Dimukilayi dipanga ditabuja
‘Bana betu, nudimuke bua bumue kakulu kuikala umue wenu udi ne mutshima mubi [“mupange ditabuja,” NW] munda muende, mu dilekela diende dia Nzambi wa muoyo.’—EBELU 3:12.
1. Mbualu kayi budi bubungamija budi mêyi a Paulo mambila bena nkristo bena Ebelu atuvuluija?
NDUNGENYI kayipu ludi lutshingisha lua se: bantu bavua kumpala bikale ne malanda a nsungasunga ne Yehowa bavua mua kupeta “mutshima mubi” ne ‘kulekela Nzambi wa muoyo’! Bushuwa bualu ebu ndidimuija! Mêyi aa a mupostolo Paulo avua mambila, ki mbavua kabayi bena kuitabuja, kadi bantu bakavua balambule mioyo yabu kudi Yehowa bua ditabuja mu mulambu wa tshia-bupikudi wa Yezu Kristo.
2. Nnkonko kayi itudi ne bua kukonkonona?
2 Mmunyi muvua muntu uvua mu nsombelu wa mu nyuma mubenesha bu eu mua kupeta “mutshima mubi mupange ditabuja”? Bushuwa, mmunyi muvua muntu ukavua mulabule dinanga dia Nzambi ne bulenga buende bukena butuakanyine mua kumulekela ku budisuile buonso? Ne bualu ebu budi mua kufikila yonso wa kutudi anyi? Eyi nngenyi ya nsongo, ne bidi bitukengela kukonkonona kabingila kadi munyima mua didimuija edi.—1 Kolinto 10:11.
Bua tshinyi mibelu mikole ya nunku?
3. Umvuija nsombelu ivua itatshisha bena nkristo ba mu siekele wa kumpala munda ne pambelu pa Yeruzaleme?
3 Bidi bimueneka ne: Paulo wakatumina bena nkristo bena Ebelu mukanda wende mu Yudeya mu 61 B.B. Mushikuluji kampanda wa malu a kale wakamba ne: etshi tshivua tshikondo tshivua “ditalala kadiyiku anyi bukubi bua bantu bonso ba nsongo ne ba bululame, nansha mu tshimenga tshia Yeruzaleme peshi muaba wonso mukuabu mu provense mujima.” Tshivua tshikondo tshia buenzavi ne tshinyangu, bijula kudi disambakana dia basalayi ba tshikisu bena Roma, dikima dia bena Yuda ba-Zelote baluishi ba bena Roma, ne midimu mibi ya bivi bakapetela mpunga mu bikondo ebi bia dikondakana divule. Bionso ebi biakakoleshila bena nkristo nsombelu, bavua badienzeja bikole bua kubenga kubuelakana mu malu a nunku. (1 Timote 2:1, 2) Bushuwa, bua ndubidilu wabu, bamue bavua babangata bu bavua kabayi bakanyine kusomba mu bantu, nansha bu batombokedi ba bukokeshi. Misangu mivule bavua bakengesha bena nkristo, ne bakajimija bintu biabu.—Ebelu 10:32-34.
4. Bena nkristo bena Ebelu bavua mu ntatu kayi ivua ifumina kudi bitendelelu?
4 Bena nkristo bena Ebelu bavua kabidi bapeta ntatu mikole ivua ifumina kudi bitendelelu. Lukunukunu lua bayidi ba Yezu ba lulamatu ne didiunda dia lukasa diakamueneka mu tshisumbu tshia bena nkristo biakajula mukawu ne tshiji tshia bena Yuda—nangananga bamfumu babu ba bitendelelu. Bakenza muabu muonso bua kutatshisha ne kukengesha balondi ba Yezu Kristo.a (Bienzedi 6:8-14; 21:27-30; 23:12, 13; 24:1-9) Nansha bikala bamue bena nkristo bavua bepula ku dikengeshibua edi dikole, kadi bena Yuda bavua babapetula ne babaseka. Buena-nkristo buvua bupetula bu tshitendelelu tshia matuku abidi-abidi aa, tshivua katshiyi ne lumu lua Buena-Yuda, katshiyi ntempelo, katshiyi buakuidi, katshiyi mafesto, katshiyi milambu milombibue ne bikuabu. Nansha Yezu mulombodi wabu, bakamushipa anu bu muena tshibawu. Bua kulonda tshitendelelu tshiabu, bena nkristo bavua ne bua kuikala ne ditabuja, dikima ne ditantamana.
5. Bua tshinyi bivua bia mushinga wa bungi bua bena nkristo ba mu Yudeya kushalabu batabale mu nyuma?
5 Pa mutu pa bionso, bena nkristo bena Ebelu ba mu Yudeya bavua mu tshikondo tshikole mu miyuki ya tshisamba atshi. Malu a bungi avua Mukalenge wabu Yezu Kristo muambe ne: avua ne bua kuleja nshikidilu wa ndongoluelu wa bena Yuda akavua mamueneke. Nshikidilu kavua mua kuikala kule. Bua kupanduka, bena nkristo bavua ne bua kushala batabale mu nyuma ne kuikala badiakaje bua ‘kunyemena ku mikuna.’ (Matayo 24:6, 15, 16) Bavua mua kuikala ne ditabuja ne makanda a mu nyuma bivua bikengedibua bua kuenza bualu kampanda bua lukasa, bu muvua Yezu muambe anyi? Kuvua ndambu wa mpata.
6. Bena nkristo ba mu Yudeya bavua bakengela tshinyi ne mitalu yonso?
6 Mu bidimu dikumi bia ndekelu kumpala kua kushipabu ndongoluelu mujima wa malu wa bena Yuda, bena nkristo bena Ebelu bavua bushuwa mu ntatu mikole ifuma munda ne pambelu pa tshisumbu. Bavua bakengela dikankamija. Kadi bavua kabidi bakengela mibelu ne buludiki bua kubambuluisha bua bamone ne: njila uvuabu basungule ke uvua muakane, ne se: kabavua bakenga ne batantamana tshianana. Diakalenga, Paulo wakadienzeja ne kufikaye ku dibambuluisha.
7. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne ntema ku malu avua Paulo mufundile bena nkristo bena Ebelu?
7 Malu avua Paulo mufundile bena nkristo bena Ebelu adi ne bua kutamba kukoka ntema yetu. Bua tshinyi? Bualu tudi mu tshikondo tshifuanangane ne tshiabu. Dituku dionso tudi tupeta ntatu ya mu bulongolodi ebu bulombola kudi Satana. (1 Yone 5:19) Milayi ya Yezu ne ya bapostolo idi itangila matuku a ku nshikidilu ne “nkomenu wa ndongoluelu eu wa malu” idi yenda ikumbana ku mêsu kuetu. (Matayo 24:3-14, NW; 2 Timote 3:1-5; 2 Petelo 3:3, 4; Buakabuluibua 6:1-8) Pa mutu pa bionso, tudi ne bua kushala batabale mu nyuma bua tumone ‘mua kupanduka mu malu aa onso alua.’—Luka 21:36.
Muntu munene kupita Mozese
8. Mu diamba malu mafunda mu Ebelu 3:1, ntshinyi tshivua Paulo ubela bena nkristo nende bua kuenza?
8 Muikale utela muanda wa mushinga mukole, Paulo wakafunda ne: “Nutangile mupostolo ne muakuidi munene utudi tujikula—Yezu.” (Ebelu 3:1, NW) ‘Kutangila’ kudi kumvuija “kumvua mu mushindu mutoke . . . , kujingulula tshishiki, kutangidila pabuipi.” (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) Nenku, Paulo uvua ubela bena kuitabuja nende bua benze madikolela a tshisumi bua kufika ku dijingulula dilelela dia mudimu uvua nawu Yezu mu ditabuja ne lupandu luabu. Kuenza nenku kuvua mua kukolesha dipangadika diabu dia kushala bashindame mu ditabuja. Nenku mmudimu kayi uvua nawu Yezu, ne bua tshinyi tudi ne bua ‘kumutangila’?
