TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w22 ngondo wa 10 dib. 12-17
  • ‘Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke’ kudi Yehowa

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • ‘Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke’ kudi Yehowa
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • BADI TSHILEJILU KUTUDI
  • “BAKOKESHI BADI KU MUTU”
  • “UDI KU MUTU KUA BIONSO”
  • MVITA YA NDEKELU
  • TUDI NE BUA KULAMA MUOYO WETU MUTOKE
  • Neulame muoyo webe mutoke anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Bua tshinyi udi ne bua kulama muoyo mutoke?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Nzambi ne Kezare
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Mmuenenu wa bena nkristo pa bukokeshi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
w22 ngondo wa 10 dib. 12-17

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 42

‘Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke’ kudi Yehowa

‘Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke . . . , badi bendela mu mikenji ya Yehowa.​—MIS. 119:1, dim.

MUSAMBU WA 124 Bikale anu ne lulamatu

KADIOSHAa

Bele bana betu mu buloko bua ditabuja diabu, kadi bafukisha mimuemue ne disanka.

Bamue bana betu ba balume ne ba bakaji badibu bele mu buloko bua mudibu balamate bumfumu bua Yehowa (Tangila tshikoso 1, 2)

1, 2. a) Ntshinyi tshidi imue mbulamatadi mienzele bantu ba Yehowa? Kadi ntshinyi tshidi bantu bende aba benze? b) Mmunyi mudi dikengeshibua mua kupetesha muntu disanka? (Umvuija kabidi tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

PATUDI tuakula apa, mbakandike mudimu wetu mu matunga mapite pa 30 pa buloba bujima. Bakokeshi ba mu amue a kudiwu, mmbele bana betu ba balume ne ba bakaji mu maloko. Tshibi tshidibu benze ntshinyi? Nansha tshimue, Yehowa muine ki mmumone bualu bubi budibu benze to. Tshiabu tshionso tshidibu benze nkubala Bible ne kumulonga, kuyisha bakuabu malongesha adibu bitabuja, kubuela mu bisangilu ne bena Kristo nabu. Mbabenge kabidi bua kubuela mu malu a tshididi. Nansha mudiku buluishi bukole, batendeledi ba Nzambi ba lulamatu aba mbalame muoyo wabu mutoke,b mmumue ne: mbashale anu balamate Yehowa kashindende. Bua bualu abu badi ne disanka dia bungi be!

2 Pamuapa ukadi mumone foto ya bamue ba ku bana betu ba dikima aba ne mumone mudibu bafukisha mimuemue. Badi ne disanka bualu mbamanye ne: Yehowa udi usanka bua bualu buabu bua mudibu balame muoyo wabu mutoke. (1 Kul. 29:17a) Yezu wakamba ne: “Bantu badibu bakengesha bua buakane mba diakalenga . . . Nusanke, nuikale ne disanka dia bungi, bualu difutu dienu ndinene.”​—Mat. 5:10-12.

BADI TSHILEJILU KUTUDI

Foto: 1. Mupostolo Petelo ne mupostolo Yone bakula kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene. 2. Muanetu wa balume ku kabadi, wakula kumpala kua mulumbuluishi ku kabadi.

Petelo ne Yone badi tshilejilu kudi bena Kristo ba matuku etu aa badi ne bua kupita ku tubadi bua kuakuila ditabuja diabu (Tangila tshikoso 3, 4)

3. Anu mudi Bienzedi 4:19, 20 uleja, ntshinyi tshivua bapostolo benza pavuabu babaluisha mu bidimu lukama bia kumpala? Bua tshinyi?

3 Bena Kristo netu badi batuilangana ne malu avua bapostolo batantamene mu bidimu lukama bia kumpala pavuabu babaluisha bua muvuabu bayisha bualu bua Yezu. Misangu ne misangu, balumbuluishi ba ku Tshilumbuluidi tshinene tshia bena Yuda bavua ‘babatumina dîyi bua kabakudi kabidi mu dîna dia Yezu nansha.’ (Bien. 4:18; 5:27, 28, 40) Ntshinyi tshivua bapostolo benza? (Bala Bienzedi 4:19, 20.) Bavua bamanye ne: muntu uvua ne bukokeshi bua bungi uvua ‘mubatumine dîyi bua kuyisha bantu ne kufila bumanyishi buonso’ buvua butangila Kristo. (Bien. 10:42) Ke baleji mpala babu aba: Petelo ne Yone kuambabu ne dikima ne: bavua ne bua kutumikila Nzambi pamutu pa kutumikila balumbuluishi, kulejabu ne: kabavua mua kulekela kuakula bua Yezu to. Bivua bienze anu bu bavua bele bakokeshi abu lukonko elu: ‘Nudi nusua kuamba ne: mikenji yenu idi ku mutu kua ya Nzambi anyi?’

