muoyo wanyi misangu ya bungi pavuaye mu Roma.’ (2 Timote 1:16, 17) Ndikankamija dia mushindu kayi? Nansha mudi dikuatshisha dia Onezifore mua kuikala dikonge bintu bia ku mubidi, bushuwa dikalaku diende diakambuluisha kabidi bu tshifidi tshia makanda bua kukolesha ne kukankamija Paulo. Bushuwa, tudi tubala mu imue nkudimuinu ne: “Wakasanguluja lungenyi luanyi misangu mivule,” peshi “wakansamba misangu mivule.”

Mu tshikondo atshi kuvua ntatu mivule bua kukumbaja dijinga dia kukumbula muena nkristo muena buloko ku Roma. Bishilangane ne matuku a buloko bua kumpala bua Paulo, bena nkristo ba mu Roma kabavua bushuwa ne mushindu wa kumanya muaba uvua Paulo mu tshikondo tshia buloko buende buibidi. Mu tshimenga tshialabale bu tshia Roma, kabivua bualu butekete bua kupeta muena buloko muikale munkatshi mua bena buloko bavule bavuabu ne bua kuikala bakuate bua bilema kabukabu. Nunku, dikeba ne tshisumi divua dikengedibua. Mushikuluji Giovanni Rostagno udi umvuija malu mu mushindu’eu: “Ntatu ivua mua kuikala ya mishindu mishilashilangane. Nangananga, bivua bikengela budimu bua pa buabu mu dikeba. Disangisha mamanyisha eku ne eku ne dimueneka muikale ne disumpakana bua kumanya muaba udi buloko buvuabu bele muena lukanu wa kale munekeshi uvua mubandibue bua dibunda bibawu kabukabu bivua mua kujudisha patupu meji mabi.”

Mufundi P. N. Harrison udi umvuija mudi nsombelu umue-umue eu, wamba ne: “Mbimueneke bu se: tudi batuishile mêsu pa mpala wa muntu udi ne kipatshila munkatshi mua musumba wa bendi ba lua makasa, ne tulonda ne ntema mikole muenyi eu kumbukila ku mielelu ya mbuu wa Egée, padiye upitshila mu njila mikodiakane ya misesu idiye kayi mumanye, ukonkola ku biibi bivule, ulonda ne disuminyina kamanyinu konso, mudimuija bua njiwu ivuaye udikebela kadi musuminyine bua kubenga kulekela dikeba; too ne mu nzubu kampanda wa buloko bua mîdima mudi dîyi divuaye mumanye dimuela muoyo. Udi usangana Paulo musuika nkanu mulama kudi musalayi wa bena Roma.” Bikala muaba au mufuanangane ne maloko makuabu a bena Roma, pamu’apa uvua muaba wa mashika, mufiike ne wa manyanu, muaba uvua nkanu ne makenga a mishindu yonso.

Kuikala mumanyike bu mulunda wa muena buloko bu Paulo kuvua bualu bua njiwu. Bivua mene ne njiwu mivule bua kutungunuka ne dimukumbula. Kudimanyisha patoke bu muena nkristo kuvua mua kulelela muntu njiwu ya dikuatshibua ne ya lufu ludi lufuma ku dikengeshibua. Kadi Onezifore uvua ne disanka ki ng’anu bua kukumbula Paulo musangu umue anyi ibidi patupu. Kavua ne bundu anyi buôwa bua kuenza nanku “misangu mivule.” Bulelela Onezifore uvua wenza malu mu diumvuangana ne dîna diende, “Mufidi wa disanka,” pa kufila dikuatshisha dia dikima ne dinanga nansha muvuaku njiwu.

Bua tshinyi Onezifore wakenza bionso ebi? Brian Rapske wakamba ne: “Buloko buvua muaba ki ng’anu wa makenga a ku mubidi, kadi muaba wa disumpakana dikole bua dibungama divua muine muaba eu utuadila muena lukanu. Mu nsombelu bu nunku, dikalaku dia ku mubidi ne makankamija a mukana a bambuluishi avua mua kuikala dikuatshisha dinene dia ku muoyo kudi muena lukanu.” Kabiyi mpata Onezifore wakajingulula bualu ebu ne wakatua mulunda wende nyama ku mikolo ne dikima dionso. Mmunyipu muvua Paulo ne bua kuikala muanyishe bikole diambuluisha bu nunku!

Ntshinyi tshiakafikila Onezifore?

Mu mukanda wende muibidi kudi Timote, Paulo wakatumina bena mu nzubu wa Onezifore mioyo e kuamba bua bualu buende ne: “Mukalenge amuanyishile bua apete luse lua kudi Yehowa mu dituku adi.” (2 Timote 1:18, NW; 4:19) Bantu bavule batu bela meji ne: miaku “mu dituku adi” idi ifunkuna dituku dia Nzambi dia dilumbuluisha ne bua nunku badi bakomesha ne: Onezifore ukavua mufue. P. N. Harrison udi ufila lungenyi lua se: pikalabi nanku, pamu’apa “Onezifore uvua uya mu muaba eu wa njiwu umue musangu, e kufutaye . . . muoyo wende bu tshibawu.” Bushuwa, Onezifore uvua mua kuikala kayi kumbelu pakafika mukanda au, peshi Paulo uvua mua kuikala mumusangishe ku mioyo mitumina bena mu nzubu wende mujima kayi mutela dîna diende.

Bamue badi bela meji ne: kudi diumvuija dia pa buadi mu tshiambilu tshia “Mukalenge amuanyishile bua apete luse lua kudi Yehowa mu dituku adi.” Badi bumvua ne: miaku eyi idi ibingisha masambila a diakuilangana menzela anyima ikadi miye ne idi ne muoyo pamu’apa ikenga mu muaba kampanda wa mu nyuma. Kadi, lungenyi bu nunku kaluena lupetangana ne dilongesha dia mu Mifundu dia se: bafue ki mbamanye bualu nansha bumue. (Muambi 9:5, 10) Nansha bikala se: Onezifore uvua mufue, Paulo uvua uleja patupu dijinga dia se: mulunda wende apete luse lua kudi Nzambi. R. F. Horton udi wamba ne: “Tudi ne bukenji bua kuleja dijinga adi bua bantu bonso. Kadi bua kusambidila bafue, ne kubafukila Misa, ndungenyi ludi kule ne meji [a mupostolo].”

Tuikalayi basambianganyi bena bulamatshi

Nansha bikala Onezifore uvua mujimije muoyo wende bushuwa anyi kayi muujimije mu dikuatshisha Paulo, uvua muuteke kakuyi mpata mu njiwu bua kupeta mupostolo ne kumukumbula mu buloko. Ne kakuena mua kuikala mpata bua se: Paulo wakanyisha dikuatshisha divua dikengedibua ne dikankamija diakapetelaye kudi Onezifore.

Padi binetu bena nkristo bapetangana ne mateta, dikengeshibua, anyi buloko, tudi mua kubasamba ne kubakankamija. Pa nanku tudi mua kusambila bua diakalenga diabu ne kuenza ne dinanga dionso tshionso tshitudi mua kuenza bua kubambuluisha. (Yone 13:35; 1 Tesalonike 5:25) Bu Onezifore, tuikalayi basambianganyi bena dikima.

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Ne dikima dionso, Onezifore wakasamba mupostolo Paulo mu buloko

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu