TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/3 dib. 20-24
  • Ndi ne dianyisha bua bumpianyi bukole bua Buena-nkristo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ndi ne dianyisha bua bumpianyi bukole bua Buena-nkristo
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Lukunukunu lua Tatu bua bulelela bua mu Bible
  • Lutatu lua mu bidimu bia mvita
  • Mudiakaje bua kufila diandamuna
  • Dibikila kadiyi ditekemena
  • Miaba ya mudimu wa bu-misionere
  • Mashintuluka a miaba ya mudimu
  • Mudimu mu Nigeria
  • Bakuatshisha kudi ditekemena dietu
  • Yehowa wakatukolesha mu bikondo bia mvita ne bia ditalala
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Yehowa udi tshinyemenu tshianyi ne bukole buanyi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Tudi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba bua kuela Yehowa tuasakidila!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Yehowa mmundongeshe bua kuenza disua diende
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2012
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/3 dib. 20-24

Ndi ne dianyisha bua bumpianyi bukole bua Buena-nkristo

BU MUDIBI BILONDA KUDI GWEN GOOCH

Mu kalasa ngakimba musambu ne mêyi aa: ‘Yehowa munene musombe mu nkuasa wa bumfumu mu butumbi buende.’ Misangu mivule mvua ndiebeja ne: ‘Yehowa eu nnganyi?’

BALEDI ba tatuanyi bavua batshinyi ba Nzambi. Ku mbangilu kua siekele eu, bakadisanga ne Balongi ba Bible, bu muvuabu bamanye Bantemu ba Yehowa tshikondo atshi. Tatu uvua ngenda-mushinga wa dilambu kadi, kumpalampala kakapesha bana bende basatu bumpianyi bua Buena-nkristo buvuabu bamupeshe.

Ngakamanya se: Yehowa ndîna dia Nzambi mulelela anu pavua Tatu mutupeshe meme, mukuluanyi wa balume, Douglas, ne muakunyanyi wa bakaji, Anne tukanda tukese tuvua ne biena-bualu bia: His Works (Midimu yende) ne Who Is God? (Nzambi nnganyi?). (Musambu 83:18) Ngakatshionkomoka! Kadi ntshinyi tshivua tshijululule disankidila dia Tatu?

Mu 1938, pakamonaye matunga adilongolola bua mvita, Tatu wakajingulula ne: bua kujikija ntatu ya pa buloba bivua mua kulomba bivule kupita madikolela a bantu. Kaku mukaji wakamupesha mukanda wa Enemies (Baluishi), mupatula kudi Bantemu ba Yehowa. Pakaubalaye, wakajingulula se: muluishi mulelela wa bukua-bantu n’Satana Diabolo ne se: anu Bukalenge bua Nzambi ke budi mua kufila ditalala dia buloba bujima.a​—Danyele 2:44; 2 Kolinto 4:4.

Pakavua mvita isemena pabuipi, dîku dietu diakatuadija kubuela mu bisangilu ku Nzubu wa Bukalenge wa Bantemu ba Yehowa mu Wood Green, ku Nord kua tshimenga tshia Londres. Mu Kabalashipu 1939 tuakaya pabuipi ne Alexandra Palace bua kuteleja muyuki wa patoke wa: “Mbulamatadi ne Ditalala,” muenza kudi Joseph F. Rutherford, mulombodi wa Société Watch Tower tshikondo atshi. Muyuki wa Rutherford muenzela mu Madison Square Garden wa mu New York City uvua mupitshisha ku tshisanji mu Londres ne mu bimenga bikuabu binene. Tuvua bateleje muyuki au kakuyi lutatu mu mushindu wa se: pavua musumbasumba wa bena tshimvundu mujule disalu mu New York, ngakakenzakana bua kumona né bivua bienzekela mu nzubu mutuvua!

Lukunukunu lua Tatu bua bulelela bua mu Bible

Tatu wakasuminyina bua dîku dietu dijima kuikaladi dienza pamue dilonga dia Bible mu Disambombo dionso ku dilolo. Dilonga dietu divua dishindamena pa tshiena-bualu tshia mu Bible tshivua mu Tshibumba tshia Nsentedi tshilongolola bua diyukidilangana dia dituku divua dilonda. Bua kumvuija buenzeji buvua nabu malonga aa, muyuki wa Yoshua ne dinyunguluka dia tshimenga tshia Ai bikonkonona mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Lumungulu 1939 (Angl.), utshidi mu lungenyi luanyi too ne lelu. Muyuki au wakatamba kujula dijinga dianyi dia kumanya bivule mu mushindu wa se: ngakabala mvese yonso mitela ivua yakula pa bualu abu mu Bible wanyi. Ngakamona dikebulula edi ne: divua dilenga menemene​—ne ntshitshidi ndimona nanku.

Dimanyisha bakuabu bituvua tulonga diakabueja malongesha a mu Bible mu mutshima wanyi. Dimue edi Tatu wakampesha fono muikale ne diyuki dikuata dia mu Bible, kakanda kakese katuvua tuenza naku mudimu bua dilonga dia Bible, ne adrese wa mukaji kampanda mukulumpe. Pashishe wakangambila bua kuya kumukumbula.

Ngakamuebeja ne: “Tshingaya kamba ntshinyi, ne tshindi ngenza ntshinyi?”

Tatu wakandamuna ne: “Bionso bidi muntu’amu. Ukangule anu fono, ubale nkonko, mukuteleji abale mandamuna, ne pashishe ubale mifundu.”

Ngakenza anu muakangambilaye, ne mushindu’eu ngakalonga mua kulombola dilonga dia Bible. Nenku mu ditumika ne Mifundu mu mudimu wanyi, ngakafika ku diyumvua bimpe bitambe.

Lutatu lua mu bidimu bia mvita

Mvita Mibidi ya Buloba bujima yakabudika mu 1939, ne tshidimu tshivua tshilonda ngakatambula bu tshimanyinu tshia didilambula dianyi bua kusadila Yehowa. Mvua ne bidimu 13 patupu. Pashishe ngakapangadija bua kulua mpanda-njila, bu mudibu babikila ba-ministre ba ku dîba ne ku dîba. Ngakalekela kalasa mu 1941 ne mu mpungilu wa mu tshimenga tshia Leicester ngakalonda Douglas mu mudimu wa diyisha wa ku dîba ne ku dîba.

Tshidimu tshiakalonda, bakela Tatu mu buloko bua muvuaye mubenga kuya ku mvita bua ditabuja diende. Tuetu bana tuakadisanga pamue bua kuambuluisha mamuetu, tumukuatshisha bua kutabalelaye nzubu wetu mu tshikondo atshi tshikole tshia mvita. Pashishe, katupa kîpi pakapatulabu Tatu mu buloko, bakabikidisha Douglas bua mudimu wa busalayi. Tuakabala mutu wa bualu kampanda mu tshikandakanda tshia muaba au ne: “Bua tshinyi muana wakasungula buloko anu bu tatuende?” Bumanyishi buimpe buakenzeka, bualu tuakapeta mpunga wa kumvuija bua tshinyi bena nkristo balelela kabatu babuelakana mu dishipa bantu nabu.​—Yone 13:35; 1 Yone 3:10-12.

Mu bidimu abi bia mvita, Bantemu bavule bavua mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba bavua batukumbula kumbelu pa tshibidilu, ne mayuki abu avua akolesha mashindamene pa Bible akashiya buenzeji bukole mu lungenyi. Munkatshi mua bana betu aba bena nkristo ba lulamatu muvua John Barr ne Albert Schroeder, badi mpindieu mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa. Baledi banyi bavua bulelela bakididianganyi, ne bakatulongesha bua kuikala bu buobu.​—Ebelu 13:2.

Mudiakaje bua kufila diandamuna

Katupa kîpi kunyima kua meme mumane kutuadija bumpanda-njila, ngakapetangana ne Hilda mu mudimu wa ku tshiibi ne ku tshiibi. Ne tshiji tshionso wakamba ne: “Bayanyi mmuye ku mvita bua diakalenga dia bantu bu wewe! Bua tshinyi kuenaku wenza bualu kampanda bua kutua mvita nyama ku mikolo?”

Ngakamuebeja ne: “Mmalu bungi kayi audi mumanye pa bindi ngenza? Udi mumanye bua tshinyi ndi mulue kuudi anyi?”

Wakandamuna ne: “Ee, udi mua kubuelela munu ne kungambila.”

Ngakamumvuija ne: tuvua tuenda tufila ditekemena dilelela kudi bantu bavua bakenga bua bienzedi bikuate buôwa bivuabu benda benza​—misangu mivule mu dîna dia Nzambi. Hilda wakateleja ne dianyisha, ne wakalua mulongi wanyi wa kumpala wa Bible wa pa tshibidilu. Mpindieu udi Ntemu muzanzamuke kukadi bidimu bipite pa 55.

Ku ndekelu kua mvita, ngakapeta muaba mupiamupia wa mudimu mu Dorchester, tshimenga tshidi ku Sud-Ouest kua Angleterre. Eu uvua musangu wa kumpala umvua musombele ku ba bende. Tshisumbu tshietu tshikese tshivua tshidisangishila mu nzubu wa tshidiilu, nzubu wa mu siekele wa 16 muinyika dîna ne: “Nzubu wa Kale wa Tshiayi.” Tuvua ne bua kuakajilula mesa ne nkuasa bua bisangilu bietu bionso. Bivua bishilangane bikole ne Nzubu wa Bukalenge umvua nende tshibidilu. Nansha nanku, kuvua biakudia bia muomumue bia mu nyuma ne bulunda bua dinanga bua bana betu balume ne bakaji bena nkristo.

Mu tshikondo atshi baledi banyi bakaya mu tshimenga tshia Tunbridge Wells, ku Sud kua Londres. Ngakalukila kumbelu bua se: meme, Tatu ne Anne tumone mua kuenza bumpanda-njila pamue. Katupa kîpi tshisumbu tshietu tshiakadiunda kumbuka ku Bantemu 12 too ne ku 70, nenku bakalomba dîku dietu bua kuyadi mu tshimenga tshia Brighton ku muelelu wa mâyi ku Sud, muaba uvua dikengela dinene dia bamanyishi ba Bukalenge. Ne lukunukunu luonso bavule bakalonda dîku dietu dia bampanda-njila mu mudimu wa diyisha, ne tuakamona muvua Yehowa ubenesha bikole mudimu wetu. Mutantshi mukese tshisumbu tshivua tshimuepele tshiakalua bisumbu bisatu!

Dibikila kadiyi ditekemena

Mu muvu wa été wa mu 1950, dîku dietu divua munkatshi mua batumibue 850 bafume mu Grande-Bretagne bakabuela mu Mpuilu wa bukua-matunga wa: Didiunda dia Teokrasi mu Yankee Stadium, mu New York City. Bakatumina bampanda-njila bavule ba mu matunga makuabu bavua balue mu mpungilu au formilere bua kubuela mu Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower tshia Gilada, tshivua pabuipi ne South Lansing, mu New York. Meme, Douglas ne Anne tuvua munkatshi muabu! Ndi mvuluka mumvua ngela meji pangakela formilere wanyi mumane kuuja mu kashete ka mikanda ne: ‘Mpindieu ndi muenze bualu ebu bushuwa! Nsombelu wanyi neatangile ku luseke kayi?’ Kadi dipangadika dianyi divua ne: ‘Ke meme eu, untume meme!’ (Yeshaya 6:8) Ngakatshionkomoka pangakapeta dibikila dia kushala panyima pa mpungilu bua kubuela mu kalasa ka 16 ka Gilada, pamue ne Douglas ne Anne. Tuvua bamanye bonso ne: bavua mua kututuma bu ba-misionere mu tshitupa kayi tshionso tshia buloba.

Panyima pa dîku dietu dimane kubuela pamue mu mpungilu, tshikondo tshiakalua bua baledi betu kupingana nkayabu ku Angleterre. Tuetu bana busatu buetu tuakabakupa bianza bua kubalaya pakasabu luendu batangile kuetu mu mazuwa a Mauritania. Divua dishiyangana divua dilenga ku muoyo!

Miaba ya mudimu wa bu-misionere

Kalasa ka 16 ka Gilada kavua kenza ne balongi 120 ba mu bitupa bionso bia buloba, kukonga ne bamue bavua bakenge mu tumponya tua disubishilangana tua bena Nazi. Bu muvuabu batulongesha tshiena-Espagne mu kalasa, tuvua batekemene bua kututumabu mu amue matunga adi akula tshiena-Espagne mu Amerike wa ku Sud. Ela meji muakatukemeshabi dituku dia difila dia mapolome, tuakumvua ne: bavua batume Douglas mu ditunga dia Japon ne meme ne Anne mu ditunga dia Syrie. Nenku tuetu bantu bakaji tuvua ne bua kulonga tshiena-Arabe, ne ebi biakashala nenku too ne pakashintululabu muaba wetu wa mudimu bua kuya mu ditunga dia Liban. Patuvua bindile mikanda yetu ya njila (viza), tuvua tupeta malongesha a tshiena-Arabe misangu ibidi ku lumingu mafila kudi George Shakashiri, muakaji wa mfundilu wa ku biamu wa Société Watch Tower bua Tshibumba tshia Nsentedi tshia tshiena-Arabe.

Bivua bisankisha bikole bua kuya mu ditunga dia mu Bible dituvua balonge mu kalasa! Keith ne Joyce Chew, Edna Stackhouse, Olive Turner, Doreen Warburton ne Doris Wood bakaya pamue netu kuine aku. Tuakalua dîku dia ba-misionere dia disanka. Ntemu kampanda wa muaba au wakakumbula nzubu wetu wa ba-misionere bua kutukuatshisha kabidi ne muakulu. Mu dilonga dietu dia ku dituku dionso, tuvua tuenza dinaya dikese dia tshilejilu, panyima padi tuvua tupatuka ne tutumika nadi mu mudimu wetu wa diyisha.

Tuakapitshisha bidimu bietu bia kumpala mu tshimenga tshia Tripoli, muaba uvua tshisumbu tshijadika. Meme, Joyce, Edna, Olive, Doreen, Doris ne Anne tuakambuluisha bakaji ne bana ba bakaji ba Bantemu ba muaba au bua kudifilabu mu bisangilu pamue ne mu mudimu wa patoke. Too ne tshikondo atshi, bana betu bena nkristo balume ne bakaji, bilondeshile tshilele tshia mu ditunga adi, kabavua basomba pamue mu bisangilu, ne bana betu bena nkristo ba bakaji aba bavua benza mudimu wa ku nzubu ne ku nzubu mu mpukapuka. Mu mudimu wetu wa diyisha tuvua dijinga ne diambuluisha diabu bua muakulu, ne tuakabakankamija bua kudienzelabu mudimu eu.

Pashishe meme ne Anne bakatutuma bua kuambuluisha kasumbu kakese ka Bantemu mu tshimenga tshia kale tshia Sidona. Panyima pa matuku makese, bakatuambila bua kupingana mu tshimenga tshikulu, ku Beyrouth. Tuakakuna mamiinu a bulelela bua mu Bible mu tshinsanga tshia bantu bavua bakula tshiena-Araméen ba kuine aku, nenku tuakalonga muakulu au bua kubambuluisha.

Mashintuluka a miaba ya mudimu

Mvua mupetangane ne Wilfred Gooch kumpala kua kumbuka mu Angleterre. Uvua muanetu wa balume wa lukunukunu ne mumvuidianganyi uvua musadile ku Betele wa mu Londres. Wilf uvua muena mu kalasa ka 15 ka Gilada, kakapeta mapolome mu tshikondo tshia mpungilu wa mu 1950 mu Yankee Stadium. Muaba wende wa mudimu wa bu-misionere uvua filiale wa Société Watch Tower mu ditunga dia Nigeria, ne minga misangu tuvua tufundilangana mikanda. Mu 1955 bubidi buetu tuakabuela mu mpungilu wa: “Bukalenge butshimunyi” mu Londres, ne katupa kîpi pashishe tuakabangilangana. Tshidimu tshivua tshilonda, tuakaselangana mu ditunga dia Ghana, ne tuakaya ne Wilf mu mudimu wende wa bu-misionere mu tshimenga tshia Lagos, ku Nigeria.

Kunyima kua meme mumane kushiya Anne mu Liban, wakaselangana ne muanetu wa balume muena nkristo wa malu mimpe uvua mulongele bulelela bua mu Bible mu Yeruzaleme. Baledi banyi kabavua ne mushindu wa kubuela mu tshibilu tshietu tshia dibaka, bualu meme, Douglas ne Anne tuvua benzele mabaka mu bitupa bishilangane bia buloba. Kadi, bavua ne disanka dia kumvua ne: tuetu bonso tuvua tusadila Yehowa Nzambi wetu ne disanka.

