TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 9
MUSAMBU WA 51 Tudi badilambule kudi Nzambi
Kujingakanyi bua kubatijibua to
“Udi ujingakana bua tshinyi? Juka, ubatijibue.”—BIEN. 22:16.
LUNGENYI LUNENE
Wewe mukonkonone tshilejilu tshia bena Samalea, tshia Shaula wa ku Tâso, tshia Kônelio, ne tshia bena Kolinto, nebikuambuluishe bua ufike ku dibatijibua.
1. Ngamue malu kayi mimpe adi mua kusaka muntu bua kubatijibua?
YEHOWA Nzambi mmukupeshe bintu bimpe bionso, pamue ne muoyo kabidi. Udi mumunange anyi? Udi musue kuleja muudi mumunange anyi? Mushindu mutambe buimpe wa kuleja muudi mumunange ngua kudilambula kudiye ne kubatijibua. Paudi wenza malu aa, udi ulua muena mu dîku dia Yehowa. Dîba adi bu mudiye mulue Tatu webe ne mulunda webe, neakulombole ne neakutabalele bualu neushale muntu wende. (Mis. 73:24; Yesh. 43:1, 2) Kudilambula ne kubatijibua kudi kukupesha kabidi ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi.—1 Pet. 3:21.
2. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?
2 Kudi tshidi tshikupangisha bua kubatijibua anyi? Tshiotshi tshikalaku, kuena nkayebe to. Kudi bantu miliyo ya bungi bakadi bashintulule bienzedi biabu ne ngelelu wabu wa meji bua kukumbanabu bua kubatijibua. Lelu eu badi benzela Yehowa mudimu ne disanka ne tshisumi. Tshilejilu tshia bamue bantu bavua babatijibue mu bidimu lukama bia kumpala tshidi tshikulongesha tshinyi? Tumonayi malu avua mua kubapangisha bua kubatijibua ne tshidi tshilejilu tshiabu mua kutulongesha.
BENA SAMALEA BAKABATIJIBUA
3. Mmalu kayi avua bamue bena Samalea ne bua kushintulula kumpala kua bobu kubatijibua?
3 Bena Samalea ba mu tshikondo tshia Yezu bavua mu kasumbu kampanda ka malu a ntendelelu. Ba bungi ba kudibu bavua basombele ku nord kua Yuda. Kumpala kua bobu kubatijibua, bavua ne bua kupeta dimanya dia bungi dia malu a mu Dîyi dia Nzambi. Bena Samalea bavua bitabuja ne: anu mikanda itanu ya mu Bible, kutuadijila ku Genese too ne ku Dutelonome, pamuapa ne wa Yoshua ke ivua mifundisha ku bukole bua nyuma wa Nzambi. Kadi bilondeshile mulayi wa Nzambi udi mu Dutelonome 18:18, 19, bavua batekemene dilua dia Masiya. (Yone 4:25) Bua bobu kubatijibua, bavua ne bua kuitabuja ne: Yezu ke Masiya uvuabu balaye. Ke tshiakenza “bena Samalea ba bungi.” (Yone 4:39) Biakalomba bakuabu bua kulekela lukinu luvua pankatshi pabu ne bena Yuda.—Luka 9:52-54.
4. Bilondeshile Bienzedi 8:5, 6, 14, ntshinyi tshiakenza bamue bena Samalea pavua Filipo mubayishe?
4 Ntshinyi tshiakambuluisha bena Samalea bua kubatijibua? Pavua muambi Filipo mubayishe “bualu bua Kristo,” bamue bena Samalea ‘bakitabuja dîyi dia Nzambi.’ (Bala Bienzedi 8:5, 6, 14.) Bakateleja Filipo nansha muvuaye muena Yuda. Pamuapa bavua bavuluke mvese ya mu mikanda itanu ya ntuadijilu ya mu Bible ivua ileja ne: Nzambi katu ne kasungansunga to. (Dut. 10:17-19) ‘Bakateya ntema ku malu avua Filipo wamba’ bua Kristo, kuitababu ne: uvua ne nyuma wa Nzambi. Filipo uvua kabidi wenza bishima bia bungi bu mudi diondapa babedi ne dipata bademon.—Bien. 8:7.
5. Tshilejilu tshia bena Samalea tshidi tshikulongesha tshinyi?
5 Bena Samalea abu bavua mua kubenga kuteleja Filipo bua muvuaye muena Yuda anyi bua muvuaye ulongesha malu avuabu kabayi banji kumvua. Kadi ki ntshiakenzabu to. Pakatuishibuabu ne: malu avua Filipo mubalongeshe avua malelela, kabakajingakana bua kubatijibua to. Bible udi wamba ne: “Pakitabujabu Filipo uvua ubambila lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne lua dîna dia Yezu Kristo, bavua benda babatijibua, balume ne bakaji.” (Bien. 8:12) Udi mutuishibue ne: Dîyi dia Nzambi mbulelela anyi? Udi mutuishibue kabidi ne: Bantemu ba Yehowa badi ne dinanga dilelela divua Yezu muambe ne: bayidi bende bavua ne bua kuikala nadi anyi? (Yone 13:35) Nanku kumvu buôwa bua kubatijibua to. Yehowa neakubeneshe.
6. Tshilejilu tshia Ruben ntshikuambuluishe mushindu kayi?
6 Ruben wa mu Allemagne mmukolele mu dîku dia Bantemu. Kadi patshivuaye nsonga, uvua ne dielakana bua dikalaku dia Nzambi. Ntshinyi tshiakenzaye bua kudijikija? Pakamonaye ne: kavua mumanye malu a bungi avua atangila bualu abu, wakapangadija bua kualonga. Wakamba ne: “Pamvua ndilongela, mvua nkeba bua kumanya malu mudiwu. Ngakalonga misangu ya bungi biena-bualu bivua biakula bua dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele.” Wakabala mukanda wa Y a-t-il un Créateur qui se soucie de vous? Mukanda au wakamuambuluisha bikole. Wakadiambila ne: ‘Yehowa udiku bushuwa!’ Pakayaye kuendakana ku biro bietu binene bia buloba bujima, wakalua kunanga kabidi dîku dia bana betu ba pa buloba bujima badi mu buobumue bikole. Pakapinganaye mu Allemagne, wakabatijibua ne bidimu 17. Wewe ne dielakana bua malu audi mulonge, enza makebulula mu mikanda yetu. “Dimanya dijalame” didi mua kukuambuluisha bua kujikija dielakana. (Ef. 4:13, 14) Paudi kabidi umvua malu a mudi bantu ba Yehowa ba miaba mikuabu banangangane ne bikale mu buobumue ne udimuenena dinanga adi ne buobumue abu mu tshisumbu tshienu, neunange dîku dia bana betu dia pa buloba bujima bikole.
SHAULA WA KU TÂSO WAKABATIJIBUA
7. Nngelelu wa meji kayi uvua Shaula ne bua kuakaja?
7 Tuangatayi tshilejilu tshia Shaula wa ku Tâso. Uvua uya kumpala mu malu a ntendelelu wa buena Yuda ne uvua wenda ulua muntu munene munkatshi mua bena Yuda. (Gal. 1:13, 14; Filip. 3:5) Tshikondo atshi, Shaula uvua ukengesha bena Kristo ne luonji luonso bualu bena Yuda ba bungi bavua babangata bu batontolodi. Uvua udishima, wela meji ne: uvua wenza disua dia Nzambi. (Bien. 8:3; 9:1, 2; 26:9-11) Pavua Shaula muitabuje Yezu ne mubatijibue, mulue muena Kristo, bidi bileja ne: uvua mudiakaje bua kukengeshibua.
8. (a) Ntshinyi tshiakambuluisha Shaula bua kubatijibua? (b) Bilondeshile Bienzedi 22:12-16, mmunyi muvua Anania muambuluishe Shaula? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
8 Ntshinyi tshiakambuluisha Shaula bua kubatijibua? Shaula wakalua mpofu pavua Mukalenge Yezu mumuenekele. (Bien. 9:3-9) Wakajila biakudia matuku asatu, pamuapa welangana meji a tshivua tshifuma ku dimuenzekela. Bushuwa, wakatuishibua ne: Yezu uvua Masiya ne bayidi bende bavua mu ntendelelu mulelela. Uvua ne bua kuikala mumvue bibi menemene bua muvuaye muanyishe bua bashipe Stefano. (Bien. 22:20) Panyima pa matuku asatu, muyidi kampanda, diende Anania, wakaya kudi Shaula, kumutabeshaye mêsu, pashishe kumukankamijaye bua kajingakanyi bua kubatijibua to. (Bala Bienzedi 22:12-16.) Shaula wakadipuekesha, kutelejaye Anania, pashishe yeye kubatijibua.—Bien. 9:17, 18.