4. Anu mudi Bienzedi 5:27-29 uleja, ntshilejilu kayi tshidi bapostolo bashile bena Kristo balelela? Mmunyi mutudi mua kubidikija?

4 Bapostolo mbashiye tshilejilu tshimpe tshitu bena Kristo bonso batuadije kulonda, tshia “kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bala Bienzedi 5:27-29.) Bamane kubatuta bua muvuabu balame muoyo wabu mutoke, bakumbuka ku Tshilumbuluidi tshinene tshia bena Yuda, “benda basanka bualu bavua babadibue bu bantu bakumbane kufuishibua bundu bua dîna [dia Yezu]!”​—Bien. 5:40-42.

5. Nkonko kayi itudi ne bua kudiela?

5 Tshilejilu tshia bapostolo tshidi tshijula imue nkonko, bu mudi eyi: Mmunyi mudi dipangadika diabu dia kutumikila Nzambi pamutu pa kutumbikila bantu diumvuangana ne dîyi dituma dia mu Bible dia ‘kukokela bakokeshi badi ku mutu’? (Lomo 13:1) Mmunyi mutudi mua ‘kutumikila mbulamatadi ne bakokeshi,’ anu muvua mupostolo Paulo muambe, eku balame anu muoyo wetu mutoke kudi Nzambi bu Mukokeshi wetu munene?​—Tito 3:1.

“BAKOKESHI BADI KU MUTU”

6. a) Bakokeshi badibu batele mu Lomo 13:1 mbanganyi? Ndibanza kayi ditudi nadi kudibu? b) Ntshinyi tshitudi bamanye bua bukokeshi budi nabu bakokeshi buonso?

6 Bala Lomo 13:1. Tshiambilu “bakokeshi badi ku mutu” tshidi mu mvese eu tshidi tshijela bantu badi bakokesha bakuabu anyi babalombola. Bena Kristo badi ne bua kukokela bakokeshi ba mbulamatadi aba. Bakokeshi aba batu balama ditalala, benza bua bantu batumikile mikenji, ne kutu misangu itubu bakuila bantu ba Yehowa. (Buak. 12:16) Nunku, tudi balombibue bua kubafuta bitadi, kubapesha mulambu, kubatshina, ne kubapesha bunême. (Lomo 13:7) Kadi bamfumu ba mbulamatadi aba badi ne bukokeshi ebu anu bualu Yehowa mmuanyishe bua bikale nabu. Yezu wakaleja dîyi dinene edi patoke pavua nguvena muena Lomo, Pontio Pilato mumuele nkonko. Pavuaye muambile Yezu ne: uvua ne bukokeshi bua kuenza bua ne: bamushipe anyi kabamushipi, Yezu wakamuambila ne: “Kuvua mua kuikala ne bukokeshi nansha bukese ku mutu kuanyi bu bobu kabayi bakupeshabu mu diulu to.” (Yone 19:11) Anu muvuabi bua bukokeshi buvua nabu Pilato, bukokeshi budi nabu bakokeshi ne bena tshididi lelu budi ne mikalu.

7. Ndîba kayi ditudi katuyi mua kukokela bantu badi bakokesha? Ntshinyi tshidibu ne bua kuikala bamanye?

7 Bena Kristo badi bakokela mbulamatadi ya bantu padi mikenji miela kayiyi ibengangana ne ya Nzambi. Kadi katuena tutumikila bantu padibu batulomba bua kuenza malu adi Nzambi ukandika anyi padibu batukandika malu adi Nzambi utulomba bua kuenza to. Tshilejilu, badi mua kulomba bansongalume bua kubuela mu tshiluilu tshia ditunga bua kuluangana mvita.c Badi mua kukandika bantu bua kubala nkudimuinu wetu wa Bible ne mikanda yetu idi imumvuija ne kutukandika bua kuyisha ne kutendelela pamue. Padi bakokeshi benza malu bibi ne bukokeshi buabu, tshilejilu bakengesha bayidi ba Kristo, badi ne bua kubadila Nzambi malu. Yehowa mmubamone!​—Muam. 5:8

8. Ndishilangana kayi didi pankatshi pa biambilu ebi: “ku mutu” ne “ku mutu kua bionso?” Bua tshinyi kumanya dishilangana edi kudi ne mushinga?