Mudimu mu Nigeria

Mu biro bia filiale wa mu Lagos, mvua ne mudimu wa kukolopa mu nzubu ya bantu muanda-mukulu bena dîku dietu dia filiale pamue ne kulamba biakudia biabu ne kubasukuila bilamba. Biakamueneka kundi anu bu se: mvua mupete ki ng’anu mulume patupu kadi mvua mupete kabidi dîku dia tshimpitshimpi!

Meme ne Wilf tuakalonga manaya a tshilejilu mîpi pa Bible mu muakulu wa Yoruba, ne tuakapeta difutu bua madikolela etu. Nsonga kampanda mulongi utuakapetangana nende udi mpindieu ne muana wa balume ne wa bakaji badi basadila mu dîku dinene dia Betele wa Nigeria didi ne bantu batue ku 400.

Mu 1963, Wilf wakapeta dibikila bua kubuela mu kalasa ka ngondo dikumi ka dilongesha dia pa buadi mu Brooklyn, ku New York. Kunyima kua dikajikija, bakamupingaja mu Angleterre, bualu buvua kabuyi butekemena. Mvua mushale mu Nigeria ne bavua bampeshe dimanyisha dia se: mvua ne matuku 14 patupu bua kupetangana ne Wilf mu Londres. Ngakumbuka tshiyi mumvue bimpe, bualu Nigeria uvua muikale muaba wa mudimu wa disanka. Kunyima kua bamane kusadila bidimu 14 ku ba bende, biakalomba tshikondo tshile bua kuibidilangana kabidi ne nsombelu wa mu Angleterre. Kadi, tuvua ne dianyisha bua kuikala tshiakabidi pabuipi ne baledi betu bakulakaje ne bua kumona mua kubatabalela.

Bakuatshisha kudi ditekemena dietu

Kubangila mu 1980, mvua ne disanka dia kufila Wilf pavuaye wenza ngendu mu matunga mavule bu mutangidi wa zone. Mvua mutekemene nangananga makumbula etu tshiakabidi mu Nigeria. Panyima pa matuku tuakaya kabidi mu Scandinavie, mu Antilles ne ku Moyen-Orient​—ne mu Liban. Divua ditshionkomoka dia pa buadi bua kuvuluka kabidi malu a disanka ne bua kumona aba bamvua mumanye patshivuabu bana batekete bavua basadila bu bakulu bena nkristo.

Bia muadi, bayanyi musuibue wakafua mu muvu wa printemps wa mu 1992. Uvua ne bidimu 69 patupu. Divua nangananga dikenga dikole bualu biakenzeka mu tshimpitshimpi. Kunyima kua bidimu 35 bia dibaka, bivua bikengela matuku a bungi bua kuibidila. Kadi ndi mupete diambuluisha divule ne dinanga bia kudi dîku dianyi dia bena nkristo dia pa buloba bujima. Ndi mupete malu mamonamona mavule adi asankisha andi mua kuelelapu meji.

Baledi banyi bonso babidi bakafila tshilejilu tshilenga tshia muoyo-mutoke wa Buena-nkristo. Mamu wakafua mu 1981 ne Tatu mu 1986. Douglas ne Anne badi batungunuka ne kusadila Yehowa ne lulamatu. Douglas ne mukajende Kam, mbalukile ku Londres, kudibu bashale kunyima kua ditabalela Tatu. Anne ne dîku diende badi mu États-Unis. Buonso buetu tudi tuanyisha bikole ditekemena dietu ne bumpianyi bitupesha kudi Nzambi. Tudi tutungunuka ne ‘kuleja mmuenenu wa dindila,’ batekemene tshikondo tshikala badi ne muoyo, pamue ne banangibue babu babiishibue, mua kusadila pamue bua kashidi bu bena dîku dia pa buloba dia Yehowa.​—Muadi 3:24, NW.

[Mêyi adi kuinshi]

a Muyuki mulonda wa nsombelu wa tatu, Ernest Beavor, wakapatuka mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Luabanya 1980 (Mfual.).

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Mutu milonda ya dîba inyunguluka kutuadijila kuulu ku dia bakaji:

Gwen ne bidimu 13 udi uleja dilonga dia Bible dia tshilejilu ku Nzubu wa Bukalenge

Dîku dia ba-misionere mu Tripoli ku Liban, mu 1951

Gwen ne bayende Wilf ukadi mufue

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu