Buloba—Bua tshinyi budiku?
Kudi lukonko luudi ne bua kukonkonona: Dibulunge dietu edi dilengele divua dienza kudi Mufuki muena meji udi ne dilongolola kampanda bua buloba ne bua bantu badipu anyi? Kuandamuna lukonko alu mu mushindu udi ukusankisha kudi mua kukuambuluisha bua kumona tshidi matuku atshilualua malamine dibulunge dietu edi.
BENA sianse bavule badi balonge mu buondoke bukua-mabulunge pamue ne buloba buetu ebu mbamone bijadiki bidi bileja dikalaku dia Mufuki, bua se: Nzambi ke udi mubienze. Tangila mumvuija a muntu umue tshianana:
Profesere Paul Davies udi ufunda mu mukanda wende kampanda ne: “Dikalaku dia bukua-mabulunge budi ne bulongame ne diumvuangana, buikala ne bitupa kabiyi bitenkakana, bilongolola bimpe ne bikole mua kubimanya, didi dilomba mikenji ne nsombelu bia mushindu wa pa buawu.”—The Mind of God.
Panyima pa dikonkonona “mpukapuka” bungi kampanda idi bashikuluji ba malu a bintu bia muulu ne bena sianse bakuabu babambishe, Profesere Davies udi usakidila ne: “Yoyi mikonkonona pamue, idi ifila tshijadiki tshidi tshikemesha tshia se: muoyo, anu mutudi bamanye, mmusuikila bikole ku ngikadilu wa mikenji ya fizike, ne ku malu adi amueneka bu a mu mpukapuka mu bishiferi bilelela bidi bukua-bintu bidiku bisungule bua tutupa tutambe bukese tua bintu kampanda, bukole kansanga, ne bikuabu. . . . Tudi mua kuamba ne: tuetu mua kuangata muaba wa Nzambi, ne kusungula bishiferi bia bungi bua bintu ebi ku mpukapuka mu dinyunguluja kasumbu ka mbote, netumone se: pabuipi ne milongo yonso ya mbote idi mua kuvuija tshibuashibuashi muaba udi kauyi kusombela. Mu imue nsombelu bidi bimueneka bu se: badi ne bua kuakajangana bimpe menemene mbote mishilangane bua kumona tshibuashibuashi né tshidi mua kuikala mu mushindu wa se: muoyo udi mua kulubulukilamu. . . . Muanda wa se: mashintuluka nansha makese a mikenji ne bulongolodi bua tshibuashibuashi adi mua kutshivuija bu tshintu tshidi bantu kabayi mua kumona, udi bushuwa muanda udi ne diumvuija diondoke.”
Tshidi malu aa umvuija kudi bantu ba bungi ntshia se: buloba buetu ebu, pamue ne tshitupa tshia bukua-mabulunge tshidi tshishale, bivua bienza kudi Mufuki udi ne dilongolola kampanda. Bikalabi nanku, tudi ne bua kuanji kumanya bua tshinyi wakenza buloba. Tudi kabidi ne bua kujadika, bituikala ne mushindu, tshidi dilongolola diende bua buloba. Pa bualu ebu kudi kumueneka tshilema tshidi katshiyi tshia pa tshibidilu. Nansha mudi divila dikalaku dia Nzambi ditangalake, bantu bungi budi bukemesha batshidi ne ditabuja kudi Mufuki udi ne lungenyi. Ekleziya mivule miena dîna ya Bukua-buena-nkristo idi yakula bua Nzambi wa-bukole-buonso ne Mufuki wa bionso bidiku. Pabi, tshionso tshia ku bitendelelu ebi tshitu tshiakula mu mpukapuka ne dieyemena pamue ne dishindika bua matuku atshilualua a buloba mu dilongolola dia Nzambi.
Ntshinyi tshidi Bible wamba?
Mbia meji bua kutangila ku mpokolo wa mamanyisha udibu bitaba kudi bantu bavule bu mufume kudi Mufuki. Mpokolo au m’Bible. Tshimue tshia ku biambilu bitambe kupepela ne bitoke bikole bidi mu Bible bidi biakula bua matuku atshilualua a buloba buetu tshidi mu Ntoyi 1:4, (Mukanda wa Mvidi Mukulu). Tudi tubala ne: “Tshikondo tshidi tshipita, tshikuabo tshidi tshilua, kadi buloba budi bushala kashidi.” Bible udi umvuija patoke bua tshinyi Yehowa Nzambi wakafuka buloba. Udi uleja kabidi ne: wakabuteka anu muaba muakanyine mu tshibuashibuashi bilondeshile muaba udi dîba dietu edi bua kukuatshisha mioyo idipu. Nzambi Wa-Bukole-Buonso wakenzeja muprofete wa kale Yeshaya bua kufundaye ne: ‘Edi ndîyi didi Yehowa wakafuka diulu wamba, Nzambi mene wakafuka buloba ne wakabuenza, wakabujadika, kakabufuka bu tshintu tshia patupu; wakabufuka bua bantu bashikamepu; yeye mene udi wamba ne: Meme ndi Yehowa, ne kakuena mukuabu nansha.’—Yeshaya 45:18.
Kadi netuambe tshinyi bua mishindu idi muntu ulubuluja bua kubutula muoyo wonso udi pa buloba? Mu meji ende akena kufuanyikija, Nzambi udi umanyisha ne: neakose tshilumbu kumpala kua bantu kubutulabu muoyo wonso udi pa dibulunge dietu edi. Tangila dilaya edi didi dikankamija dia mu Buakabuluibua, mukanda wa ndekelu wa mu Bible: “Matunga akafika munda, ne tshiji tshiebe tshiakalua, ne tshikondo tshijadika bua kulumbuluisha bafue, ne tshia kupesha bapika bebe baprofete difutu diabu, ne bansantu ne aba badi batshina dîna diebe, bakese ne banene, ne tshia kubutula aba badi babutula buloba.”—Buakabuluibua 11:18, NW.
Yehowa udi utusokoluela tshivua dilongolola diende dia ntuadijilu mu difuka buloba, tshilengejilu etshi tshidi mu tshibuashibuashi, bu muakabubikila muenji kampanda wa ngendu mu tshibuashibuashi uvua unyunguluka muulu pa mutu pa buloba. Nzambi wakabulongolola bua kuikalabu buonso mparadizu, buasa bimpe kudi bantu—balume ne bakaji—bonso basombe mu ditalala ne mu diumvuangana. Wakalongolola bua kuuja dibulunge edi ku kakese ku kakese pa kuanyisha bua mulume ne mukaji ba kumpala kupetabu ndelanganyi. Bua disanka ne ditshionkomoka dia bena dibaka ba kumpala, Yehowa uvua mulongolole katupa kakese ka buloba bu mparadizu. Pavua dilelangana dia mêku a bantu mua kutungunuka mu bungi bua bidimu ne siekele, bavua ne bua kualabaja budimi bua Edene too ne pavua Genese 1:28 ne bua kukumbana: ‘Nzambi wakabambila ne: Nulelangane, nukumbane ba bungi, nuuje buloba tente; nubukokeshe.’
Bu mutudi tumona mpindieu nsombelu wa dibungama wa buloba ne wa benapu, bidi biumvuija ne: dilongolola dia Nzambi dia ku tshibangidilu bua buloba ndipangile anyi? Peshi tudi mua kuamba ne: bua buntomboji bua bantu mmushintulule dilongolola diende ne mupangadije bua kubalekela babutula dibulunge edi dionso ne bua kubangululaye? Tòo, tudi mua kuikala bajadike ne: nansha bumue bua ku malu aa ki mbulelela to. Bible udi utuambila ne: tshionso tshidi Yehowa ulongolola tshidi ne bua kukumbana ndekelu wa bionso, ne se: tshionso tshidiye upangadija kabena mua kutshipangisha kudi muntu anyi mene kudi muanda kampanda ukena mutekemena. Udi utujadikila ne: ‘Nunku dîyi didi dipatuka mukana muanyi nedikale muomumue; kadiena dipingana kundi patupu, kadiyi dianji kuenza muanda undi musue dienze, kadiyi dianji kujikija muanda ungakaditumina.’—Yeshaya 55:11.