8 Muaku “ku mutu” udi umvuija tshintu “tshia tshimpe, tshia tshinene, tshia mulongo mubandile.” Kadi kawena umvuija tshintu “tshitambe buimpe, tshitambe bunene, tshia mulongo mutambe kubandila,” mmumue ne: tshidi ku mutu kua bionso to. Nansha mudibu babikila mbulamatadi ya bantu ne: “bakokeshi badi ku mutu,” kudi bukokeshi bukuabu bua mulongo mutambe kubandila; mbukokeshi budi ku mutu kua bionso. Muanzu wa ne: “Udi ku Mutu kua Bionso,” mbawupeshe Yehowa Nzambi misangu inayi mu Bible.​—Dan. 7:18, 22, 25, 27.

“UDI KU MUTU KUA BIONSO”

9. Ntshinyi tshivua muprofete Danyele mumone mu tshikena kumona?

9 Muprofete Danyele wakamona bikena kumona bivua bileja mudi Yehowa muikale ku mutu kua makokeshi makuabu onso. Danyele wakanji kumona nyama minene inayi idi tshimfuanyi tshia makokeshi akadi mapite ne adiku lelu, tuatedi Bukokeshi bua Babilona, bua Madayi ne Pelasa, bua Grese, bua Lomo, ne bukokeshi bua pa buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis. (Dan. 7:1-3, 17) Pashishe Danyele wakamona Yehowa Nzambi musombe mu nkuasa wa bukalenge mu lubanza lua mu diulu. (Dan. 7:9, 10) Bualu buvua muprofete wa lulamatu mumone pashishe ebu budi ne bua kuikala didimuija kudi bakokeshi lelu.

10. Bilondeshile Danyele 7:13, 14, 27, Yehowa neapeshe banganyi bukokeshi bua pa buloba? Abi bidi bijadika tshinyi bua bualu buende?

10 Bala Danyele 7:13, 14, 27. Nzambi udi unyenga mbulamatadi ya bantu bukokeshi, ubupesha bantu bakuabu badi batambe kubukumbanyina ne bikale ne bukole bua bungi. Neabupeshe banganyi menemene? Neabupeshe “muntu muenze bu muana wa muntu,” Yezu Kristo ne “bantu ba tshijila ba Udi ku Mutu kua Bionso,” 144 000; nebakokeshe “kashidi ne tshiendelele.” (Dan. 7:18) Mbiumvuike bimpe ne: Yehowa “Udi ku Mutu kua Bionso,” bualu anu yeye ke udi ne bukokeshi bua kuenza bualu bua mushindu eu.

11. Mbualu kayi bukuabu buvua Danyele mufunde budi buleja ne: Yehowa udi ku mutu kua bisamba?

11 Bualu buvua Danyele mumone mu tshikena kumona budi bupetangana ne bualu buvuaye mumone kumpala. Wakamba ne: “Nzambi wa mu diulu [udi] umbusha bakalenge ne ujadika bakalenge.” Wakafunda kabidi ne: “Mutambe Bunene udi Mfumu mu bukalenge bua bukua bantu, . . . udi ubupesha muntu yonso udiye musue.” (Dan. 2:19-21; 4:17) Kuvuaku misangu ivua Yehowa mumbushe bakokeshi anyi mubajadike anyi? Eyowa!

Mukalenge Beleshasâ ne benyi bende bakema bikole bua mifundu idi ku tshimanu.

Yehowa wakanyenga Beleshasâ bukalenge, kubupeshaye bena Madayi ne bena Pelasa (Tangila tshikoso 12)

12. Fila tshilejilu tshia muvua Yehowa mumbushe bakalenge mu nkuasa yabu ya bukalenge tshikondo tshia kale. (Tangila tshimfuanyi.)

12 Yehowa ukadi muleje patoke mudiye ku mutu kua “makokeshi adi ku mutu.” Tuangate bilejilu bisatu. Palô muena Ejipitu uvua mukuate bantu ba Yehowa ku bupika, ne misangu ne misangu uvua ubenga kubalekela. Kadi Nzambi wakabapikula ku bupika abu, yeye kufuisha Palô mu mâyi a Mbuu Mukunze. (Ekes. 14:26-28; Mis. 136:15) Beleshasâ, mukalenge wa Babilona wakenza difesto, yeye ‘kudibandisha kumpala kua Mukalenge wa diulu’ ne ‘kutumbisha nzambi ya tshiamu tshia arjan ne or pamutu pa kutumbisha Yehowa. (Dan. 5:22, 23) Kadi Nzambi wakapuekesha muena didibandisha eu milongo. Anu “butuku abu mene,” bakashipa Beleshasâ, buobu kufila bukalenge buende mu bianza bia bena Madayi ne bena Pelasa. (Dan. 5:28, 30, 31) Mukalenge Helode Agripa I wa mu Palestine wakashipesha mupostolo Yakobo, pashishe kueleshaye mupostolo Petelo mu buloko ne meji a kumushipa pende. Kadi Yehowa wakamupangisha bua kuenza tshivuaye mulongolole atshi. “Muanjelu wa Yehowa wakamukuma,” yeye kufua.​—Bien. 12:1-5, 21-23.

13. Fila tshilejilu tshia muvua Yehowa mutshimune bisumbu bia bakokeshi.

13 Yehowa wakaleja kabidi muvuaye ku mutu kua bakokeshi bonso badisange. Wakaluangena bena Isalele, kubambuluishaye bua kubutula tshimuku tshia bakalenge ba bena Kanâna 31 ne bua kuangata bitupa binene bia maloba bia mu Buloba Bulaya. (Yosh. 11:4-6, 20; 12:1, 7, 24) Yehowa wakambuluisha kabidi bena Isalele bua kutshimuna mukalenge Bene-hadada ne bakokeshi bena Sulia 32 bavua baluangane ne bena Isalele.​—1 Bak. 20:1, 26-29.

14, 15. a) Ntshinyi tshivua mukalenge Nebukadenesâ ne mukalenge Dayawesha bambe bua bukokeshi bua Yehowa? b) Ntshinyi tshivua muimbi wa misambu muambe bua Yehowa ne tshisamba tshiende?

14 Yehowa wakaleja musangu mukuabu mudiye ku Mutu kua Bionso! Pavua mukalenge wa Babilona, Nebukadenesâ mudiuwuje ne diambu bua ‘bukole ne makanda ende ne bua butumbi ne bunême biende’ pamutu pa kuitaba ne budipuekeshi buonso ne: Yehowa ke udi ukumbanyina butumbi, Nzambi wakamuvuija bu mupale. Pakasangalaye, ‘wakasamuna Mutambe Bunene,’ kushishaye kumvua ne: “bukokeshi bua [Yehowa] mbukokeshi bua tshiendelele.” Wakamba kabidi ne: “Kakuena muntu udi mua kumupangisha.” (Dan. 4:30, 33-35) Muoyo mutoke uvua Danyele nawu kudi Yehowa mumane kutetshibua ne Yehowa mumane kumusungila mu mbanga ya ntambue, mukalenge Dayawesha wakela mukenji eu: “Bantu badi ne bua kuzakala ne buôwa kumpala kua Nzambi wa Danyele. Bualu yeye udi Nzambi udi ne muoyo ne yeye udiku bua kashidi. Bukalenge buende kabuakubutudibua nansha kakese, ne bukokeshi buende mbua tshiendelele.”​—Dan. 6:7-10, 19-22, 26, 27, dim.

15 Muimbi wa misambu wakamba ne: “Yehowa mmutatakaje ngenyi idibu baluka kudi bisamba; mupangishe malu adibu balongolole kudi bukua bantu.” Wakamba kabidi ne: “Tshisamba tshia diakalenga ntshidi Nzambi watshi muikale Yehowa, bantu badiye musungule bu tshintu tshiende yeye.” (Mis. 33:10, 12) Bushuwa, ebu mbualu buimpe menemene budi butusaka bua kulama muoyo wetu mutoke kudi Yehowa!

MVITA YA NDEKELU

Bena mu tshiluilu tshia mu diulu tshia Yehowa babande pa tubalu tutoke baluisha bantu badi pa buloba bambule bia mvita.

Bisamba bidisange kabiakukumbanangana ne biluilu bia Yehowa bia mu diulu to (Tangila tshikoso 16, 17)

16. Ndishindika kayi ditudi nadi bua palua “dikenga dinene?” Bua tshinyi? (Tangila tshimfuanyi.)

16 Tudi bumvue malu avua Yehowa muenze kale; kadi bua matuku atshilualua? Tudi batuishibue ne: Yehowa neapandishe batendeledi bende ba lulamatu mu “dikenga dinene” dialua. (Mat. 24:21; Dan. 12:1) Ke tshienzaye pikala bisamba bidisange, bidibu babikila ne: Goga wa ku Magoga biluisha bantu badi balamate Yehowa, bibaluisha ne tshikisu tshionso. Nansha muikala bisamba bidisange ebi bienza ne matunga 193 adi enza Bulongolodi bua matunga masanga, kabiakukumbanangana ne Udi ku Mutu kua Bionso ne biluilu biende bia mu diulu to! Yehowa udi ulaya ne: “Meme nenditumbishe, nendijidile ne nendimanyishe ku mêsu kua bisamba bia bungi; nunku bobu nebafike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa.”​—Yeh. 38:14-16, 23; Mis. 46:10.

17. Bible udi wamba tshinyi bua tshiafikila bakalenge ba pa buloba ne bantu badi balame muoyo mutoke kudi Yehowa?

17 Diluisha dikala Gog mua kuluisha bantu ba Nzambi nedifikishe ku mvita ya Armagendone. Yehowa neabutule “bakalenge ba pa buloba bujima budi bantu basombele.” (Buak. 16:14, 16; 19:19-21) Kadi ‘anu bena bululame ke basomba pa buloba, ne bantu badi balama muoyo mutoke.’​—Nsu. 2:21, dim.

TUDI NE BUA KULAMA MUOYO WETU MUTOKE

18. Bena Kristo balelela ba bungi mbadiakaje anu bua kuenza tshinyi? Bua tshinyi? (Danyele 3:28)

18 Bena Kristo balelela ba bungi mbateke budikadidi buabu too ne mioyo yabu mu njiwu munkatshi mua bidimu bia bungi bua dinanga didibu banange Yehowa, bamuangata bu Mukokeshi wabu Mutambe bunene. Mbantu badi anu balame muoyo wabu mutoke. Mbadisuike anu bu bena Ebelu basatu bavuabu bapandishe mu tshikutu tshia kapia kakole bua muvuabu bashale ne lulamatu kudi Udi ku Mutu kua Bionso.​—Bala Danyele 3:28.

19. Yehowa nealumbuluishe bantu bilondeshile tshinyi? Abi bidi bitulomba tshinyi?

19 Davidi, muimbi wa misambu wakafunda bua mushinga wa dilama muoyo mutoke kudi Nzambi, wamba ne: “Yehowa neakosele bukua bantu tshibawu. Undumbuluishe, Yehowa wanyi, bilondeshile buakane buanyi ne bilondeshile muoyo wanyi mutoke.” (Mis. 7:8) Wakafunda kabidi ne: “Muoyo mutoke ne bululame binkube.” (Mis. 25:21) Nsombelu mutambe buimpe ngua kushala ne lulamatu kudi Yehowa, nansha bualu kayi mua kutufikila! Dîba adi netumvue anu bu muimbi wa misambu wakafunda ne: “Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke, . . . badi bendela mu mikenji ya Yehowa.”​—Mis. 119:1, dim.

UDI MUA KUMVUIJA ANYI?

  • Bapostolo mbatushile tshilejilu kayi tshia kulonda?

  • Ndîba kayi ditudi mua kutumikila “bakokeshi badi ku mutu” anyi kubenga kubatumikila?

  • Mmushindu kayi udi Yehowa muleje ne: “Udi ku Mutu kua Bionso”?

MUSAMBU WA 122 Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha!

a Bible udi wambila bena Kristo bua kutumikila bakokeshi badi ku mutu, mmumue ne: mbulamatadi ya pa buloba apa. Kadi imue mbulamatadi itu iluisha Yehowa ne batendeledi bende kuîsu kutoke. Mmunyi mutudi mua kutumikila bantu badi bakokesha eku balame anu muoyo wetu mutoke kudi Yehowa?

b DIUMVUIJA: Kulama muoyo mutoke kudi Yehowa kudi kumvuija kushala anu mumulamate yeye ne bumfumu buende nansha kumpala kua diteta.

c Tangila tshiena-bualu tshia ne: “Bua tshinyi tuetu katuena tuluangana mvita bu bena Isalele ba kale?”

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu