TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/7 dib. 30-31
  • Muena Samariya udi udileja muena muoyo muimpe

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Muena Samariya udi udileja muena muoyo muimpe
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Muena Samariya wa luse
  • Dilongesha buetu tuetu
  • Muena Samariya wa muoyo muimpe
    Muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia
  • Muena Samalea wakadileja muntu muimpe
    Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
  • Kudi mushindu wa kunanga muntu nebe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Dilongesha bua kuikala ne muoyo muimpe
    Longa malu kudi Mulongeshi Munene
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/7 dib. 30-31

Bakenza disua dia Yehowa

Muena Samariya udi udileja muena muoyo muimpe

MU MATUKU a Yezu, kuvua lukuna lukole pankatshi pa bena Yuda ne Bampangano. Kunyima, Mishnah wa bena Yuda wakela mene mukenji uvua ukandika bakaji bena Izalele bua kukuatshisha bakaji bavua kabayi bena Yuda pa kulela, bualu kuenza nunku kuvua anu kuambuluisha bua kubueja Mumpangano mukuabu mu bantu.​—Abodah Zarah 2:1.

Bena Samariya bavua batambe kuikala balela ba bena Yuda kupita Bampangano, mu malu a ntendelelu ne a tshisa. Nansha nanku, buobu pabu bavua babangata bu bantu bipata mu tshinsanga. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Bena Yuda kabatu bumvuangana ne bena Samariya to.” (Yowanese 4:9, MMM) Bushuwa, Talmud uvua ulongesha ne: “diampa dipesha [muena Yuda] kudi muena Samariya nditambe kupanga bukezuke kupita munyinyi wa ngulube.” Bamue bena Yuda bavua batumika mene ne tshiambilu tshia “muena Samariya” bu muaku wa kapeja ne tshipendu.​—Yone 8:48.

Bua nsombelu eu, mêyi a Yezu mambila mumanyi kampanda wa mikenji ya bena Yuda adi atamba kulongesha. Muntu eu wakaya kudi Yezu e kumukonkaye ne: “Mulongeshi, ngenze tshinyi bua meme kupeta muoyo wa kashidi?” Mu diandamuna, Yezu wakakoka ntema yende ku Mikenji ya Mozese, idi ilomba bua ‘kunanga [“Yehowa,” NW] ne muoyo webe, lungenyi, bukole, ne meji biebe bionso’; ne bua ‘kunanga muntu nebe bu muudi mudinange wewe muine.’ Pashishe mumanyi wa mikenji eu wakakonka Yezu ne: “Muntu nanyi nganyi?” (Lukase 10:25-29, MMM; Lewitiki 19:18; Dutelonome 6:5) Bilondeshile Bafarizeyi, muaku “muntu nanyi” uvua utangila anu aba bavua balama bilele bia bena Yuda​—bushuwa ki m’Bampangano anyi bena Samariya to. Bikala mumanyi wa mikenji eu uvua ne dijinga dia kumanya bivule muele meji ne: Yezu uvua mua kutua mmuenenu au nyama ku mikolo, uvua ne bua kukema mu katupa kîpi.

Muena Samariya wa luse

Yezu wakandamuna lukonko lua muntu eu mu dilonda mufuanu kampanda.a Wakamba ne: “Muntu kampanda uvua ufuma mu Yeruzaleme, upueka mu Yeriko.” Mutantshi udi pankatshi pa Yeruzaleme ne Yeriko uvua wa kilometre bu 23. Njila uvua utuangaja bimenga bibidi ebi uvua ne bibenda bikole ne mabue male masongoloke, bienza bua se: bikale bipepele bua bivi kusokomabu, kukumanganabu ne kunyema. Biakenzeka se: muena luendu wa mu mufuanu wa Yezu ‘wakamata munkatshi mua bivi, abu kumunyenga bintu biende, kumututa, kumushiya mufue tshipuuka.’​—Lukase 10:30, MMM.

Yezu wakatungunuka ne: “Muakuidi mukuabo uvua upuekela mu njila awu; umumona, kupitaye. Muena Levi mukuabo kufika pende muaba awu, umumona, kupitaye.” (Lukase 10:31, 32, MMM) Bakuidi ne bena Lewi bavua balongeshi ba Mikenji​—pamue ne mukenji wa dinanga muntu nabu. (Lewitiki 10:8-11; Dutelonome 33:1, 10) Bushuwa, kupita bantu bakuabu bonso, bavua ne bua kuikala badiumvue basakibue bua kuambuluisha muena luendu eu uvua mu dikenga.

Yezu kutungunukaye ne: “Muena Samariya kampanda uvua mu luendu, kufikaye pavua muntu awu.” Kakuyi mpata ditela muena Samariya diakakolesha dijinga kumanya dia mumanyi wa mikenji eu. Yezu uvua mua kuitaba mmuenenu mubi uvuaku bua tshisa etshi anyi? Pamutu pa nanku, muena Samariya utua anu mêsu umona muena luendu eu muende ne diakabi, “luse kumukuata.” Yezu kuambaye ne: “Kusemenaye, kusuika mputa yende, kuelamu manyi ne mvinyo, kumuteka pa kabalu kende, kumufila ku nzubu wa tshilala benyi, kumukubaye bimpe.b Butshia, kupatulaye mpalata ibidi, kupa muena nzubu wa tshilala benyi awu, kumuambila ne: ‘Umukube bimpe, tshionso tshiwatula tshia pa mutu, meme nemfute pangapingana.’”​—Lukase 10:33-35, MMM.

Yezu udi webeja mpindieu mumuedi wa nkonko eu ne: “Buebe wewe, ku basatu aba, nganyi udi muleje muntu uvua mumate mu bianza bia bivi ne mmuntu nende?” Mumanyi wa mikenji eu uvua mumanye diandamuna, kadi uvua umueneka ushinshikila bua kutela “muena Samariya.” Pamutu pa nanku, wakandamuna patupu ne: “Nguvua mumuenzele bualu bua luse awu.” Pashishe Yezu kuambaye ne: “Ndaku, wewe pebe wenze muomumue.”​—Lukase 10:36, 37, MMM.

Dilongesha buetu tuetu

Muntu wakela Yezu nkonko wakenza nunku ne tshipatshila tshia “kudileja bu muakane.” (Luka 10:29, NW) Pamu’apa wakela meji ne: Yezu uvua mua kutumbisha dilamata dikole diende ku Mikenji ya Mozese. Kadi muntu eu mudiambi uvua ne bua kulonga bulelela bua lusumuinu lua mu Bible lua se: ‘Njila yonso udi muntu wendela udi muakane ku mêsu kuende, kadi Yehowa udi uteta mitshima.’​—Nsumuinu 21:2.

Mufuanu wa Yezu udi uleja ne: muntu udi muakane bulelela ng’eu udi utumikila ki ng’anu mikenji ya Nzambi kadi udi widikija ngikadilu yende kabidi. (Efeso 5:1) Tshilejilu, Bible udi utuambila ne: ‘Nzambi kêna ne kansungasunga.’ (Bienzedi 10:34) Tutu tuidikija Nzambi mu muanda eu anyi? Mufuanu musonsodi wa Yezu udi uleja ne: muoyo wetu muimpe udi ne bua kusambuka mikalu ya ditunga, nshidimukilu ne tshitendelelu. Bushuwa, bena nkristo mbalonge bua ‘kuenzela bantu bonso bimpe’ (Disendamija miaku ndietu.)​—ki ng’anu bantu ba muanzu wa muomumue netu, tshisa tshimue netu, anyi ditunga dietu ne ki ng’anu bena kuitabuja netu.​—Galatia 6:10.

Bantemu ba Yehowa badi badienzeja bua kulonda mubelu eu wa mu Mifundu. Tshilejilu, padi bipupu bia ku bintu bifuka bienzeka, badi bafila diambuluisha dia ku mubidi kudi bena kuitabuja nabu ne kudi badi kabayi Bantemu.c Kabidi, bonso pamue badi benza mêba mapite pa muliyare mujima ku tshidimu tshionso, bambuluisha bantu bua kupeta dimanya ditambe buimpe dia mu Bible. Badi badienzeja bua kufikisha mukenji wa Bukalenge kudi muntu yonso, bualu disua dia Nzambi ndia se: “bantu ba mishindu yonso basungidibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.”​—1 Timote 2:4, NW; Bienzedi 10:35.

[Mêyi adi kuinshi]

a Mufuanu mmuyuki wa tshikoso, pa tshibidilu mufuikakaja mudibu bapatula bulelela bua nsombelu wa tshitembu anyi wa mu nyuma.

b Mbimueneke se: mu tshikondo tshia Yezu imue nzubu ya tshilala benyi kayivua ifila anu muaba wa kulala kadi ivua kabidi ifila biakudia ne mambuluisha makuabu. Pamu’apa ke nzubu ya buena ivua nayi Yezu mu lungenyi, bualu muaku wa tshiena-Greke mutumika nawu muaba eu mmushilangane ne eu mukudimuna se: “nzubu wa dilala” mu Luka 2:7, NW.

c Tshilejilu, tangila Tshibumba tshia Nsentedi, 1 Tshisua-munene 1996, mabeji 3-8, ne 15 Tshiongo 1998, mabeji 3-7.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu