‘Nudiluatshishe ne bupuekele’
“Nzambi udi upidia badi badisua, kadi udi upa badi badipuekesha [bulenga bukena buakanyina, NW].”—1 PETELO 5:5.
1, 2. Mmuenenu kayi ibidi mibengangane idi ne buenzeji bukole pa ngikadilu wa bantu?
MUNKATSHI mua mmuenenu idi Dîyi dia Nzambi dituvuluija mudi ibidi idi ibengangana. Yonso ibidi idi ne buenzeji bukole pa ngikadilu wa muntu. Umue badi bamubikila ne: ‘bupuekele.’ (1 Petelo 5:5) Nkonga-miaku kampanda udi umvuija ‘bupuekele’ bu “didipuekesha mu ngenzelu anyi mu lungenyi: dibenga kuikala ne lutambishi ne didiamba.” Bupuekele ne budipuekeshi bidi tshintu tshimue, ne bilondeshile mmuenenu wa Nzambi, bupuekele nngikadilu muimpe mutambe.
2 Mmuenenu udi mubengangane ne bupuekele ke lutambishi. Badi bumvuija lutambishi bu “kuditua mushinga munekesha,” kuikala “mupetudi wa bakuabu.” Muena lutambishi utu mudinangi, ukeba anu bintu bidi bimusankisha yeye ne masanka makuabu nansha biobi bitatshisha bakuabu. Bible udi uleja kutu lutambishi lufikisha: “Muntu [udi ukokesha, NW] mukuabo bua kumukengesha.” Bible udi wakula bua ‘diditemba kudi bakuabu’ bu ‘kuipatangana ne lupepele’ bualu padi muntu ufua, “udi upingana muvuabo bamulele.” Lutambishi lua mushindu’eu kaluena luimpe ku mêsu kua Nzambi nansha.—Muambi 4:4; 5:15; 8:9, MMM.
Lungenyi ludi lutangalake pa buloba
3. Ndungenyi kayi ludi lutangalake pa buloba?
3 Ku mmuenenu ibidi eyi, ng’wepi udi umueneka pa buloba lelu’eu? Ndungenyi kayi ludi lutangalake pa buloba? Mukanda kampanda udi wamba ne: “Kakuena siekele mukuabu udi mufuane siekele wa 20 ku tshinyangu . . . tshibiatshibi.” (World Military and Social Expenditures 1996) Difuilakana dia bukokeshi mu mianda ya tshididi ne ya lupetu—pamue ne ditembangana dia mu matunga, bitendelelu, bisamba ne bisa—ndishipeshe bantu bapite pa miliyo 100 mu siekele eu. Ngikadilu wa budinangi mmuvule kabidi mu bantu. Tshikandakanda tshia Chicago Tribune tshiakamba ne: “Munkatshi mua malu mabi adi matangalake mu bantu mudi tshinyangu katshiyi mutu, dinyanga bana, dishipa mabaka, dikuatshika dia maluvu, SIDA, didishipa dia bansonga, dinua dia diamba, bu-bandi, dikuata bakaji ku bukole bua masandi, dilela bana ba panshi, ditula mafu, bimfuanyi bia bantu butaka, . . . dishimangana, diibila, dinyanguka dia malu a tshididi . . . Bakadi bashipe malongesha a tshidi tshimpe ne tshibi.” Ke bua tshinyi tshikandakanda tshikuabu (UN Chronicle) tshiakamanyisha ne: “Nsangilu ya bantu idi yenda inyanguka.”
4, 5. Mmunyi mudi mulayi wa mu Bible udi wakula bua matuku etu aa mumvuije bimpe menemene lungenyi lua bena panu?
4 Malu aa mmatangalake pa buloba bujima. Bidi anu muvua mulayi wa mu Bible mudianjile kumanyisha bua matuku etu aa ne: ‘Palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue. Bantu nebikale badisui, banangi ba biuma, baditumbishi, badileji, bapendi ba Nzambi, kabayi batumikila mêyi a baledi babu, kabayi ne kusakidila, kabayi ne tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, nebikale batungidianganyi, bena lukuluku, bûjibue ne diambu.’—2 Timote 3:1-4.
5 Edi ke diumvuija dijalame dia lungenyi ludi lutangalake pa buloba. Mmuenenu wa meme-diambedi. Difuilakana munkatshi mua bantu didi dileja difuilakana munkatshi mua matunga. Tshilejilu, mu manaya a ditembangana, banayi ba bungi batu bakeba bua kupatuka ba kumpala nansha biobi bibungamija bakuabu anyi bibasama ku mubidi. Batu bakankamija bana bua kuikala ne mmuenenu eu wa budinangi, ne utu utungunuka ne kumueneka mu malu a bungi a mu nsombelu wa bantu bakulumpe. Mmuenenu eu udi ulela ‘lukuna, kutandangana, mukawu, tshiji, kutapuluka.’—Galatia 5:19-21.
6. Mbanganyi badi bakankamija budinangi, ne ntshinyi tshidi Yehowa umvua bua mmuenenu eu?
6 Bible udi uleja ne: lungenyi lua budinangi lua bena panu ludi luleja lungenyi lua ‘yeye udi muidikibue ne: Diabolo ne Satana, mudingi wa ba pa buloba bonso.’ Bible wakadianjila kuamba bua buenzeji budi nabu Satana kudi bantu badi ne muoyo mu matuku aa makole a ku nshikidilu ne: ‘Mulawu wikale pa buloba, bualu bua Diabolo wakupueka kunudi, muikale ne tshiji tshikole, mumanye ne: udi ne musangu muipi.’ (Buakabuluibua 12:9-12) Nenku yeye ne ba-demon bende badi badienzeja bikole bua kukankamija mmuenenu wa budisui mu dîku dia bantu. Ne ntshinyi tshidi Yehowa umvua bua mmuenenu eu? Dîyi diende didi diamba ne: “Muntu yonso udi ne kudisua mu mutshima udi utondesha Yehowa.”—Nsumuinu 16:5.
Yehowa udi ne bena bupuekele
7. Mmunyi mudi Yehowa wangata bena bupuekele, ne ntshinyi tshidiye ubalongesha?
7 Ku lukuabu luseke, Yehowa udi ubenesha bantu bena bupuekele. Pavuaye wimbila Yehowa musambu, Mukalenge Davidi wakamba ne: “Udi usungidila bantu bena bupuekele, upuekesha . . . bonso badi baditambisha.” (2 Samuele 22:1, 28, MMM) Bua nanku, Dîyi dia Nzambi didi ditubela ne: “Kebayi [Yehowa, NW], nuenu bena bupuekele badi pa buloba . . . Kebayi buakane ne bupuekele, misangu mikuabo nenupande dituku dia tshiji tshia [Yehowa, NW].” (Sefanya 2:3, MMM) Yehowa udi ulongesha bantu badi bamukeba ne budipuekeshi bua bikale ne lungenyi lushilangane bikole ne lua bena panu. ‘Neayishe badi ne mitshima mipuekele njila wende.’ (Musambu 25:9; Yeshaya 54:13) Njila au nnjila wa dinanga. Mmushindamene pa dienza tshidi tshiakane bilondeshile mêyi-makulu a Nzambi. Bilondeshile Bible, dinanga edi diashila pa mêyi-maludiki “kadiena diditambisha, kadiena didisua; kadiena dipanga bukalanga, kadiena dikeba diakalenga diadio.” (1 Kolinto 13:1-8, MMM) Didi kabidi dimuenekela ku bupuekele.
8, 9. (a) Ntshinyi tshidi tshikale ntuadijilu wa dinanga didi diashila pa mêyi-maludiki? (b) Bua tshinyi mbia mushinga bua kuidikija dinanga ne budipuekeshi bivua Yezu muleje?
8 Paulo ne bena Kristo bakuabu ba mu bidimu lukama bia kumpala bakalongela dinanga dia mushindu’eu ku malongesha a Yezu. Ne Yezu wakalongela dinanga edi kudi Tatuende Yehowa, udi Bible wamba ne: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Yezu uvua mumanye ne: disua dia Nzambi divua se: atumikile mukenji wa dinanga, ne wakautumikila. (Yone 6:38) Ke bua tshinyi uvua ne luse bua bantu bavuabu bakengesha, bapele ne benji ba mpekatu. (Matayo 9:36) Wakabambila ne: “Luayi kundi, nuenu bonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne nennukankamije. Angatayi tshikokedi tshianyi ne nulongele kundi, bualu ndi mupole-malu ne mupuekele mu mutshima.”—Matayo 11:28, 29, NW.
9 Yezu wakaleja bayidi bende mushinga wa kuidikija dinanga ne budipuekeshi buende pakabambilaye ne: “Bonso nebanumanye munudi balongi banyi ku dinanga dinuikala banangangane.” (Yone 13:35, MMM) Bavua ne bua kusunguluka bu bantu batapuluke ku bena panu badinangi. Ke bua tshinyi Yezu wakamba bua balondi bende ne: “Kabena ba panu.” (Yone 17:14, MMM) Kabena bidikija lungenyi lua lutambishi ne budisui lua bukua-panu bua Satana nansha. Pamutu pa nanku, badi bidikija lungenyi lua dinanga ne budipuekeshi luvua Yezu muleje.
10. Ntshinyi tshidi Yehowa wenza ne bena bupuekele mu matuku etu aa?
10 Dîyi dia Nzambi diakadianjila kuamba ne: mu matuku a ku nshikidilu aa, bavua ne bua kusangisha bena bupuekele mu tshisumbu tshia bantu tshishindamene pa dinanga ne budipuekeshi. Nenku, mu bukua-panu ebu mudi bantu benda anu balua bena lutambishi, bantu ba Yehowa badi baleja mmuenenu mukuabu: bupuekele. Badi bamba: ‘Luayi bienu, tubande ku mukuna wa Yehowa, [ntendelelu wende mulelela mutumbuke], yeye neatuyishe bienzedi biende, ne tuetu netuende mu njila yende.’ (Yeshaya 2:2, 3) Bantemu ba Yehowa badi benza tshisumbu etshi tshia buloba bujima tshidi tshiendela mu njila ya Yehowa. Badi munkatshi mua “musumba munene [udi wenda anu udiunda], uvua muntu nansha umue kayi mua kubala, wa mu matunga onso ne bisamba ne bantu ne miakulu yonso.” (Buakabuluibua 7:9, NW) Musumba munene eu udi mpindieu ne bantu miliyo mivule. Mmunyi mudi Yehowa ubalongesha bua kuikala bena bupuekele?
Tulongayi mua kuikala bena bupuekele
11, 12. Mmunyi mudi basadidi ba Nzambi baleja bupuekele?
11 Bu mudi spiritu wa Nzambi munkatshi mua bantu bende bena budisuile, udi ubambuluisha bua kumanya mua kutshimuna lungenyi lubi lua mu bukua-panu ebu ne pashishe kuleja mamuma a spiritu wa Nzambi. Spiritu eu udi umuenekela ku ‘dinanga, disanka, ditalala, lutulu, luse, buimpe, bunanukidi bua lulamatu, kudipuekesha, kudikanda.’ (Galatia 5:22, 23) Bua kubambuluisha bua bapete ngikadilu eyi, badi babela bantu ba Nzambi bua balekele ‘kukeba lumu lua tshianana, kukebangana ne kutekelangana lubabu.’ (Galatia 5:26, Mukenji Mulenga) Bia muomumue, mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Ndi ngambila muntu yonso udi munkatshi muenu ne: katambi kudielangana meji mapite adiye ne bua kuela, kadi bua kuela meji ne meji adi malulame.’—Lomo 12:3.
