Ntshinyi tshidi Bible wamba bua balunda?
Diandamuna dia mu Bible
Balunda betu badi mua kutuambuluisha bua kuikala ne disanka ne kututa diakalenga. Balunda bimpe badi balejangana ngikadilu yabu mimpe patoke ne bambuluishangana bua kulua bena Kristo bimpe.—Nsumuinu 27:17.
Ke bualu kayi, Bible udi uleja mudibi ne mushinga bua kusungula bimpe balunda. Udi utudimuija bua bipeta bibi bituapeta tuetu basungule balunda babi. (Nsumuinu 13:20; 1 Kolinto 15:33) Balunda ba nunku badi mua kusaka muntu ku diangata mapangadika mabi anyi ku dinyanga ngikadilu yende mimpe.
Mu tshiena-bualu etshi netumone malu aa:
Tshidi tshivuija muntu mulunda muimpe ntshinyi?
Bible udi ulongesha ne: bua bantu kulua balunda bimpe, bulunda buabu budi ne bua kuimanyina pa tshintu kampanda tshikole kupita malu a muomumue adibu banange. Tshilejilu, Misambu 119:63 udi wamba ne: “Ndi mulunda wa bonso badi bakutshinaa ne wa badi balama mêyi ebe matuma.” Tudi tumona ne: mufundi wa musambu udi wamba muvuaye usungula balunda bavua batshina bua kuenza malu adi Nzambi mukine ne bavua bajinga kutumikila mikenji yende.
Bible udi uleja kabidi ngikadilu idi mulunda muimpe ne bua kuikala nayi. Tshilejilu:
“Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.”—Nsumuinu 17:17.
“Kudi balunda badi pabuipi bua kuzazangana, kadi kudi mulunda udi ulamata bikole kupita muanabu ne muntu.”—Nsumuinu 18:24.
Mvese eyi idi itulongesha ne: mulunda muimpe udi ne lulamatu, muoyo muimpe, dinanga, ne udi upeshangana bintu. Tudi mua kumueyemena mu bikondo bia disanka anyi bia ntatu. Neikale kabidi ne dikima dia kutuambila tuetu tuenza bualu bubi anyi tukeba kuangata dipangadika dibi.—Nsumuinu 27:6, 9.
Mbilejilu kayi bia balunda bimpe bidi mu Bible?
Mu Bible mudi bilejilu bia balunda bimpe bavua bashilangane ku bidimu, nkoleshilu, bilele, ne kabayi ne bukokeshi bua muomumue to. Tuakulayi bua bilejilu bisatu ebi:
Luta ne Naomi. Luta uvua mukaji wa muana wa Naomi; pamuapa bavua bashilangane bikole ku bidimu. Bualu bukuabu, bavua ne bilele bishilangane. Nansha nanku, bakadia bulunda bukole menemene, ne bavua banangangane.—Luta 1:16.
Davidi ne Yonatana. Bible udi uleja ne: Davidi ne Yonatana “bakalamatangana, bobu kudia bulunda bukole” nansha muvua Yonatana mukulumpe kudi Davidi ku bidimu 30.—1 Samuele 18:1.
Yezu ne bapostolo bende. Yezu uvua ne bukokeshi ku mutu kua bapostolo bende bualu uvua mulongeshi wabu ne mfumuabu. (Yone 13:13) Kavua ubamona bu bantu bavua kabayi bakumbane bua kuikala balunda bende to. Kadi wakadia bulunda bukole ne bantu bavua batumikila malongesha ende. Wakamba ne: “Ndi munubikile balunda, bualu ndi munumanyishe malu onso andi mumvue kudi Tatu wanyi.”—Yone 15:14, 15.
Muntu udi mua kulua mulunda wa Nzambi anyi?
Eyowa, bantu badi mua kulua balunda ba Nzambi. Bible udi wamba ne: “Bulunda buende bushême budi kudi bena bululame.” (Nsumuinu 3:32) Mbuena kuamba ne: Nzambi udi usungula balunda badi badienzeja bua kudituala bimpe, kuikala ne bululame, badinemeka, ne batumikila mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshibi. Tshilejilu, Bible udi ubikila Abalahama muena lulamatu ne: mulunda wa Nzambi.—2 Kulondolola 20:7; Yeshaya 41:8; Yakobo 2:23.
a Bilondeshile malu adibu bafunde mu musambu eu, muaku “ku” udi mu mvese eu udi uleja Nzambi.