9. Bua tshinyi Paulo wakakula bua Yezu bu “mupostolo” ne “muakuidi munene”?
9 Paulo wakatumika ne miaku “mupostolo” ne “muakuidi munene” bua Yezu. “Mupostolo” mmuntu mutuma, ne muaba eu udi uleja njila udi Nzambi umanyishila ngumu kudi bukua-bantu. “Muakuidi munene” mmuntu udi bantu bapitshila kudiye bua kusemena kudi Nzambi. Ndongoluelu eyi ibidi idi ne mushinga wa bungi bua ntendelelu mulelela, ne yonso ibidi idi ikumbanyina mu Yezu. Yeye ke mutumibue mufume mu diulu bua kulongesha bukua-bantu bulelela bua Nzambi. (Yone 1:18; 3:16; 14:6) Yezu udi kabidi muntu mujadika bu Muakuidi Munene mufuanangane ne wa kale mu ndongoluelu wa ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa bua dibuikidila dia mpekatu. (Ebelu 4:14, 15; 1 Yone 2:1, 2) Bituajingulula bushuwa mabenesha atudi mua kupeta ku butuangaji bua Yezu, netuikale ne dikima ne dipangadika dia kushala bashindame mu ditabuja.
10. (a) Mmunyi muvua Paulo muambuluishe bena nkristo bena Ebelu bua kujingulula mudi Buena-nkristo bupite Buena-Yuda? (b) Mbulelela kayi buitaba kudi bantu bonso buvua Paulo mutele bua kukolesha bualu buvuaye wamba?
10 Bua kuela kashonyi pa mushinga wa ditabuja dia bena nkristo, Paulo wakafuanyikija Yezu ne Mozese, uvua bena Yuda bangata bu muprofete mutambe bunene munkatshi mua bankambua babu. Bu bena nkristo bena Ebelu bumvue ne muoyo mujima muanda wa se: Yezu mmunene kupita Mozese, kabavua mua kuikala ne kabingila bua kuela mpata ne: Buena-nkristo mbupite Buena-Yuda. Paulo wakaleja ne: nansha muvua Mozese muangata bu muakanyine bua kumupeshabu mudimu wa kutabalela ‘nzubu’ wa Nzambi—tshisamba, anyi tshisumbu tshia Izalele—uvua patupu mulami anyi musadidi wa lulamatu. (Nomba 12:7) Ku lukuabu luseke, Yezu uvua Muana, mfumu ku mutu kua nzubu. (1 Kolinto 11:3; Ebelu 3:2, 3, 5) Bua kukolesha bualu buvuaye wamba, Paulo wakatela bulelela ebu buitaba kudi bantu bonso: “Bushuwa, nzubu yonso mmuibaka kudi muntu kampanda, kadi wakibaka bintu bionso n’Nzambi.” (Ebelu 3:4, NW) Kakuena muntu udi mua kuela milandu bua se: Nzambi ki mmunene kupita bantu bonso, bualu yeye ke Muibaki anyi Mufuki wa bionso. Nenku, mbia meji bua se: bu muvua Yezu muikale muenzejanganyi wa mudimu ne Nzambi, udi ne bua kuikala munene kupita bifukibua bikuabu bionso, ne Mozese muine.—Nsumuinu 8:30; Kolosai 1:15-17.
11, 12. Ntshinyi tshivua Paulo mubele bena nkristo bena Ebelu bua kulamata ‘bikole too ne ku nshikidilu,’ ne mmunyi mutudi mua kutumikila mubelu wende?
11 Bulelela, bena nkristo bena Ebelu bavua mu nsombelu mutambe bulenga. Paulo wakabavuluija ne: bavua “babanyanganyi ba dibikila dia mu diulu,” diakalenga dia kuengeleka kupita tshintu kayi tshionso tshivua ndongoluelu wa bena Yuda mua kufila. (Ebelu 3:1) Mêyi a Paulo avua ne bua kuikala mafikishe bena nkristo abu bela manyi ku dikala ne dianyisha bua muvuabu bakanyine dipeta bumpianyi bupiabupia pamutu pa kubungama bua muvuabu balekele bintu bisuikakaja ku bumpianyi buabu bua bena Yuda. (Filipoi 3:8) Muikale ubabela bua kulama bimpe diakalenga diabu ne kubenga kudipepeja, Paulo wakamba ne: ‘Kristo [“uvua muena lulamatu,” NW] bu Muana ku mutu kua nzubu wa Nzambi; tuetu tudi nzubu wende, bitualamata ku dikima dietu ne ku kutumbila kua ditekemena dietu bikole too ne ku nshikidilu.’—Ebelu 3:6.
12 Eyowa, bua bena nkristo bena Ebelu kupanduka ku nkomenu uvua pabuipi wa ndongoluelu wa malu wa bena Yuda, bavua ne bua kulamata ‘bikole too ne ku nshikidilu’ ku ditekemena diabu dibapesha kudi Nzambi. Tudi ne bua kuenza bualu bua muomumue lelu’eu bituasua kupanduka ku nshikidilu wa ndongoluelu eu. (Matayo 24:13) Katuena ne bua kulekela tunyinganyinga tua mu nsombelu, kalèngù ka bantu, anyi meji etu mapange bupuangane bitutenkakaja mu ditabuja dietu dia malaya a Nzambi. (Luka 21:16-19) Bua kumona mutudi mua kudikolesha, tuteyayi ntema ku mêyi makuabu a Paulo.
“Kanupapishi mitshima yenu”
13. Ndidimuija kayi diakafila Paulo, ne mmunyi muakatumikaye ne Musambu 95?
13 Panyima pa dikonkonona nsombelu mulenga wa bena nkristo bena Ebelu, Paulo wakafila didimuija edi: ‘Bu mudi [“spiritu munsantu,” NW] wamba ne: Lelu’eu, binumvua dîyi diende, [“kanupapishi,” NW] mitshima yenu, bu muakenzabu mu dimfikisha dia munda, bu muakadi dituku dia ditetshibua diabu mu tshipela.’ (Ebelu 3:7, 8) Paulo uvua utela mêyi a Musambu wa 95, ne pa nanku uvua mua kuamba ne: “spiritu munsantu udi wamba ne.”b (Musambu 95:7, 8; Ekesode 17:1-7) Mifundu mmipudija kudi Nzambi ku diambuluisha dia spiritu munsantu.—2 Timote 3:16.
14. Ntshinyi tshiakenza bena Izalele bua malu avua Yehowa mubenzele, ne bua tshinyi?
14 Panyima pa bamane kubapatula mu bupika mu Ejipitu, bena Izalele bavua bapete lumu lunene bua kubuela mu malanda a tshipungidi ne Yehowa. (Ekesode 19:4, 5; 24:7, 8) Kadi pamutu pa kuleja dianyisha bua bivua Nzambi mubenzele, mutantshi ki mmunenge buobu e kuenza malu a buntomboji. (Nomba 13:25–14:10) Mmunyi muvua bualu bua nanku mua kuenzeka? Paulo wakaleja kabingila: dipapisha dia mitshima yabu. Kadi mmunyi mudi mitshima idi mikale ya lumvu ne idi itaba Dîyi dia Nzambi mua kulua mipape? Ne ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kubabidila bualu ebu?
15. (a) Mmunyi mudi ‘dîyi dia Nzambi’ diumvuike kale ne lelu? (b) Nnkonko kayi itudi ne bua kudiela pa bidi bitangila ‘dîyi dia Nzambi’?
15 Paulo wakatuadija didimuija diende ne tshiambilu tshidi tshileja bualu bua dikumbaja ne: ‘binumvua dîyi diende.’ Nzambi wakakula ne bantu bende ku butuangaji bua Mozese ne baprofete bakuabu. Pashishe Yehowa wakakula nabu ku butuangaji bua Muanende Yezu Kristo. (Ebelu 1:1, 2) Lelu’eu, tudi ne Bible Munsantu, Dîyi dijima dia Nzambi dipudija. Tudi kabidi ne “mupika wa lulamatu ne wa budimu,” muteka kudi Yezu bua kufila “biakudia [bia mu nyuma] mu tshikondo tshiakanyine.” (Matayo 24:45-47, NW) Nenku Nzambi utshidi wakula. Kadi tutu tuteleja anyi? Tshilejilu, ntshinyi tshitutu tuenza bua mibelu idi itangila mvuadilu ne ndengejilu wa nsuki anyi disungula dia dijikija lutetuku ne mijiki? Tutu ‘tumvua,’ mmumue ne: tuteya ntema ne tutumikila bitudi tuteleja anyi? Bituikala ne tshibidilu tshia kudibingisha anyi tshia kubenga mibelu, tudi tuditeka nkayetu mu njiwu misokome ya dipapisha mitshima yetu.
16. Mmushindu umue kayi udi mitshima yetu mua kulua mipape?
16 Mitshima yetu idi kabidi mua kupapa bituadiumbusha ku bujitu bua dienza tshitudi mua kuenza ne ku tshitudi ne bua kuenza. (Yakobo 4:17) Nansha muvua Yehowa muenzele bena Izalele malu a bungi, bakapangila bua kuleja ditabuja, bakatombokela Mozese, bakasungula bua kuitaba luapolo lubi bua Kanana ne bakabenga bua kubuela mu Buloba Bulaya. (Nomba 14:1-4) Pa nanku Yehowa wakamba ne: bavua ne bua kuenza bidimu 40 mu tshipela—mutantshi mule mukumbane bua bena mu tshipungu atshi tshipange lulamatu kufuabu buonso. Mumane kubapidia, Nzambi wakamba ne: ‘Badi bapambuka mu mitshima yabu misangu yonso, ne kabakamanya njila yanyi. [Nenku] ngakaditshipa mu tshiji tshianyi ne: Kabena babuela mu dikisha dianyi.’ (Ebelu 3:9-11) Tudi tupeta dilongesha didi ditutangila mu muanda eu anyi?
Dilongesha buetu tuetu
17. Nansha muvuabu bamone bienzedi bia bukole bia Yehowa ne bumvue mêyi ende, bua tshinyi bena Izalele bakapanga ditabuja?
17 Bena mu tshipungu tshia bena Izalele bakapatuka mu Ejipitu bakamona ne mêsu abu bienzedi bia bukole ne kumvua ne matshi abu mêyi a Yehowa. Nansha nanku, kabavua ne ditabuja dia se: Nzambi uvua mua kubalombola bimpe too ne mu Buloba Bulaya to. Bua tshinyi? Yehowa wakamba ne: ‘Kabakamanya njila yanyi.’ Bavua bamanye bivua Yehowa muambe ne muenze, kadi kabavua ne dieyemena mu bukole buende bua kubatabalela. Bavua batambe kudifila ku bivuabu bakengela ne majinga abu nkayabu mu mushindu wa se: bakateya ntema mikese ku njila ya Nzambi ne ku dilongolola diende. Eyowa, bakapanga ditabuja mu dilaya diende.
18. Bilondeshile Paulo, mbienzedi kayi biafikisha ku “mutshima mubi mupange ditabuja”?
18 Mêyi makuabu aa mambila bena Ebelu adi atutangila mushindu wa muomumue: ‘Bana betu, nudimuke bua bumue kakulu kuikala umue wenu udi ne mutshima mubi [“mupange ditabuja,” NW] munda muende, mu dilekela diende dia Nzambi wa muoyo.’ (Ebelu 3:12) Paulo wakafika ku muji wa malu mu dileja ne: “mutshima mubi mupange ditabuja” udi tshipeta tshia ‘dilekela Nzambi wa muoyo.’ Kumpala mu mukanda wende, uvua muakule bua ‘dipambuka’ bua dibenga kuteya ntema. (Ebelu 2:1) Kadi, muaku wa tshiena-Greke muandamuna ne: “dilekela” udi umvuija “diditola” ne mmusuikakaja ku muaku “butontolodi.” Udi umvuija dikandamana dia ku budisuile dienza ne dimanya dionso, didiumbusha, dibanduka, ne lungenyi lua dipetu lusakidilamu.
19. Mmunyi mudi dipanga kuteleja mibelu mua kufikisha ku bipeta bibi menemene? Umvuija.
19 Pa nanku, dilongesha didi se: bituamata mu tshibidilu tshia kubenga ‘kumvua dîyi diende,’ tulengulula mibelu ya kudi Yehowa ku butuangaji bua Dîyi diende ne kasumbu ka mupika wa lulamatu, katuakunenga mutantshi mitshima yetu kayiyi milue mabue ne mipape. Tshilejilu, bantu babidi babangilangane badi mua kuikala baye kule mu dilejangana dinanga. Ntshinyi tshienzeka bu buobu mua kulengulula patupu bualu ebu? Abi nebibakube ku dienzulula tshivuabu benze anyi, peshi nebibapepejile anu mushindu wa kuenza kabidi bualu abu? Bia muomumue, padi kasumbu ka mupika kafila mibelu pa mushinga wa kuikala basunguluji mu disungula dietu dia mijiki ne dijikija lutetuku ne makuabu malu, tutu tuyitaba ne dianyisha ne tuakaja muaba udibi bikengela kuakaja anyi? Paulo wakatubela bua ‘katulekedi disangila dietu pamue.’ (Ebelu 10:24, 25, NW) Nansha mudiku mubelu eu, bamue batu balengulula bisangilu bia bena nkristo. Badi mua kuela meji ne: kupangila bimue bia kudibi anyi mene kupumbisha binga bisangilu bijima kakuena kuenza bualu.
20. Bua tshinyi mbia mushinga wa bungi bua tuetu kuteleja mibelu ya mu Mifundu?
20 Bituikala katuyi tuitaba ‘dîyi’ dia Yehowa dileja patoke mu Mifundu ne mu mikanda mishindamene pa Bible, mutantshi mukese netudimone tukadi ‘balekele Nzambi wa muoyo.’ Dilengulula mibelu didi mua kufikisha bipepele ku diyipepeja, diyitobolola ne ku diyibenga ku bukole. Bikalaku kakuyi dilongolola, tshipeta tshidi “mutshima mubi mupange ditabuja,” ne dipatuka mu nsombelu bu eu ditu pa tshibidilu dikole ditambe. (Fuanyikija ne Efeso 4:19.) Yelemiya wakafika pa bualu pakafundaye ne: ‘Mutshima udi upita bintu bionso kudinga muntu, ne udi utamba kunyanguka; mmuntu kayi udi mua kuumanya?’ (Yelemiya 17:9) Bua kabingila aka, Paulo wakabela bena kuitabuja nende bena Ebelu ne: ‘Nukoleshangane mitshima yenu ku dituku ku dituku patshidibi bibikidibua ne: Lelu, bua mukuabu wenu [“kalu mupapisha kudi bukole budingi bua mpekatu,” NW].’—Ebelu 3:13.
21. Mbatubele buonso buetu bua kuenza tshinyi, ne mmatekemena kayi atudi nawu?
21 Mmunyipu mutudi ne disanka bua mutshidi Yehowa wakula netu lelu’eu ku butuangaji bua Dîyi diende ne bulongolodi buende! Tudi ne dianyisha bua mudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu” utungunuka ne kutuambuluisha bua ‘kulamata too ne ku nshikidilu [“dieyemena,” NW] dituakadi nadi ku tshibangidilu.’ (Ebelu 3:14, Muanda Mulenga Lelu) Mpindieu ke tshikondo tshia tuetu kuandamuna ku dinanga ne buludiki bia Nzambi. Patudi tuenza nenku, tudi mua kupeta dikuabu dia ku malaya malenga a Yehowa: dia ‘kubuela mu’ diikisha diende. (Ebelu 4:3, 10) Au ke muanda wakalua Paulo kuyukila pashishe ne bena nkristo bena Ebelu, ne kabidi ke utuakonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.
[Mêyi adi kuinshi]
a Josèphe wakamba ne: katupa kîpi panyima pa lufu lua Festo, Ananus (Anania) wa mu kasumbu ka Basaduseyi wakalua muakuidi munene. Wakalua ne Yakobo muanabu ne Yezu pamue ne bayidi bakuabu kumpala kua Sanhedrin ne kubafundilaye tshibawu tshia lufu ne kubashipabu ne mabue.
b Kakuena mpata bua se: Paulo wakatela mêyi a mu nkudimuinu wa La Septante wa tshiena-Greke, udi ukudimuna miaku ya tshiena-Ebelu “Meliba” ne “Masa” umue bu “ditandangana” ne mukuabu bu “ditetshibua.” Tangila dibeji 234 ne 264 mu mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Volime 2, mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Udi mua kumvuija anyi?
◻ Bua tshinyi Paulo wakafundila bena nkristo bena Ebelu mibelu mikole ya nunku?
◻ Mmunyi muvua Paulo muambuluishe bena nkristo bena Ebelu bua kujingulula ne: bavua ne tshintu kampanda tshimpe kupita nsombelu wa mu Buena-Yuda?
◻ Mmunyi mudi mutshima wa muntu ulua mupape?
◻ Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kuepuka dipeta dia “mutshima mubi mupange ditabuja”?
[Tshimfuanyi mu dibeji 10]
Udi uleja ditabuja kudi Yezu, Mozese Mutambe bunene anyi?