12 Dîyi dia Nzambi didi diambila bena Kristo balelela bua ‘kabenji kalu nansha kamue ne muoyo wa difuilakana, nansha bua lumu lua patupu, kadi muntu yonso adipuekeshe, atangile bakuabu [ba munkatshi mua basadidi ba Nzambi] bu bamupite. Kabakebi bidi bibalengelela [anu] buobu, apo muntu yonso ele meji ku bidi bilengelela bakuabu.’ (Filipoi 2:3, 4, MMM) “Muntu kakebi mua kudisankisha, kadi akebe mua kusankisha mukuabo.” (1 Kolinto 10:24) Bushuwa, ‘dinanga didi didiundisha’ bakuabu ne mêyi ne bienzedi bidi kabiyi bia budinangi. (1 Kolinto 8:1) Didi dikankamija lungenyi lua diambuluishangana pamutu pa ditembangana. Lungenyi lua meme-diambedi kaluena ne muaba munkatshi mua basadidi ba Yehowa nansha.
13. Bua tshinyi tudi ne bua kulonga bupuekele, ne mmunyi mutudi mua kubulonga?
13 Kadi, bua dipanga bupuangane ditudi bapiane, katuena baledibue ne bupuekele nansha. (Musambu 51:5) Tudi ne bua kulonga ngikadilu eu. Ne bualu ebu budi mua kuikala bukole bua bantu badi kabayi balonge njila ya Yehowa ku buana, kadi badi balua kuyitaba ku bukulumpe. Bakadi bamane kupeta ngikadilu ya bumuntu miashila pa mmuenenu ya bukua-panu ebu bua kale. Nenku badi ne bua kulonga mua ‘kuvula bumuntu bukulukulu budi bupetangana ne tshikadilu [tshiabu] tshia kale’ ne ‘kuvuala bumuntu bupiabupia budi bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne bulamatshi bulelela.’ (Efeso 4:22, 24, NW) Ne diambuluisha dia kudi Nzambi, bantu ba muoyo muimpe badi mua kuenza tshidiye ubalomba etshi: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha, ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu.’—Kolosai 3:12, disendamija miaku ndietu.
14. Ntshinyi tshiakamba Yezu bua kudiwula didibandisha?
14 Bayidi ba Yezu bavua ne bua kulonga bualu ebu. Bakavua bantu bakulumpe pakaluabu bayidi bende, ne bavua ne ndambu wa lungenyi lua panu lua ditembangana munkatshi muabu. Pavua mamuende wa bayidi babidi ba munkatshi muabu ukebela bana bende muanzu, Yezu wakamba ne: “Nudi bamanye mudi bamfumu ba matunga baatumina diyi, baatekesha, ne mudi banene baleja bumfumu buabo. Kabikadi nanku munkatshi muenu nansha; kadi wa ku nuenu udi musue kuikala munene, adienze musadidi wenu, kabidi udi musue kuikala wa kumpala munkatshi muenu, adienze mupika wenu. Bualu, Muana wa muntu kena muvue bua kumusadilabo, kadi mmulue bua kusadilangana ne kufila muoyo wende bua kupikula bantu ba bungi.” (Matayo 20:20-28, MMM) Pavua Yezu muambile bayidi bende bua kabikadi ne mêna a mianzu bua kukeba bua kudibandisha, wakasakidila ne: “Buonso buenu nudi bana ba muntu umue.”—Matayo 23:8.
15. Mmuenenu kayi udibu ne bua kuikala nende kudi bantu badi bipatshila mudimu wa butangidi?
15 Mulondi mulelela wa Yezu udi musadidi, bushuwa, mupika wa bena Kristo nende. (Galatia 5:13) Bidi nangananga ne bua kuikala nenku bua bantu badi basue kukumbaja malu-malomba bua kulua batangidi mu tshisumbu. Kabena ne bua kufuilakena muanzu anyi bukokeshi nansha; kabena ne bua ‘kutumina badi bikale bumpianyi bua Nzambi dîyi dia bumfumu, kadi badi ne bua kulua bilejilu kudibu.’ (1 Petelo 5:3, NW) Bushuwa, lungenyi lua kudisankisha diambedi ludi tshijadiki tshia se: muntu eu ki mmuakanyine mudimu wa butangidi nansha. Muntu wa mushindu’eu udi mua kuenzela tshisumbu bibi. Bulelela, ki mbibi bua ‘kuipatshila mudimu wa mutangidi’ to, kadi bidi ne bua kufumina ku dijinga dia kusadila bena Kristo bakuabu. Mudimu eu ki mmuanzu wa lumu anyi bukokeshi, bualu batangidi badi ne bua kuikala munkatshi mua bantu badi batambe kuikala bena bupuekele mu tshisumbu.—1 Timote 3:1, 6, NW.
