Nudimukile basekianganyi!
Lelu’eu, dimanyisha malu atshilualua didi divulangana, ne malongesha a malu atshilualua adi enda atangalaka ne lubilu luonso. Tshikandakanda tshia The Daily Telegraph tshia mu Londres tshidi tshiamba ne: “Padi tshidimu tshia 2000 tshisemena pabuipi, bualu kampanda buenyi ne butubu kabayi batekemene menemene budi buenzeka. Bantu binunu ne binunu pa buloba bujima badi bamona malu a dikema ne misangu mivule malu a buôwa mafuikakaja mu lungenyi a matuku atshilualua.” Bua bajoji ba bungi diditatshisha edi dikole bua matuku atshilualua ndiambulula patupu dia mashintuluka matekemena kale avua kaayi menzeke.
PAKAVULA matempu makoka kudi tubalu mu siekele wa 19, muntu kampanda wakamanyisha ne: ndekelu wa bionso bimenga bia mu Mputu bivua ne bua kuula ne bunyawu bua tubalu. Bushuwa, dimanyisha diende dia malu diakamueneka dia dishima. Nenku, mu dikoka ntema ku mushindu udi mamanyisha a malu atshilualua apangila misangu ya bungi, tshikandakanda tshia The Times tshia mu Londres tshiakamba ne: “Matuku atshilualua adi bujitu bua bunyawu bua tubalu patupu.”
Bakuabu badi baseka aba badi bamona njiwu kumpala. Tshilejilu, munga profesere wa malu a bungenda mu université kampanda wa mu États-Unis wakadia mpiku ne aba badi badimuija bua dinyanguka dia nyunguluilu bua kumona nsombelu né udi mua kubipa. Bu mudibi bimanyisha mu tshikandakanda tshia New Scientist, profesere eu udi wamba ne: “ngikadilu wa muoyo wetu udi wenda ulengela ne neatungunuke ne kuenza nenku bua kashidi.”
Mu dikodiakana dia mêyi ne mpata pa mine mêyi au, bantu ba bungi badi bitaba ne: bintu bionso nebishale bushuwa kabiyi bishintuluka. Basendeka lungenyi luonso lua dibuela dia Nzambi mu malu a bantu, badi baleja mmuenenu bu wa basekianganyi ba mu siekele wa kumpala B.B.
Bintu bionso bitshidi anu muomumue anyi?
Mukanda muibidi mupudija ku spiritu wa Petelo, mupostolo muena nkristo, mufunda bu 64 B.B., wakadimuija ne: “Mu matuku a ku nshikidilu nekulue basekianganyi ne tuseku tuabu, benda bilondeshile majinga abu buobu bine.”—2 Petelo 3:3, NW.
Basekianganyi badi bakeba bua kuvuija tshintu tshidibu basendeka tshimueneka bu muanda wa tuseku. Muntu udi uteketa bua tuseku udi mua kuikala upona mu buteyi bua budisui bualu misangu mivule musekianganyi utu musue bua aba badi bateleja bitabe mmuenenu wende. Pamu’apa bamue ba ku basekianganyi bavua Petelo mudimuije bualu buabu bavua mushindu’eu, “benda bilondeshile majinga abu buobu bine.” Mu didimuija babadi bende, mupostolo wakatumika ne tshiambilu tshikolesha. Wakadimuija bua dilua dia “basekianganyi ne tuseku tuabu.”
Basekianganyi abu ba mu siekele wa kumpala bakela mpata bua bulelela bua “dikalaku dilaya” dia Kristo, bamba ne: “Dikalaku diende edi dilaya didi kuepi? Bualu, katshia ku dituku diakalala bankambua betu mu lufu, malu onso adi atungunuka anu bu ku tshibangidilu tshia bufuki.” (2 Petelo 3:4, NW) Bivua bimueneka nanku buabu buobu. Pabi, kale mu tshidimu tshia 33 B.B., Yezu uvua mudianjile kuamba bua tshipupu bua tshimenga tshia Yeruzaleme. Wakamanyisha ne: ‘Matuku nealue adi badi nebe lukuna bakuelela lupangu, nebakunyunguluke, nebakutshintshimike ku nseke yonso, nebakukume panshi ne bana badi nebe; kabena bashiya dibue dimue pa mutu pa dikuabu.’ Nditupakana kayipu bua aba bakasendeka didimuija edi! Mu 70 B.B., biluilu bia bena Roma biakajingila Yeruzaleme ne kubutula tshimenga etshi, ne dijimija dia mioyo ya bungi ya bavua basombelamu. Bua tshinyi bantu ba bungi bavua basombele mu tshimenga etshi kabavua badilongolole bua kabutu aka? Bualu kabavua bajingulule ne: Nzambi uvua mubakonkonone ku butuangaji bua Muanende Yezu.—Luka 19:43, 44.
Mupostolo Petelo udi wakula bua tshienza Nzambi Wa-Bukole-Buonso mu matuku atshilualua. Petelo udi udimuija ne: “Dituku dia Yehowa nedilue bu muivi.” (2 Petelo 3:10, NW) Tshikondo atshi Nzambi neumbushe bantu babi pa dibulunge dietu edi dijima ne kulama aba badi bangatshibue bu bakane. Bu mudi tshibejibeji etshi tshiumvuije misangu ne misangu, “dikalaku” dia Kristo Yezu diakatuadija mu 1914. Kadi dikuata diende dia mudimu bu Mukumbaji muteka kudi Nzambi bua kumbusha bubi ditshidi kumpala. Nenku, mubelu wa mupostolo wa kudimukila basekianganyi udi utumika mpindieu ne mushinga mukole.
Pamu’apa ukadi muindile dibuela dia Nzambi mu malu a bantu mutantshi mule. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kutungunuka ne kuindila ne lutulu luonso kuyi umata mu bianza bia basekianganyi? Suaku utungunuke ne kubala.
[Lungenyi lunene lua mu dibeji 4]
‘Matuku nealue adi badi nebe lukuna bakunyunguluka, bakutshintshimika ku nseke yonso, ne kabayi bashiya dibue dimue pa mutu pa dikuabu.’ Adi kadivua didimuija dia kusendeka nansha. Biluilu bia bena Roma biakabutula Yeruzaleme, ne kuvua dijimija dia mioyo ya bungi.