Bobu bakukankamija bua kubatijibua, newitabe anu bu Shaula anyi? (Tangila tshikoso 8)
9. Tshilejilu tshia Shaula tshidi tshitulongesha tshinyi?
9 Tshilejilu tshia Shaula tshidi tshitulongesha malu a bungi. Uvua mua kuikala mulekele lutambishi ne ditshina dia bantu bimupangisha bua kubatijibua. Kadi ki ntshiakenzaye to. Wakadipuekesha, kuitabaye bua kushintuluka bua kulua muyidi wa Kristo. (Bien. 26:14, 19) Wakitaba bua kulua muena Kristo nansha muvuaye mumanye ne: bavua ne bua kumukengesha. (Bien. 9:15, 16; 20:22, 23) Panyima pa batismo wende, wakatungunuka ne kueyemena Yehowa bua amuambuluishe bua kunanukila mu ntatu mishilashilangane. (2 Kol. 4:7-10) Paudi ubatijibua, ulua Ntemu wa Yehowa, udi mua kupeta buluishi anyi ntatu idi mua kuteta ditabuja diebe. Kadi ikala mumanye ne: Yehowa ne Kristo nebakuambuluishe bua kunanukila ne kushala ne lulamatu.—Filip. 4:13.
10. Tshilejilu tshia Anna tshidi mua kukuambuluisha mushindu kayi?
10 Tuakulabi bua muanetu Anna udi mukolele ku Mputu lua ku est. Mamuende mumane kubatijibua, tatuende wakamuanyishila pende bua kulonga Bible, yeye kutuadija kumulonga. Dîba adi uvua ne bidimu 9. Kadi pakumvua balela bende bakuabu ne: uvua ulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, bakatuadija kumuluisha. Buabu bobu, muntu yeye mumbuke mu tshitendelelu tshia bankambua babu, uvua ufuisha dîku diabu bundu. Pakakumbaja Anna bidimu 12, wakalomba tatuende bua amuanyishile bua kubatijibua. Tatuende wakajinga kumanya ni tshivua dipangadika diende nkayende anyi ni kuvua muntu uvua umuenzeja bua kubatijibua. Wakamuandamuna ne: “Ndi munange Yehowa.” Ke tatuende kumuanyishila bua kubatijibua. Anna mumane kubatijibua, balela bende abu bakatungunuka ne kumukengesha bibi menemene. Umue wa kudibu wakamuambila ne: “Bivua bimpe wikale nansha ndumba anyi unua makanya pamutu pa kuikala Ntemu wa Yehowa.” Mmunyi muvua Anna mupite ne bualu abu? Wakamba ne: “Yehowa wakangambuluisha bua ngikale ne bukole. Mamu ne tatu bakantua pabu mpanda ne muoyo mujima.” Anna wakafunda bungi bua misangu ivua Yehowa mumuambuluishe. Uvua ubala bivuaye mufunde abi misangu ne misangu bua ikale anu uvuluka muvua Yehowa mumuambuluishe. Wewe ne buôwa bua ne: nebakukengeshe, vuluka ne: Yehowa neakuambuluishe pebe.—Eb. 13:6.
KÔNELIO WAKABATIJIBUA
11. Ntshinyi tshivua mua kupangisha Kônelio bua kubatijibua?
11 Mu Bible mudi kabidi tshilejilu tshia Kônelio. Uvua “santirio,” mmumue ne: muntu uvua ulombola basalayi batue ku 100 ba mu tshiluilu tshia bena Lomo. (Bien. 10:1; dim) Bu muvuaye ne muanzu au, uvua ne bua kuikala muntu munene muaba uvuaye musombele ne mu tshiluilu tshia basalayi. Uvua “upesha bantu bintu bia luse bia bungi ne usengelela Nzambi misangu yonso.” (Bien. 10:2) Yehowa wakatuma mupostolo Petelo bua kumuambila lumu luimpe. Kônelio wakajingakana bua kubatijibua bualu uvua muntu munene anyi?
12. Ntshinyi tshiakambuluisha Kônelio bua kubatijibua?
12 Ntshinyi tshiakambuluisha Kônelio bua kubatijibua? Bible udi wamba ne: uvua ‘utshina Nzambi pamue ne ba mu nzubu muende bonso.’ Kônelio uvua usengelela Nzambi misangu yonso. (Bien. 10:2) Pavua Petelo mumuambile lumu luimpe, yeye ne ba mu nzubu muende bakitabuja Kristo ne kabakajingakana bua kubatijibua to. (Bien. 10:47, 48) Kakuyi mpata, Kônelio wakitaba bua kuakaja malu onso mu nsombelu wende bua atendelele Yehowa pamue ne ba mu nzubu muende.—Yosh. 24:15; Bien. 10:24, 33.
13. Tshilejilu tshia Kônelio tshidi tshitulongesha tshinyi?
13 Anu muvuabi bua Shaula, Kônelio kakalekela muanzu uvuaye nawu umupangisha bua kulua muena Kristo to. Kudi malu manene audi ne bua kuakaja bua kubatijibua anyi? Wewe nawu, Yehowa neakuambuluishe bua kuakaja. Wewe mudisuike bua kutumikila mêyi manene a mu Bible bua kumuenzela mudimu, neakubeneshe.
14. Tshilejilu tshia Tsuyoshi tshidi mua kukuambuluisha mushindu kayi?
14 Tuakulayi bua muanetu Tsuyoshi wa mu Japon. Biakamulomba bua kushintulula malu avua atangila mudimu wende bua akumbane bua kubatijibua. Uvua tshindondi tshia mulombodi wa tshilongelu tshia Ikenobo mutubu balongeshangana mua kuenza bilongo. Pavuabu bakeba kuya kujiika muntu uvua mufue, mulombodi yeye kayi ne dîba, Tsuyoshi ke uvua uya bu muleji mpala wende ne wenza mikiya ya bena Bouddha. Kadi pakalongaye bulelela bua bualu bua bafue, wakamona ne: yeye mutungunuke ne kuenza mikiya ayi, kavua mua kubatijibua to. Wakapangadija bua kulekela kuyenza. (2 Kol. 6:15, 16) Wakayukila ne mulombodi wende bua bualu abu. Ntshinyi tshiakenzeka? Tsuyoshi wakalama anu mudimu wende au kadi kayi wenza kabidi mikiya ayi to. Tshidimu bu tshijima yeye mumane kutuadija kulonga Bible, wakabatijibua.a Biobi bikulomba bua kushintulula malu adi atangila mudimu webe bua kusankisha Yehowa, ikala mutuishibue ne: neakupeshe wewe ne ba mu nzubu muebe binudi nabi dijinga.—Mis. 127:2; Mat. 6:33.
BENA KOLINTO BAKABATIJIBUA
15. Mmalu kayi avua mua kuikala mapangishe bena Kolinto bua kubatijibua?
15 Bantu bavua basombele mu Kolinto wa kale bavua bamanyike bua muvuabu banange bintu ne tshiendenda. Ba bungi bavua basombele mu tshimenga atshi bavua benza malu avua Nzambi mukine. Nunku bivua bikole bua muntu uvua musombelamu kuluaye mutendeledi wa Yehowa. Kadi pakaya mupostolo Paulo kuyishamu lumu luimpe lua bualu bua Kristo, “bena Kolinto ba bungi bavua bumvue lumu luimpe bakitabuja, kubabatizabu.” (Bien. 18:7-11) Pashishe Mukalenge Yezu Kristo wakamuenekela Paulo mu tshikena kumona, kumuambilaye ne: “Ndi ne bantu ba bungi mu tshimenga etshi.” Nunku Paulo wakayishamu tshidimu tshijima ne tshitupa.
16. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe bamue bena Kolinto bua kulekela malu avua mua kubapanyisha bua kubatijibua? (2 Kolinto 10:4, 5)
16 Tshinyi tshivua tshiambuluishe bena Kolinto bua kubatijibua? (Bala 2 Kolinto 10:4, 5.) Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe ke biakabambuluisha bua kushintulula malu a bungi mu nsombelu wabu. (Eb. 4:12) Bena Kolinto bonso bavua bitabe lumu luimpe bakakokesha bua kulekela bibidilu bivuabu nabi ne malu makuabu bu mudi: dikuatshika maluvu, buivi, ne dilala dia balume balala ne balume nabu anyi bakaji balala ne bakaji nabu.—1 Kol. 6:9-11.b
17. Tshilejilu tshia bena Kolinto tshidi tshikulongesha tshinyi?
17 Nansha muvua bamue bena Kolinto ne bikadilu bikavua biele miji bikole munda muabu bivuabu ne bua kulekela, kabakela meji ne: bivua bikole bua kuluabu bena Kristo to. Bakadienzeja bikole bua kuendela mu njila udi ufikisha ku muoyo wa tshiendelele. (Mat. 7:13, 14) Udi uluangana bua kulekela bikadilu bibi bua umone mua kubatijibua anyi? Kuteketshi to! Lomba Yehowa akupeshe nyuma wende bua ulekele kuenza malu mabi.
18. Tshilejilu tshia Monika tshidi mua kukuambuluisha mushindu kayi?
18 Monika wa mu Georgie wakadienzeja bikole bua kulekela ngakuilu mubi, kulekela kuteleja misambu mibi ne kutangila filme mibi bua yeye kubatijibua. Wakamba ne: “Pantshivua tshitende, disambila ke divua dimpesha bukole. Yehowa uvua mumanye ne: mvua musue kuenza malu mimpe, ke bualu kayi uvua ungambuluisha misangu yonso ne undombola.” Monika wakabatijibua pavuaye ne bidimu 16. Udi pebe ne malu audi musue kulekela bua wenzele Yehowa mudimu mudiye musue anyi? Tungunuka ne kumulomba bukole bua ushintulule malu. Yehowa utu ufila nyuma wende ne tshianza tshilekelela.—Yone 3:34.
DITABUJA DIEBE DIDI MUA KUJULA MIKUNA
19. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kutshimuna ntatu idi anu bu mikuna? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
19 Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukunange ne mmusue bua ubuele mu dîku diende. Nansha wewe muikale ne malu kayi adi akupangisha bua kubatijibua, manya ne: Yehowa yeye mmusue bua ubuele mu dîku diende. Yezu wakambila kasumbu ka bayidi bende ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: “Nuenu ne ditabuja bunene bua lutete lua mutâda, nenuambile mukuna eu ne: ‘Umbuka muaba eu, ndaku kuaka,’ wowu newumbuke, ne kakuena bualu buanukolela.” (Mat. 17:20) Bantu bavuaku pavua Yezu muambe mêyi au, bavua ne bidimu bikese tshianana katshia batuadija kumuteleja. Nunku ditabuja diabu divua dienda dikola. Kadi Yezu wakabajadikila ne: bobu bikale ne ditabuja dikole, Yehowa neabambuluishe bua kutshimuna ntatu idi anu bu mikuna. Ke tshiatuenzelaye petu!
Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmukunange ne mmusue bua ubuele mu dîku diende (Tangila tshikoso 19)c
20. Bilejilu bia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne bia ba lelu bidibu batele mu tshiena-bualu etshi mbikusake bua kuenza tshinyi?
20 Paudi umanya malu adi akupangisha bua kubatijibua, kujingakanyi bua kuajikija to. Bala malu a bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne a ba lelu adi mua kukukolesha. Bilejilu biabu bikukankamije ne bikusake bua kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua. Dipangadika dia kudilambula kudi Yehowa ndipite mapangadika onso awangata!
MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe
a Malu a mu nsombelu a muanetu Tsuyoshi Fujii adi mu tshibejibeji tshia Tabulukayi! tshiadia 8/8/2005, dib. 20-23. (Mu Mfualansa)
b Tangila Filme wa ‘Bua tshinyi udi uladikija malu bua kubatijibua?’ udi mu jw.org.
c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bena Kristo netu basankidila bantu badi bafuma ku dibatijibua.