16. Bua tshinyi bavua bele Diotelefe patoke mu Dîyi dia Nzambi?
16 Mupostolo Yone udi ukoka ntema yetu ku muntu uvua ne mmuenenu mubi wa malu, wamba ne: ‘Ngakafundila ekeleziya malu makuabu, kadi Diotelefe udi musue kuikala kumpala munkatshi muabu, kêna utuitabuja.’ Muntu eu uvua upepeja bantu bakuabu bua kumona mua kuikala ku mutu kuabu. Kadi, bua mmuenenu wa Diotelefe wa meme-diambedi, spiritu wa Nzambi wakasaka Yone bua kufunda malu avuabu bamuele nawu patoke mu Bible.—3 Yone 9, 10.
Mmuenenu muakane
17. Mmunyi muvua Petelo, Paulo ne Bânaba baleje bupuekele?
17 Kudi bilejilu bia bungi mu Bible bia bantu bavua ne mmuenenu muakane, wa bupuekele. Pavua Petelo mubuele mu nzubu mua Kônelio, Kônelio ‘wakapona ku makasa [ende], wakamukukuila.’ Kadi pamutu pa kuitaba dimuanyisha edi dinekesha, ‘Petelo wakamubisha ne: Bika biebe, meme muine ndi anu muntu.’ (Bienzedi 10:25, 26) Pavua Paulo ne Bânaba mu Luseta, Paulo wakuondapa muntu mulume uvua mulema katshia bamulela. Misumba ya bantu imona nanku, e kuambayi ne: bapostolo aba bavua ba-nzambi. Kadi, Paulo ne Bânaba ‘bakadipanda bivualu, bakaya lubilu munkatshi mua tshisumbu tshia bantu, bela dîyi bikole ne: Balumiana, nudi nuenzela nunku tshinyi? Tuetu tudi bantu bafukibue bu nuenu.’ (Bienzedi 14:8-15) Bena Kristo aba badipuekeshi kabavua mua kuitaba butumbi bua kudi bantu nansha.
18. Bua kuleja bupuekele, ntshinyi tshivua muanjelu wa bukole muambile Yone?
18 Yone wakapeta ‘buakabuluibua bua Yezu Kristo’ ku butuangaji bua muanjelu. (Buakabuluibua 1:1) Bua bukole butu nabu muanjelu, tudi mua kumvua bua tshinyi Yone wakapapuka, bualu muanjelu umuepele wakashipa bena Ashû 185 000 butuku bumuepele. (2 Bakelenge 19:35) Yone udi ulonda ne: ‘Pangakumvua ne pangakatangila, ngakapona bua kukukuila ku makasa a muanjelu wakandeja malu aa. Yeye wakangambila ne: Tangila bua wewe kuenji nunku; meme ndi mupika nebe ne wa bana benu baprofete ne wa badi balama mêyi a mu mukanda eu; ukukuile Nzambi.’ (Buakabuluibua 22:8, 9) Mbupuekele kayipu buvua nabu muanjelu eu wa bukole!
19, 20. Leja mudi didibandisha dia bamfumu ba basalayi bena Lomo bavua batshimuna dishilangane ne bupuekele bua Yezu.
19 Yezu uvua tshilejilu tshitambe buimpe tshia muntu muena bupuekele. Uvua Muana mulela umuepele wa Nzambi, eu uvua ne bua kulua Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi mu diulu. Pakadilejaye kudi bantu bu Mukalenge, kakenza bu muvua bamfumu ba basalayi benza pavuabu batshimuna mu bikondo bia bena Lomo. Bavua babenzela ngendu ya tshikuma—ya mindololotshi—ne bavua babanda mu matempu malengeja ne ngolo ne mibanga, avua tubalu tutoke tukoka, anyi tupumbu, ntambue peshi bisumpa-ntambue. Munkatshi mua bavua benza ngendu ayi ya mindololotshi muvua bimbi ba mijiki bavua bimba misambu ya butshimunyi, pamue ne matempu muuja ne bintu bivuabu bapaula mu mvita ne makuabu mikale ne bisasa bivua basalayi balejilapu malu a mvita. Kuvua kabidi bakalenge, bakokeshi, bamfumu ba basalayi ne mêku abu bavuabu bakuata, misangu mivule bavua babashiya butaka bua kubapuekesha milongo. Malu aa avua aleja lutambishi ne didibandisha diabu.
20 Tangila mudibi bishilangane ne mushindu uvua Yezu mudileje. Wakitaba bua kudifila ne budipuekeshi bua kukumbajaye mulayi uvua wakula bua bualu buende uvua wamba ne: ‘Mona, Mukalenge webe udi ulua kuudi; yeye udi muakane ne wakutamba badi nende lukuna bukole; udi ne [budipuekeshi, NW], udi wenda panyima pa mpunda, panyima pa muana wa nyama wa mpunda mene.’ Ne budipuekeshi buonso wakabanda pa nyama utu wambula bujitu, kavua mubande mu ditempu dikoka kudi mulongolongo wa nyama milengele nansha. (Zekâya 9:9; Matayo 21:4, 5) Bantu badipuekeshi badi ne disanka bua muikala Yezu Mukalenge mujadika kudi Yehowa pa buloba bujima mu bukua-panu bupiabupia, Mukalenge udi bushuwa muena bupuekele, mudipuekeshi, wa dinanga, muditeki pa muaba wa bakuabu ne muena luse.—Yeshaya 9:6, 7; Filipoi 2:5-8.
21. Ntshinyi tshidi bupuekele kabuyi buleja?
21 Muanda wa se: Yezu, Petelo, Paulo ne bakuabu bantu balume ne bantu bakaji ba ditabuja ba mu bikondo bifundilebu Bible bavua bena bupuekele udi umbusha lungenyi lua se: kuleja budipuekeshi nkuikala ne butekete. Pabi, budipuekeshi budi buleja bukole bua ngikadilu, bualu bantu aba bavua ne muoyo mukole ne lukunukunu. Bakatantamena mateta makole bualu bavua ne bukole bua bungi bua mu lungenyi ne mu tshikadilu. (Ebelu nshapita wa 11) Ne lelu’eu, padi basadidi ba Yehowa bikale bena bupuekele, badi ne bukole bua muomumue bualu Nzambi udi ukuatshisha bena bupuekele ne spiritu wende wa bukole. Ke bua tshinyi badi batubela ne: ‘Buonso buenu nudiluatshishe ne bupuekele, bualu bua Nzambi udi upidia badi badisua, kadi udi upa badi badipuekesha [bulenga bukena buakanyina, NW]. Nunku nudipuekeshe kuinshi kua tshianza tshikole tshia Nzambi, bua yeye anubandishe mu tshikondo tshiasungulaye.’—1 Petelo 5:5, 6; 2 Kolinto 4:7.
22. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?
22 Kudi tshitupa tshikuabu tshimpe tshia bupuekele tshidi basadidi ba Nzambi ne bua kuikala natshi. Ntshitupa tshidi tshiambuluisha bikole bua kukolesha lungenyi lua dinanga ne diambuluishangana mu bisumbu. Bushuwa, ntshitupa tshia bupuekele tshia mushinga mukole. Ke tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.
Diambulula
◻ Umvuija lungenyi ludi lutangalake pa buloba ebu.
◻ Mmunyi mudi Yehowa wanyisha bena bupuekele?
◻ Bua tshinyi tudi ne bua kulonga bupuekele?
◻ Mbimue bilejilu kayi bia mu Bible bidi biakula bua bantu bakaleja bupuekele?
[Tshimfuanyi mu dibeji 15]
Muanjelu wakambila Yona ne: ‘Kuenji nunku; meme ndi mupika nebe”