Dilongolola dia Nzambi ndimanyika, ki ndishintulula
Ne dipangila dia Adama ne Eva ne dipatshibua diabu mu budimi bua Edene, bivua bushuwa se: dilongolola dia Nzambi bua buloba bua mparadizu divua ne bua kukumbana buobu kabayiku. Kadi, Yehowa wakaleja kubangila pine apu ne: imue ya ku ndelanganyi yabu ivua mua kukumbaja dîyi diende dituma dia ku tshibangidilu. Bulelela, ebi bivua mua kuangata dîba, nansha siekele ya bungi, kadi kakuena tshintu tshidi tshileja bungi bua matuku avua mua kukengedibua bua kukumbaja dîyi dia Nzambi dia ku tshibangidilu nansha bu Adama ne Eva batungunuke ne kuikala ne muoyo mu bupuangane. Tshidiku ntshia se: ku ndekelu kua Bukokeshi bua Kristo Yezu bua Bidimu Tshinunu—bidimu tshinunu ne ndambu kumpala eku kubangila ku mpindieu—nsombelu ya Mparadizu wa mu Edene neyitangalake pa buloba bujima ne dibulunge dia Buloba nedikale diasa kudi ndelanganyi ya ditalala ne ya disanka mifumine kudi mulume ne mukaji ba kumpala. Bushuwa, bukokeshi bua Yehowa bu Mulongolodi udi kayi upangila nebubingishibue tshiendelele!
Pashishe milayi idi isanguluja ivua Nzambi mupudije kuonso aku neyikumbane. Ne butumbi buonso, mifundu bu mudi Yeshaya 11:6-9 neyikumbane: ‘Tshimungu netshilale mu nzubu umue ne muana wa mukoko, ne nkashama nealale popamue ne muana wa mbuji. Muana wa ngombe ne nyama wa ntambue ne nyama udi ne manyi neyidie mashinde mu muaba umue, ne muana mutekete neayilombole. Mukaji wa ngombe ne nkashama nebidie mashinde popamue, bana babi nebalale mu muaba umue; ne nyama wa ntambue neadie mashinde bu mudi ngombe wenza. Muana utshidi wamua mabele neanayile pa mutu pa buina bua nyoka wa dikala, muana mumane kujila mabele neateke tshianza tshiende pa mutu pa buina bua nyoka wa ntoka. Kabiena bienzela bikuabu bintu bibi, kabiena bishipa bikuabu, mu mukuna wanyi wa tshijila wonso; bualu bua buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’
Masama ne mabedi a lufu nebikale bintu bia kale, anu bu muikala lufu luine. Kudiku mua kuikala bualu butoke bikole kupita mêyi aa mapepele atudi tusangana mu mukanda wa ndekelu wa mu Bible anyi? “Ntenta wa Nzambi udi ne bantu, ne yeye neasombe nabu, ne buobu nebikale bisamba biende. Ne Nzambi yeye muine neikale nabu. Ne neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu abu, ne lufu kaluakuikalaku kabidi, nansha madilu, nansha miadi, nansha bisama kabiakuikalaku kabidi. Malu a kale ajiminyi.”—Buakabuluibua 21:3, 4, NW.
Eyowa, tudi mua kukola ku muoyo—dibulunge dia Buloba dietu dilengele didi ne bua kushala. Diakalenga dia kupanduka ku nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi wa malu, ne bienzedi biende bionso bidi binyanga buloba dikale diebe. Bulongolodi bupiabupia bukezuke buenza kudi Nzambi bukadi pabuipi mpindieu. Ne bananga betu bavule nebabike ku lufu ku diambuluisha dia tshishima tshia dibiishibua. (Yone 5:28, 29) Bushuwa, buloba buetu budi ne bua kushala, ne tudi mua kushala nabu ne kusanka nabu.